Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?

By
Helena-Reet Aari
-
Talvel sõidetakse Gröönimaal ka koerarakenditega (NordenBladet)

NordenBladet – Kujutage ette riiki, mille pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri (umbes 50 korda suurem kui Eesti), kuid kus ei ole võimalik sõita autoga ühest linnast teise. See on Gröönimaa, Taanile kuuluva autonoomse territooriumi, reaalsus. See on üks väheseid riike maailmas, kus puudub riiklik teedevõrk ja raudtee.

Turistile võib see tunduda üllatav – miks ei ole ehitatud teed isegi pealinna Nuuki ja suuruselt teise linna Sisimiuti vahele? Vastus peitub geograafia, kliima ja majandusliku otstarbekuse unikaalses kombinatsioonis.

1. Geograafiline takistusrada: Loodus ei luba

Peamine põhjus teede puudumiseks on Gröönimaa äärmuslik maastik. Rannikuala, kus inimesed elavad, ei ole tasane tundra, vaid üks maailma liigestatuim ja mägisem piirkond.

  • Sügavad fjordid: Linnad asuvad sageli sügavate fjordide ääres või poolsaartel, mida eraldavad üksteisest järsud mäed ja veesilmad. Tee ehitamine nõuaks sadu kilomeetreid tunneleid ja sildu, mis peaksid ületama fjorde, kus triivivad hiiglaslikud jäämäed.

  • Igikelts ja liustikud: Maapind on suures osas igikeltsa all (külmunud pinnas). Kui sellele ehitada asfalttee, hakkab maapind suvisel sulamisel “mängima”, muutes teekatte kiiresti kasutuskõlbmatuks. Lisaks ulatuvad paljudes kohtades liustikukeeled otse mereni, lõigates läbi potentsiaalsed maismaateed.

2. Majanduslik loogika: Kellele teed ehitada?

Gröönimaa rahvaarv on 2025. aasta seisuga umbes 56 800 inimest, kes on hajutatud tohutule territooriumile.

  • Kulud vs. kasu: Tee ehitamine Nuuki ja Sisimiuti vahele (ca 320 km) maksaks hinnanguliselt sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Kuna potentsiaalne liiklejate arv oleks vaid mõnikümmend autot päevas, ei tasuks selline investeering end kunagi ära.

  • Hooldus: Arktiline talv tähendab lumetorme ja jäiteolusid 8–9 kuud aastas. Teede lahtihoidmine sellistes tingimustes oleks logistiline õudusunenägu ja neelaks suure osa riigieelarvest.

3. “Sinised ja valged maanteed”: Kuidas transport tegelikult toimib?

Kuna autodega linnast välja ei saa, on Gröönimaa arendanud välja unikaalse transpordimudeli, mis tugineb merele ja õhule.

Õhutransport (Air Greenland)

Lennuk ja helikopter on Gröönimaal sama tavalised kui Eestis buss või rong.

  • Lennukid: Suuremate linnade vahel lendavad propellerlennukid (peamiselt Dash-8). Need on “õhubussid”, mis hüppavad ühelt lühikeselt lennurajalt teisele.

  • Helikopterid: Väiksematesse asulatesse (kus lennurada puudub) pääseb ainult helikopteriga. Riik doteerib neid lende, et tagada elutähtis ühendus.

Meretransport (Sarfaq Ittuk)

Kevadest sügiseni on peamine ühendustee meri.

  • Rannikupraam: Laev Sarfaq Ittuk sõidab Lõuna-Gröönimaa ja Disko lahe vahel, peatudes enamikus rannikulinnades. See on kohalike jaoks odavam alternatiiv lendamisele ja turistidele parim viis ranniku nägemiseks.

Talvine erisus: Koerad ja mootorsaanid

Põhja- ja Ida-Gröönimaal muutub meri ja maastik talvel tahkeks. Siin tekivad ajutised “teed”, mida mööda liigutakse koerarakendite ja mootorsaanidega. See on ainus aeg ja koht, kus “sõidukiga” naaberkülla minek on võimalik, kuigi ametlikku teed pole.

