Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2017

Esimest korda Dubaisse: 7 asja, mida peaksid teadma

NordenBladet — Dubai on mitmetele reisijatele esimeseks meelepäraseks sihtkohaks Lähis-Idas, sest piirkonna kultuur ja sellega seotud käitumis- ja riietumisreeglid köidavad paljusid.

Alljärgnevalt leiate 7 nippi, et reis õnnestuks suurepäraselt.

1. Paketireis või omaette ringi tuuritamine?
Paljud reisibĂĽrood pakuvad ekskursioone Dubaisse, aga seal linnas on võimalik edukalt ka omal käel seigelda. Toredaid ja soodsaid reisipakette Dubaisse võib leida pea igast bĂĽroost ning eelarve ei pea olema kuigi suur. Kõige soodsama reisi saad siis, kui haarad piletid mõnest viimase minuti lennust. Majutuste võimalus on ĂĽpris lai ning hinnad jäävad enam-vähem Soomega samale tasemele. Pakkumises on nii soodsaid kui ka luksuslikke majutusvõimalusi – sobiva leidmisega ei teki tavaliselt probleeme. Soodsaid Dubai hotelle saate otsida SIIT.

2. Viisa saad kätte Dubais
Dubaisse on lihtne reisida, sest viisakohustust pole, kui reis kestab alla 30 päeva. Dubaisse jõudmisel antakse kätte 30-päevane turistiviisa.

3. Riietu konservatiivselt
Kuigi enamus turiste kannab Dubais igapäevaselt maikasid ja lühikesi pükse, tuleb kohalikku kultuuri siiski suhtuda austusega. Kohalike riietus on konservatiivne, ehk siis õlad ja põlved peavad olema kaetud. Kohvri kokku pakkimisel tasukski jälgida, et kaasa saavad sellised riided, millega oleks ka kuuma ilmaga hea olla. Moslemite püha Ramadani ajal tasuks kindlasti kaaluda konservatiivsemat riietust.

4. Kas Dubais saab alkoholi?
Kuigi Dubai on populaarne reisisihtkoht, ei saa alkoholi kõikjalt osta. Välismaa turistidele ei ole alkohol keelatud ja seda saab osta litsentseeritud restoranidest. Hotelli restoranidel on tavaliselt litsents olemas, seega on õhtusöögi kõrvale klaasike veini lubatud. Dubais leidub ka ööklubisid.

5. Suhtluseks sobib inglise keel
Enamik Dubais elavaid inimesi on välismaalased, seetõttu tuleb linnas inglise keelega kenasti toime. Kohalikud räägivad araabia keelt. Reisijal oleks viisakas selgeks õppida mõned araabiakeelsed põhifraasid.

6. Liikumine Dubais
Dubai on suurlinn, kus on otstarbekas ühest kohast teise liikumiseks kasutada taksot, metrood või bussi. Lühikese vahemaa jaoks võib kasutada jalgratast.

7. Kohalik toidukultuur
Dubais leidub palju araabiamaale iseloomulikku toitu (lähis-ida vürtsidega hummus, baba ganoush, datlid). Lisaks klassikalistele toitudele pakutakse loomulikult ka muid toite. Toitu saab nautida nii maailmakuulsate tippkokkade nimetust kandvates restoranides kui ka mitmetes erinevates kiirtoidukohtades.

Soodsaid majutuspakkumisi leiate siit (sisesta soovitud sihtkoht, kuupäevad ja vaata hindu):



Booking.com

Mõistliku hinnaga reisikindlustuse aga siit:

 

Avafoto: Dubai (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

 

Ameeriklanna Jora Trang: Mind vägistati 11-aastasena ja ma jäin rasedaks

OHMYGOSSIP — Kui ameeriklanna Jora Trang oli 11-aastane, vägistas tundmatu mees teda kooli tualettruumis. Jora oli kõigest laps ning ei saanud aru, mis toimus. Ta ei osanud teha midagi, et olukorda vältida, vahendab Ameerika Cosmopolitan.

“Ma ei karjunud ega nutnud, hoidsin vaid silmi kinni. Olin terve ĂĽlejäänud päeva tualettruumis ja tundsin end määrdununa, kurnatuna ning olin segaduses.”

