Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: märts 2017

Norwegian Air hakkab pakkuma odavlende USA-st Iirimaale ja Inglismaale 70 dollari eest

OHMYGOSSIP – Norwegian Air teatas, et hakkab juba sellest suvest USA-st Iirimaal ja Inglismaal asuvasse viide erinevasse sihtkohta mĂĽĂĽma 70dollarilisi pileteid, vahendab lonelyplanet.com.

Odavlennufirma avab kümme uut liini, millel tehakse 38 lendu nädalast: New Yorgi, Bostoni ja New Englandi piirkonnast Edinburghi, Belfasti, Corki, Shannonisse ja Dublinisse. Lennupiletite hinnaks on 69 naela või 69 eurot ehk siis umbes 70 USA dollarit.

Iirimaalt ja Inglismaalt suunduvad lennud USA idaranniku väiksematesse lennujaamadesse, milleks on näiteks Stewarti, Providence’i ja Bradley rahvusvahelised lennujaamad väljaspool suuri metropole. Maandumistasud on seal tunduvalt madalamad ning see lubab lennupiletite hinna madala hoida.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

Eesti ja Soome on viletsuse edetabelis samal pulgal

OHMYGOSSIP – Agentuur Bloomberg koostab igal aastaselt maailma riikide viletsuse edetabeli, kus tänavu Eesti, Some ja Belgia jagavad 25.kohta. Eesti sai tunamullu 47. koha skooriga 5,7, mullu 40. koha tulemusega 7,9 ning tänavu on Eesti kerkinud 65 riigi seas 25. kohale 9,7 punktiga. Ehkki punktid on muutunud vähe, on Eesti tõusnud tabelis palju kõrgemale, mis on sisuliselt halb näitaja.

Viletsuse edetabeli esireas olid Venezuela, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina, Kreeka, Türgi, Hispaania, Ukraina, Serbia, Brasiilia ja Uruguay.

Kõige vähem läheb elu viletsamaks Bloombergi uuringu kohaselt aga tabeli lõpuosa riikide elanikel. Edetabeli viimased kolm on Tai, Singapur ja Šveits, neile eelnevad Jaapan, Island, Taivan, Taani, Iisrael, Lõuna-Korea ja Hongkong.

Meie lähiriikidest on Norra 47. kohal (indeks 7,3), Rootsi 39. (8,3), Leedu 29. (9,5), Poola 28. (9,6), Soome Eestiga ja Belgiaga 25. kohta jagamas (9,7) ning Läti 18. kohal (11).

Avafoto: Tallinna Raekoja plats (OHMYGOSSIP)

Kakskümmend kaks omavalitsust saavad põhikoolitaristu korrastamiseks 55,3 miljonit eurot

NordenBladet – Valitsus kinnitas 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakĂĽmnete vajadustele – paraneb õppekeskkond ning vähenevad kulud hoonete ĂĽlalpidamisse, mis lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, meie lapsed ja noored väärivad paremat õppekeskkonda. „Omavalitsused esitasid väga tugevaid projekte, et teha oma põhikoole õpetamissõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu suurendasime ka taotlusvooru mahtu. Täna tehtud ja tulevikku vaatavatest investeeringutest võidavad tuhanded lapsed veel ka aastakümnete järel,“ sõnas minister Reps.

Mullu taotlesid gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Arvesse võeti 31 ettepanekut. Kuna esitatud projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed, suurendas ministeerium konkursi eelarvet 46,3 miljonilt eurolt 55,3 miljoni euroni.

Kokku ehitatakse selle projektivooru raames üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis lisaks vähendatakse ebavajalikku pinda omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra. See sisaldab nii hoonetele uue funktsiooni leidmist kui ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Projekti nimi ning suurim eraldatav toetus
Toetust saanud omavalitsuste ja projektide detailne nimekiri

  • Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine ja uue Haapsalu Põhikooli ehitamine – 5 000 000 €
  • Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine – 5 000 000 €
  • Põlva Kooli Kesk tn 25 õppehoone ĂĽmberehitustööd – 2 023 022 €
  • Paide Põhikooli (Kooli tn 1) ĂĽmberehitamine ja osaline lammutamine – 4 455 156 €
  • Võru Kesklinna Kooli rekonstrueerimine – 2 564 560 €
  • Valga Priimetsa Kooli renoveerimine nĂĽĂĽdisaegse õpikeskkonnaga kooliks – 3 335 995 €
  • Pärnu Vanalinna Põhikooli rekonstrueerimine – 2 852 215 €
  • Pärnu-Jaagupi Põhikooli ajakohastamine – 631 621 €
  • Puhja GĂĽmnaasiumi ĂĽmberehitamine nĂĽĂĽdisaegseks õpikeskkonnaks ja koondumine ĂĽhte hoonesse – 840 548 €
  • Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimine – 3 243 517 €
  • Haljala Kooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 605 859 €
  • Tartu Raatuse Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 4 644 992 €
  • Viljandi Paalalinna Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 3 116 714 €
  • Võhma linna koolivõrgu korrastamine (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine) – 2 467 584 €
  • Narva Eesti GĂĽmnaasiumi ĂĽmberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 272 234 €
  • Taebla kooli uue hoone ehitamine ja sisustamine – 1 726 799 €
  • Puka haridusvõrgu ĂĽmberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine – 1 648 856 €
  • Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimine ja sisustamine – 699 120 €
  • Alatskivi Kooli rekonstrueerimine – 1 319 207 €
  • Tabivere Põhikooli õppehoone rekonstrueerimine – 2 556 394 €
  • NĂĽĂĽdisaegsete õppetingimuste loomine ja ruumikasutuse optimeerimine Järvakandi Koolis – 675 648 €
  • Aseri Kooli põhikooli kasutusse jääva hooneosa rekonstrueerimine ja sisustamine – 1 616 775 eurot €

Lisainfo

  • Ă•pilaste arv on langenud ĂĽheksakĂĽmnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sĂĽndis ligikaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sĂĽndivus aastaks 2040 umbes 10 000 sĂĽnnile aastas.
  • Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
  • Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. aastal ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on ĂĽldhariduskoolid.
  • 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus ĂĽldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
  • Investeeringutest toetatakse gĂĽmnaasiumide ja põhikoolide taristu nĂĽĂĽdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT