Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: märts 2017

Suures kahjumis Seppälä taotleb pankrotikaitset ja sulgeb 14 kauplust

OHMYGOSSIP — Pika ajalooga rõivakauplusekett Seppälä taotleb Soomes pankrotikaitset ja sulgeb 14 kauplust. Ettevõte viis täna Helsingis kohtusse sisse saneerimistaotluse. Kahjumis ettevõte alustas kulude kärpimist juba möödunud aastal, aga pole suutnud kahjumist välja tulla.

Oleme kahjumis, tunnistas ettevõtte juht Eveliina Melentjeff. Ta polnud nõus veel täpsemalt tulemust kommenteerima, kuna aruanne on kinnitamata. Seppälä grupi käive oli 2016. aastal ligi 40 miljonit eurot ja ettevõttes töötab ligi 500 inimest, edastab Helsingin Sanomat.

Melentjeff tunnistas, et ettevõte pole suutnud teha sellist käivet, et see aitaks kulusid tasa teha. Ettevõte peab nüüd vähendama kahjumis kaupluste hulka seda kas rendileppeid ringi vaadates või muul moel. Melentjeff polnud nõus nimetama kahjumis kaupluste arvu.

Seppälä alustas töötajatega läbirääkimisi, et sulgeda 14 kauplust vastavalt sellele, kuidas rendilepingud lõppevad. Pärast sulgemisi on ketil Soomes järel veel 78 poodi. Lisaks on ettevõttel kauplused Eestis.

Veel detsembris eitas ettevõtte juht Kauppalehtile antud intervjuus seda, et ettevõte on kriisis. Juba siis olid ettevõttel makseraskused, näiteks on jäetud rendimakseid tasumata.

Ettevõtte asutasid 1930. aastal Kouvolas Edvard Seppälä ja tema vend. 1960ndatel võtsid ettevõtte juhtimise üle Hannu ja Liisa Seppälä. Liisa Seppälä perenimi vahetus Lipsaneniks pärast seda, kui ta abiellus laulja Danny Lipsaneniga. Hannu Seppälä ja Liisa Lipsanen müüsid ettevõtte Stockmannile 1988. aastal.

Stockmann müüs ettevõtte edasi toonasele tegevjuhile Eveliina Melentjeffile ja tema mehele 2015. aastal.

Soome rahvapensioniamet Kela teenindab eelisjärjekorras neid, kel pole raha toidu või ravimite ostmiseks

OHMYGOSSIP — Soome rahvapensioniamet Kela, mis on viimasel ajal hädas klientide teenindamisega, otsustas teenindada eelisjärjekorras neid, kel pole raha toidu või ravimiste ostmiseks. Kela võttis alates aasta algusest omavalitsustelt üle toimetulekutaotluste menetlemise ja on saanud kokku ligi 300 000 toimetulekutoetuse taotlust. Kela klientide arv on mitmekordistunud.

Kela töötajatel on praegu käed ja jalad tööd täis. Telefoniteenuse kaudu tuleb Kelale päevas 22 000 kõnet ja esindustes käib päevas 12 000 inimest, vahendab Helsingin Sanomat.

Töö hakkas kuhjuma alates veebruari algusest ja on üllatav, et taotlusi tuleb kogu aeg juurde, märkis Kela juhataja Elli Aaltonen täna hommikul toimunud pressikonverentsil. Aaltonen lisas, et suur avalduste hulk tuleneb sellest, et toetusi on hakatud rohkem taotlema seoses elektroonilise teenuse lihtsusega.

Üle poolte taotlustest tehaksegi elektroonilisel teel veebi kaudu. Märtsis on ligi kolmandiku võrra taotlusi vähem, mis näitab, et inimesed proovisid, kas on võimalik toetust saada või mitte.

Klientide arvu suurusest on Kela jaoks üllatavam see, kui kaua võtab aega taotluste menetlemine. Aega läks rohkem ka seetõttu, et omavalitsustelt ei saadud inimeste kohta infot. Info liikumist takistab vajadus kaitsta klientide andmeid.

Elli Aaltonen kinnitas, et need kliendid, kel pole raha toidu või ravimiste ostmiseks, saavad oma toetuse kätte eelisjärjekorras ja nende toetusi menetletakse täpsemalt hiljem. Kela on teinud juba tuhandeid väljamakseid neile, kes vajavad kohe raha toidu või ravimiste soetamiseks. Kela on sõlminud üle tuhande toidukauplusega lepingud, et abivajajad saaksid sealt omale toitu hankida.

Elli Aaltonen ütles, et neil, kelle häda on väga suur, võidakse teenindada väljaspool järjekorda.

Kela hinnangul suudetakse suuremast ajahädast üle saada aprillikuuks.

 

Lahti MMi võistluspaiga karm minevik: Siin hukkus 1918. aastal sadu punaväelasi

OHMYGOSSIP — Lahti MMi võistluspaik kätkeb endas karmi ajalugu. Nimelt toimus siin 99 aastat tagasi 1918. aasta kevadel üks verisemaid lahinguid punaväelastega. Lahti suusastaadioni vastas asuval Intiaanikukkula mäel, mille nõlvadel on üks suusaraja kuulsamaid tõususid, hukkus mitusada inimest.

„Lahingud olid siin eriti kõvad,” räägib Lahti muuseumi teadusjuht Hannu Takala. Tema sõnul toimusid selles paigas Soome tuleviku jaoks otsustavad sündmused, vahendab Helsingin Sanomat.

Lahti lahingud olid Soome kodusõja ühed tähtsamad. Lääne-Soomest taganevad punaväelased liikusid läbi Lahti Viiburi ja Peterburi poole. Loviisas maale tulnud sakslased vallutasid Lahti 19-20. aprillil. Nad tõmbasid liini praeguse suusastaadioni kohale. Punased pressisid vastu. Intiaanikukkula mäele sisse seadnud sakslased aga andsid punastele kõvasti säru. Lahingus hukkus kokku 21 sakslast ja teadmata arv punaseid. Teada on, et punaste väeosa rünnakud löödi kõik tagasi. Osa hukkus, osa taganes. Surnuid võis olla mõnisada või isegi rohkem. Lahtisse tungijad olid Lääne- ja Edela-Soome punased koos peredega, kes liikusid ida poole. Siis oli selge, et nad on sõja kaotanud ja nad kartsid valgete kättemaksu.

Soome kodusõja-aegsed kaitsekraavid leiti Lahtist alles 1996. aastal. Praegu on nad võetud kaitse alla.

Lahti kui spordikeskuse ajalugu ulatub 1920ndatesse aastatesse. Kohalik spordimees Tahko Pihkala soovis seal 1922. aastal korraldada samasugused spordimängud nagu olid olnud Oslos Holmenkollenis. Praegune suusastaadion oli siis linna ääremaa. Esimesed Salpausselkä mängud korraldati Lahtis 1923. aastal ja MM-võistlused korraldati seal juba 1926. aastal.

Intiaanikukkula (tõlkes: indiaanikuppel) nimi aga tuleneb 1978. aasta MM-võistlustelt, kui tolleaegne saatejuht Reijo Salminen võrdles metsast välja sõitnud suusatajaid indiaanlastega, kes justkui nagu John Wayne’i silme ees kuskilt välja vupsasid. Teine saatejuht Anssi Kukkonen võttis selle nime kasutusse ja nüüd on see läinud üldisesse käibesse.

Suusaraja lõpu J-kurv aga tuleb Järvineni nimest. Kunagi olid selles kurvis suusatootja Järvineni reklaamid. Nimi on jäänud, kuigi Järvineni kuldaeg lõppes 1970ndatel aastatel.

9. aprillil toimuvad Soomes kohalikud valimised

OHMYGOSSIP — Soomes toimuvad kohalikud valimised tänavusel, 2017. aastal 9. aprillil. Sel päeval valitakse neljaks aastaks volikogude liikmed ja asendusliikmed. Kokku valitakse volikogudesse üle Soome 8999 inimest. Volikogude uue koosseisu tegevus algab 1. juunil, edastas justiitsministeerium.

Valima on õigus minna kõigil Soome elanikel, kes valimispäevaks on 18-aastased. Elukoht fikseeritakse 17. veebruari seisuga. Hääleõiguslikke inimesi on Soomes ligi 4,4 miljonit. Lisaks Soome kodanikele on kohalikel valimistel hääleõigus Euroopa Liidu kodanikel, samuti Islandi ja Norra kodanikel, kes elavad Soomes. Muud välismaalased on hääleõiguslikud, kui nad on Soomes elanud vähemalt kaks aastat.

Kõigile hääleõiguslikele saadetakse koju ümbrikus valimiskaart. Hääletada saab valimispäeval ja eelhääletusel. Valima minnes peab kaasas olema isikut tõendav dokument nagu pass, isikutunnistus või juhiluba.

Eelhääletus toimub Soomes 29. märtsist kuni 4. aprillini, välismaal 29. märtsist 1. aprillini.

Lähemat infot valimiste kohta saab justiitsministeeriumi valimisküljelt vaalit.fi ja omavalitsusliidu lehelt kuntavaalit.fi.

 

Matti Heikkinen MM 50 km ĂĽllatuspronks!

OHMYGOSSIP — Soome suusataja Matti Heikkinen võitis täna Lahti meeste 50 km distantsil üllatuslikult pronksi. Esialgu võistlust juhtinud Norra suusaässad ei saanud mitte ühtegi medalit. Kulla võitis Kanada suusataja Alex Harvey ja hõbeda venelane Sergei Ustjugov. Neljas oli inglane Andrew Musgrave. Parim norralane Martin Johnsrud Sundby oli alles viies.

33-aastane Heikkinen ütles pärast sõitu, et võistlus oli raske ja seetõttu võidetud pronks eriti magus. Ta ütles, et samas kohas, kus ta meeste teatesõidus vea tegi, vääratas nüüd tema konkurent.

Kaks päeva tagasi Heikkinen kukkus meeste teatesõidu viimases vahetuses ja see maksis soomlastele medali.

Pronks on Heikkineni jaoks juba kolmas MM medal. Ta võitis kulla Oslo MMil 2011. aastal 15 km sõidus ja pronksi Libereci MMil samal distantsil 2009. aastal. Soomele on see Lahtis viies medal.