4. Erandid: Kus saab siiski sõita?

Kuigi linnadevahelisi teid pole, on linnade sees teedevõrk täiesti olemas ja asfalteeritud. Autod, taksod ja bussid on Nuukis, Sisimiutis ja Ilulissatis tavalised.

On olemas ka paar kuulsat erandit, mis pakuvad turistidele huvi:

  1. Kangerlussuaq – Jääkilbi tee: See on Gröönimaa pikim tee (umbes 35–40 km), mis viib Nuuki lennujaamast (GOH) otse sisemaale, Point 660 juurde (mandrijää servale). Algselt ehitati see Volkswageni poolt autode testimiseks külmades oludes. Nüüd on see peamine turismimarsruut jääkilbile pääsemiseks.

  2. Polaarjoone tee (Arctic Circle Road) projekt: Juba aastaid on arutatud kruusatee (või ATV-raja) ehitamist Kangerlussuaqi ja Sisimiuti vahele (ca 170 km). Esimene etapp on valmimas, võimaldades maastikusõidukitel (mitte tavaautodel) kahe asula vahel liikuda. See on esimene samm linnade ühendamise suunas.

Turisti meelespea

  1. Autorent on vaid linnaekskursiooniks: Kui rendite Nuukis auto, saate sellega sõita vaid linna piires ja paar kilomeetrit linna serva (nt lennujaama või suusakeskusesse). “Road trip” klassikalises mõttes on võimatu. Saate sõita Nuuki sees (keskus ↔ linnaosad ↔ lennujaam), aga Nuukist ei saa autoga teise linna/asulasse – sest Gröönimaal ei ole teid, mis ühendaksid omavahel linnu.

  2. Planeerige aega: Kuna transport sõltub ilmast (lennukid ja laevad ei välju tormiga), jätke oma reisikavasse alati puhvripäevi.

  3. Nautige teekonda: Lend või laevasõit Gröönimaal ei ole lihtsalt transport, vaid elamus omaette – vaated on sageli lummavamad kui sihtkoht ise.

  4. Transport lennujaamast Nooki – Lennujaam on linnast vaid mõne kilomeetri kaugusel: ametlikult ~2 km ning sõit ~10 min autoga.

Avafoto: Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed. Talvel sõidetakse Gröönimaal tihti mootorsaanide ja koerarakenditega (NordenBladet)

Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

By
Helena-Reet Aari
-
Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

NordenBladet – Geograafiaviktoriinides on üks küsimus, mis tekitab sageli vaidlusi: “Mis on maailma põhjapoolseim pealinn?” Kooliõpikud ja teatmeteosed pakuvad tavaliselt vastuseks Islandi pealinna Reykjavíki. Kui aga võtta kätte GPS ja vaadata täpseid koordinaate, selgub, et tõde on keerulisem.

See on lugu millimeetrite mängust kaardil ja poliitilistest definitsioonidest, mis määravad võitja.

1. Mõõdulint välja: Mida ütlevad koordinaadid?

Kui jätame kõrvale poliitika ja vaatame puhtalt geograafilist asukohta (laiuskraade), on võitja selge, kuid edumaa on üllatavalt väike. Mõlemad linnad asuvad 64. põhjalaiuskraadil, vaid veidi lõuna pool põhjapolaarjoonest (66°33′).

Siin on ametlikud koordinaadid (linna keskpunkti järgi):

Linn Riik/Territoorium Laiuskraad (N)
Nuuk Gröönimaa 64°10′ 53″ N
Reykjavík Island 64°08′ 43″ N

Tulemus: Nuuk asub Reykjavíkist umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool. Geograafiliselt on Nuuk vaieldamatult maailma põhjapoolseim pealinn.

2. Miks kuulub ametlik tiitel siiski Reykjavíkile?

Kui Nuuk on põhja pool, miks nimetab Guinnessi rekordite raamat ja enamik entsüklopeediaid tiitliomanikuks Reykjavíki? Vastus peitub sõna “riik” definitsioonis.

  • Reykjavík on iseseisva suveräänse riigi (Islandi Vabariik, ÜRO liige) pealinn.

  • Nuuk on autonoomse territooriumi (Gröönimaa, kuulub Taani Kuningriiki) pealinn.

Rahvusvahelises statistikas loetakse “pealinnadeks” tavaliselt vaid suveräänsete riikide administratiivkeskusi. Seetõttu kannab Reykjavík ametlikku tiitlit “Maailma põhjapoolseim suveräänse riigi pealinn“.

Kui aga definitsiooni laiendada “territooriumi või osariigi pealinnaks”, võtab Nuuk tiitli üle.

3. Kliima paradoks: Miks Nuuk tundub palju põhjapoolsemana?

Kuigi vahemaad laiuskraadidel on tühised (vaid mõni kilomeeter), on tegelik elukogemus kahes linnas drastiliselt erinev. See erinevus tuleneb ookeanivooludest, mitte laiuskraadist.

  • Reykjavík (Soe ja märg): Islandit uhub soe Golfi hoovus. See hoiab Reykjavíki talved üllatavalt pehmetena. Jaanuari keskmine temperatuur on seal umbes 0°C kuni -1°C, mis on võrreldav New Yorgi või Milanoga talvel. Meri ei jäätu seal kunagi.

  • Nuuk (Külm ja jäine): Gröönimaa läänerannikut mõjutavad külmad polaarmere voolused, mis toovad jääd Põhja-Jäämerest lõuna poole. Nuuki talvine keskmine on -8°C kuni -10°C ning sadam võib täituda ajujääga.

Järeldus: Kuigi kaardil on nad naabrid, on Nuuk “tõeline” Arktika pealinn, samas kui Reykjavík naudib subarktilist, ookeaniliselt pehmet kliimat.

4. Kas on veel keegi põhja pool?

Et pilt oleks täielik, peame mainima ka Longyearbyeni Teravmägedes (Svalbard, Norra).

    • Koordinaadid: 78°13′ N.

    • See asub Nuukist ja Reykjavíkist veel üle 1500 kilomeetri põhja pool.

    • Staatus: See on Svalbardi halduskeskus. Kuid kuna Svalbard ei ole autonoomne riik (vaid Norra osa) ja Longyearbyenit ei nimetata tavaliselt “pealinnaks” (vaid administratiivseks keskuseks), ei osale ta selles võistluses. Kui aga küsida “maailma põhjapoolseim asula, mis toimib regiooni keskusena”, võidaks Longyearbyen pika puuga.

Kumb on siis põhjapoolseim?

Sõltub sellest, kui täpne (või pedantne) te soovite olla:

  1. Poliitiliselt korrektne vastus: Reykjavík (kõige põhjapoolsem iseseisva riigi pealinn).

  2. Geograafiliselt täpne vastus: Nuuk (füüsiliselt kõige põhjapoolsem pealinn).

Nii et kui plaanite reisi ja tahate öelda, et olete käinud “maailma põhjapoolseimas pealinnas”, võite tehniliselt väita seda mõlema linna puhul – lihtsalt lisage juurde sobiv selgitus!

Avafoto: Nuuk versus Reykjavík (Väljavõte maps.google.com)

HUVITAVAID FAKTE: Kas teadsite, et Gröönimaa on maailma suurim saar

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa (Greenland) on maailma suurim saar

NordenBladet – Gröönimaa on planeedi suurim saar, mis toimib sillana Vana ja Uue Maailma vahel. See on Arktika süda, mis on pindalalt hiiglaslik, kuid rahvastikult üks maailma väiksemaid riike (ca 56 836 elanikku). See on maa, kus geograafia dikteerib elutingimusi karmimalt kui kusagil mujal põhjapoolkeral.

Põhjala valge hiiglane: Faktid Gröönimaa, maailma suurima saare kohta

Maadeavastusloos ja geograafias tekitab Gröönimaa tihti aukartust ja segadust. Kaartidel näib ta sageli sama suur kui Aafrika, kuigi tegelikkuses on see “vaid” moonutus. Siiski on tegemist planeedi vaieldamatu rekordimehega.

Alljärgnevalt vaatleme faktidele tuginedes, miks Gröönimaa kannab maailma suurima saare tiitlit ja kuhu ta tegelikult kuulub.

