OHMYGOSSIP — Varem arvati, et inimene on sotsiaalne olend, kes saab hakkama ainult mitmekesi koos tegutsedes, aga maailmas on üha rohkem üksinda elavaid inimesi. Üksikud inimesed on omamoodi sotsiaalne eksperiment, mille käigus on muutunud ka arusaam inimese olemusest.
Iga viies soomlane, ligi 1,1 miljonit inimest elab ĂĽksi, vahendab Eestinen ajalehte Helsingin Sanomat. Peaaegu iga teise kodu ukse taga, see on 42% majapidamistest, elab vaid ĂĽks inimene. Nende hulka pole arvestatud ĂĽksikvanemaga peresid, keda Soomes on veel lisaks kokku 120 000.
Samasugune üksikute inimeste võidukäik on iseloomulik mitmes teises Euroopa riigis, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Rootsi on siin esirinnas nagu kõikides teistes ühiskonnauuendustes – värske Euroopa Liidu uuringu kohaselt on 60% Rootsi kodudest ühe inimese majapidamised.
On iseloomulik, et üksi elatakse põhiliselt nendes maades, mis paistavad silma suurema õnnetunde ja heaolu poolest. Jutt käib siin Põhjamaadest. Põhjuseks on toodud asjaolu, et heaoluühiskonnas pole inimene niivõrd sõltuv oma perekonnast ja saab ka iseseisvalt hakkama. Võimalusi lisab naiste parem positsioon ühiskonnas.
Üksikud majapidamised tekivad seeläbi, et noored lahkuvad kodust omaette elama. Tänapäeval abiellutakse hilja ning suhted on lühiajalised. Lahutuse järel elatakse pikalt või lausa püsivalt ilma partnerita. Vanemast peast jäädakse üksikuks peale lesestumist.
Tekkinud on lausa üksi elamise kultus, nagu kirjeldas New Yorgi ülikooli sotsioloog Eric Klinenberg oma 2012. aastal ilmunud raamatus Going Solo – The Extraordinary Rise and Suprising Appeal of Living Alone. Inimesed on vabanemas traditsioonilise ühiskonna normidest ja lähtuvad rohkem endast ning oma valikutest.
Näiteks varem pidi sobimatu abielu puhul lahkuminekut eraldi põhjendama. Nüüd peab vastupidi põhjendama seda, miks tahetakse jätkata sobimatus suhtes. Kaasaja suhe peab aitama inimest oma unistusi ellu viia, vastasel korral tuleb suhe lõpetada.
Üksikuna on kõigele lisaks lihtsam elada ühiskondlikku elu. Internet ja sotsiaalmeedia tagavad selle, et sa ei pea end tundma üksikuna ka üksi elades.
Keskmiselt on inimesed õnnelikumad siiski paarisuhtes kui üksi elades. Osalt tuleb see sellest, et rõõmsamad inimesed leiavad omale kergemini kaaslase, ent suhe ise lisab ellu rahulolu. Sotsiaalne olend vajab enda ümber lähedust.
Paarisuhte puhul on siiski erandeid. Üks on kehv suhe, ilma milleta on parem olla. Teine erand on üllatav: osa inimesi on juba loomult konfliktsed ning koos teise inimesega elades ei suudeta konflikte vältida. Seepärast pole neil vahet, kas elada üksikuna või paarisuhtes, leidsid möödunud aastal valminud uuringus Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli uurijad.
Üksikute inimeste õnnetunnet suurendab iseseisvuse tunne, leidsid USA uurijad. Seal võrreldi üle 40-aastaseid vallalisi ja abielus inimesi. Leiti, et kui inimene on loomult iseseisev, siis ei vajagi ta kedagi teist enda kõrvale.
Vaatamata üksielamise võludele soovib 90% üksikutest soome meestest ja 80% üksikutest naistest elada paarisuhtes. Surve paarisuhtesse asumiseks on väga tugev, tõdeb rahvastikuteadlane Osmo Kontula. Paljud üksikud ei soovigi niivõrd abi- või kooselu, vaid lihtsalt seltslist. Eriti puudutab see üksi elavaid naisi, kes ei soovi kedagi enda kõrvale, vaid lihtsalt tutvust. Sellist elukorraldust pooldab enam kui kolmandik üksi elavatest naistest ja iga viies üksik mees.
Uuringute järgi on eraldi elavad, aga omavahel läbi käivad soomlased oma seksieluga kõige rohkem rahul. See on mõistetav, sest niimoodi elavad enamasti noored, kes on tutvumisfaasis. Koos- või abielus muutub seks vähem oluliseks.
Kõige vähem rahul oma seksieluga on Soomes elavad üksikud inimesed. Levinud ettekujutus õielt õiele lendavatest elunautlejatest on seega puhas müüt. Kaks kolmandikku üksi elavatest inimestest peab oma seksielu mitterahuldavaks ja ainult iga kümnes on sellega rahul.
Uuringute järgi on üksikud inimesed küll oma elus ja otsustes vabamad, aga selle varjukülg on üksindus. See on teadmine, et sind ei oota kodus mitte keegi ning keegi ei aita sind haiguse ajal põetada. Üksielul on veel varjukülgi: üksi elada on kallim ning pered on ühiskonna hierarhias eespool. Üksikud maksavad oma elamise eest kaks korda rohkem. Töö juures antakse üksikutele rohkem öötööd ning tööd nädalavahetustel ja pühade ajal. Pereinimesed saavad võimaluse oma puhkuse aega valida esimesena. Üksikud peavad sageli abistama oma vanemaid ning teisi pere liikmeid, kes on abielus.
Üksikud inimesed, kel on rohkem vaba aega ja kes otsivad seltsi, on praeguse linnakultuuri alustala. Linn omakorda pakub inimestele võimalusi üksi elamiseks. Linnas muutusid üksikute täiskasvanute mänguväljakuks kinod, baarid ja kohvikud. Kui räägitakse aktiivsest linnakultuurist, siis on see tänu üksikutele inimestele.
Soomeski õitseb üksikute inimeste elu justnimelt linnades. Neid on rohkem kui Jyväskyläs elanikke. Eriti palju elab neid Kallio linnaosas ja selle ümbruses. Pole siis ime, et sel piirkonnal on trendikas maine.
Avafoto: PantherMedia/Fabrice Michaudeau/Scanpix