Jora ei rääkinud sellest perele, sest ta ei osanud juhtunut selgitada. Poole aasta pärast tuli vägivallaakt aga ilma sõnadetagi päevavalgele – Jora oli jäänud rasedaks. “Mul ei olnud aimugi, et võiksin juhtunust jääda rasedaks. Ma isegi ei teadnud, mida rase olemine tähendas!”

“Rinnad kasvasid ja puusad muutusid laiemaks, aga arvasin, et ma arenen samamoodi nagu mu sõbrad. Aga pool aastat hiljem tundsin, et miski liigutab kõhus.”

Jora oli hirmust hullumas, aga julges oma tunnetest alles kuu aega hiljem vanematele rääkida. Vanemad viisid Jora arsti juurde, kes kinnitas, et nende tütar on 7-ndat kuud lapseootel. Pere soovis rasedust salajas hoida ning Jora võeti koolist ära. Vanemad ei lubanud tütrel enam kodust väljuda ja pidasid plaani tulevane beebi enda omaks adopteerida. Jora mõistis, et vanemad kasvataksid tema last enda omana.

“Kõigest hoolimata oli rasedus kaunis kogemus. Kui kõht kasvas, olin enda ĂĽle uhke. Tundsin end kaunina, sest kõhu sees toimus midagi imelist.”

Jora sĂĽnnitus algas pihta ilma, et ta oleks seda tundnudki. Tal ei olnud erilisi valusid. Ema viis tĂĽtre haiglasse ja Jora sĂĽnnitas terve tĂĽdruklapse. “TĂĽtre Meggy sĂĽnd oli elu ilusaim kogemus. Arst ulatas ta minule ja ta oli täiuslik. Ma ei oska sõnadega seda rõõmu kirjeldada, mida sel hetkel tundsin.”

Jora pere polnud sugugi sama põnevil. “Vaatasin oma ema ja tädi poole, kes seisid toa nurgas õnnetutena. Võin vaid kujutleda, kui raske neil oli näha 12-aastast sĂĽnnitamas,” ĂĽtleb Jora.
Jora ema oli langetanud otsuse: vältimaks häbisse sattumist kasvatatakse sündinud beebi adopteeritud lapsena üles ehk siis Jora õena. Jora oli alguses kokkuleppega nõus, aga hiljem oli praktikas raske loobuda emadusest.

“Ma ei lasknud kellegil teisel suhtuda temasse vanemana. Esimesed kuus kuud olin koolist eemal ja hoidsin ainult teda, mis toimus ja tundus loomulikuna.”

Kui Jora läks tagasi kooli, veetis ta sellegipoolest kõik õhtud oma tĂĽtrega. “Maailma jaoks oli ta mu õde, aga mina kohtlesin teda alati nagu oma tĂĽtart.”

Jora oli 19-aastane, kui ta otsustas valele lõpu teha. “Mu isa oli võidelnud Vietnami sõjas, mistõttu ta kannatas raske traumajärgse stressi häire all – arvas, et kõik tahavad teda tappa. Ma kartsin oma tĂĽtre turvalisuse pärast. Kui sain autojuhiloa, otsustasin, et see oli võimalus lahkumiseks.”

“Saabusin kooli keset päeva, aga õpetaja ĂĽtles, et ma ei saa Meggy´t kaasa viia. Ăśtlesin, et olen tema ema ja viin ta kaasa. See oli esimene kord, kui ĂĽtlesin selle kõva häälega välja.”

Jora ja Meggy läksid pooleks aastaks turvakodusse ja seejärel kolisid San Diegosse, kus Jora oli ĂĽlikooli pääsenud. Jora otsustas alustada uut elu ilma ĂĽlejäänud pereta. “Ă„ra kolimine oli Meggy´le traumeeriv, kuna ta pidas minu vanemaid jätkuvalt enda vanemateks ning mind oma õeks. Seetõttu käsime mu vanematel korra kuus kĂĽlas.”

Jora rääkis tütrele asjadest nagu need olid, alles siis, kui Meggy oli saanud 12-aastaseks. Tütar reageeris vihaselt: ta süüdistas ema valetamise pärast ning soovis kõike eitada. Aja möödudes õppis Meggy asjaga leppima.

“Aasta hiljem, kui olin tõe välja rääkinud, ĂĽtles mu töökoha sekretär, et tĂĽtar oli helistanud. Olin ĂĽllatunud, et ta oli end nimetanud mu tĂĽtreks,” ĂĽtleb Jora.

Joral ei olnud kunagi olnud aega tegeleda sellega, kuidas ta tütar üldse alguse sai. Alles siis, kui Meggy oli läinud kooli, tekitas Jora valusale mälestusele ruumi. Siiski otsustas ta, et vägistamine ei hakka tema elu, ega tütresse suhtumist mõjutama.

“Meggy on ime, kes sĂĽndis kohutavast olukorrast. Nii ĂĽtlen oma tĂĽtrele. Ma ei näe kahetsust, traumat või katsumusi, kui vaatan Meggy´t. Näen vaid armastust.”


Pilti Jora Trang´ist näete SIIT

 

Avafoto: Panthermedia/Monkeybusiness Images/Scanpix

 

TOP 20: Maailma turvaliseimad lennufirmad on selgunud!

OHMYGOSSIP — Austraallaste Qantas on hinnatud juba neljandat aastat järjest maailma kõige turvalisemaks lennufirmaks, kajastab Airline Ratings veebileht.

Selgusid 2017-nda aasta 20 kõige turvalisemat lennufirmat, milles austraallased juhivad juba neljandat aastat järjest. Austraallaste lennufirma Qantas on tuntud kõrge turvalisustaseme poolest – ĂĽkski lend ei ole lõppenud surmajuhtumiga juba alates aastast 1951.

Aasta 2017 turvaliste lennufirmade listis võrreldi 425 firmat, kus vaadeldi õnnetuste arvu, lennukite vanust ja erinevate asutuste nagu näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raporteid. Listi mahuvad muuhulgas ka meie põhjanaabrite lennufirma Finnair ja teised Euroopa firmad nagu SAS, Lufthansa, British Airways.

20 maailma turvalisemat lennufirmat:

  • Air New Zealand
  • Alaska Airlines
  • All Nippon Airlines
  • British Airways
  • Cathay Pacific
  • Delta Air Lines
  • Etihad Airways
  • EVA Air
  • Finnair
  • Hawaiian Airlines
  • Japan Airlines
  • KLM
  • Lufthansa
  • Qantas
  • Scandinavian Airlines
  • Singapore Airlines
  • Swiss
  • United Airlines
  • Virgin Atlantic
  • Virgin Australia

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

Kas teadsid, et tänapäeval on lennud ajaliselt pikemad, kui näiteks 40 aastat tagasi? Loe, mis selle põhjustab!

OHMYGOSSIP — Õhusõidukite valdkonnas areneb tehnoloogia pidevalt, aga üllataval kombel kestab tänapäeval lendamine kauem, kui 40 aastat tagasi, vahendab Telegraph.

Aastal 1970 kestis otselend New Yorkist Dallasesse umbes 2,5 tundi, aga nüüd, aastal 2017 kestab sama lend ligi 4 tundi. Põhjus seisneb kütuse hinnas, mis tõusis järsult 2000. aastatel ja lennufirmad pidid välja nuputama, kuidas kütusekulusid vähendada. Kui lennuajale lisada vaid paar minutit, võivad lennufirmad sellega säästa miljoneid eurosid aastas. Aeglasemalt lendamine vähendab kütusekulu, aga tööjõukulu on seetõttu suurenenud. Pikas perspektiivis on kokkuhoid siiski meeletu.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

Riigikontroll: Eesti laste tervishoiukorraldus vajab kiireid muutusi

OHMYGOSSIP — Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.

Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Riigikontrolli audit näitas aga, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni 2aastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93%.

Eelkooliealistel 3–6aastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4%. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20% lastest.

Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.

 

Avafoto: PantherMedia/Marko Volkmar/Scanpix
Allikas: Riigikontroll.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save