1. Suurus: Saarte kuningas, mitte manner

Paljud küsivad, miks Austraalia (pindala ca 7,7 miljonit km²) ei ole maailma suurim saar. Vastus peitub geoloogilises klassifikatsioonis: Austraaliat loetakse omaenda kontinendiks (mandriks) tänu tema suurusele ja eraldiseisvale tektoonilisele plaadile. Gröönimaa on aga suurim maismaatükk, mis klassifitseerub saareks.

Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest (sellest põhja pool on väikesi saari (nt Kaffeklubben) ja vahel ka “ajutisi” kruusasaarekesi, mis võivad ulatuda veel põhjapoolsemale.). Lõunapoolseim punkt on Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem), mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.

Statistiline ülevaade:

  • Pindala: 2 166 086 km²

  • Võrdlus Eestiga: Gröönimaa on Eestist (45 339 km²) ligikaudu 48 korda suurem.

  • Võrdlus lähima konkurendiga: Maailma suuruselt teine saar on Uus-Guinea (Indoneesia/Paapua Uus-Guinea). Gröönimaa on Uus-Guineast peaaegu kolm korda suurem.

 

Koht Saar Asukoht Pindala (km²)
1. Gröönimaa Põhja-Ameerika / Arktika 2 166 086
2. Uus-Guinea Okeaania 785 753
3. Borneo Aasia 748 168

2. Jää domineerimine: Maa, mida pole näha

Gröönimaa suurus on petlik, sest suurem osa sellest on elamiskõlbmatu.

  • Jääkilp: Ligikaudu 81% saarest on kaetud jääga. See tähendab, et “jäävaba” ala on vaid umbes 410 000 km² (umbes Rootsi suurune ala).

  • Jää maht: Gröönimaa jääkilp sisaldab umbes 10% kogu maailma mageveevarudest. Kui see kõik sulaks, tõuseks maailmamere tase hinnanguliselt 7 meetrit.

  • Geoloogiline surve: Jää mass on nii tohutu, et see on surunud saare keskosa maapinna allapoole merepinda, moodustades hiiglasliku kausi.

3. Kas Gröönimaa on Skandinaavia, Põhjala või Arktika?

Gröönimaa asukoht ja poliitiline staatus tekitavad tihti terminoloogilist segadust. Teeme mõisted selgeks:

Kas Gröönimaa on Skandinaavia?

EI. Geograafiliselt ega kultuuriliselt ei ole Gröönimaa osa Skandinaaviast. Skandinaavia moodustavad vaid Rootsi, Norra ja Taani.

Kas Gröönimaa on Põhjamaa (Põhjala)?

JAH. Põhjamaad (Nordic countries) on laiem mõiste, mis hõlmab Skandinaaviat pluss Soomet, Islandit ja nende autonoomseid alasid (sealhulgas Gröönimaad ja Fääri saari). United Nations (un.org) nimetas Põhjamaade hulka ka Eesti, Läti ja Leedu. Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne territoorium, mistõttu on ta poliitiliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Põhjalaga.

Kas Gröönimaa on Antarktika?

EI. See on levinud eksitus nimede sarnasuse tõttu.

  • Arktika (kus asub Gröönimaa) on põhjapolaarala. See on ookean, mida ümbritseb maismaa.

  • Antarktika on lõunapolaarala. See on manner, mida ümbritseb ookean. Gröönimaa on Arktika pärl ja inimasustusega piirkond, samas kui Antarktika on asustamata manner lõunapoolusel.

Pealinn: Nuuk
Manner: Põhja-Ameerika
Ametlik keel: Grööni keel
Elanikkond: 56 836 (2024, Maailmapank)
Valuuta: Taani kroon
Pindala: 2,166 miljonit km²

Avafoto: Kulusuk, Gröönimaa (Unsplash)

Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar (vt. Gröönimaa saar), mis ei ole manner, ning üks hõredamalt asustatud piirkondi planeedil. See on autonoomne territoorium Taani Kuningriigis, pakkudes külastajatele haruldast kombinatsiooni puutumatust arktilisest loodusest ja moodsast inuiidi elustiilist.

Kuna Gröönimaa (vt. üldinfo Gröönimaa kohta) on tohutu ja linnade vahel puuduvad teed (vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?), nõuab reis sinna hoolikat planeerimist. Gröönimaa ei ole sihtkoht rannapuhkuseks, vaid seikluseks, mis paneb proovile ja avardab maailmapilti. See on reis maale, kus loodus dikteerib elurütmi ja kus vaikus on füüsiliselt tajutav. Alljärgnevalt toob NordenBladet välja peamised sihtkohad ja tegevused, millele oma reisikavas keskenduda.

1. Ilulissat – Jäämägede pealinn

Ilulissat (tõlkes “jäämäed”) on Gröönimaa populaarseim turismisihtkoht ja asub Disko lahe ääres läänerannikul. See on koht, kus külastaja saab kõige vahetuma kontakti Arktika suursugususega.

  • Ilulissat Icefjord (UNESCO): Linna peamine vaatamisväärsus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv jääfjord. Siia suubub põhjapoolkera kõige tootlikum liustik Sermeq Kujalleq, mis “poegib” iga päev tuhandeid tonne jääd.

  • Sermermiuti matkarada: See on ligipääsetav puitlaudtee, mis viib külastajad iidse asulakoha varemete juurde ja pakub hingematvaid vaateid jääfjordile. Rada on jõukohane enamikule reisijatest.

  • Paadireisid jäämägede vahel: Kohustuslik tegevus on laevasõit Disko lahel, eriti keskööpäikese ajal, kus saab manööverdada hiiglaslike, kohati pilvelõhkujate kõrguste jäämägede vahel.

2. Gröönimaa pealinn Nuuk

Nuuk on segu traditsioonist ja modernsusest. Siin elab ligi kolmandik kogu saare rahvastikust (stat.gl andmetel ca 20 000 inimest) ning see on Gröönimaa kultuuriline ja poliitiline süda, geograafiliselt maailma põhjapoolseim autonoomse territooriumi pealinn.

  • Gröönimaa Rahvusmuuseum: Siin asuvad kuulsad Qilakitsoqi muumiad – erakordselt hästi säilinud 15. sajandist pärit inuiitide surnukehad, mis leiti 1972. aastal. Muuseum annab põhjaliku ülevaate saare 4500-aastasest ajaloost.

  • Katuaq kultuurikeskus: Arhitektuuriliselt silmapaistev hoone, mis on inspireeritud virmaliste lainetusest ja jäämägedest. See on parim koht kohaliku kunsti ja kontsertide nautimiseks.

  • Koloniaalsadam: Nuuki vanim osa, kus asub Hans Egede kuju ja värvilised puitmajad, mis meenutavad Taani koloniaalperioodi algust.

3. Kangerlussuaq – Värav jääkilbile

Enamik rahvusvahelisi lende saabub Kangerlussuaqi. Erinevalt rannikulinnadest asub see sisemaal, pakkudes stabiilsemat kliimat ja unikaalset ligipääsu mandrijääle.

  • Point 660 ja Russelli liustik: Kangerlussuaq on ainus koht Gröönimaal, kus saab sõita mööda teed otse Gröönimaa jääkilbile (Ice Sheet). See on harukordne võimalus astuda pinnale, mis katab 80% saarest ja on kohati kuni 3 km paksune.

  • Elusloodus: Piirkond on tuntud oma suure muskusveiste ( Ovibos moschatus) populatsiooni poolest. Tõenäosus näha neid ürgseid loomi safaril on siin väga suur.

4. Lõuna-Gröönimaa – Viikingite ajalugu ja rohelus

Kui põhi on jäine, siis Lõuna-Gröönimaa (Qaqortoq, Narsarsuaq, Igaliku) õigustab saare nime (“Roheline maa”). Kliima on siin pehmem ja maastik lopsakam.

  • Viikingite varemed: Siin asusid Erik Punase ja teiste vanapõhjala asunike talud. Hvalsey kiriku varemed on kõige paremini säilinud norra viikingite ehitis Gröönimaal.

  • Qaqortoq: Sageli peetakse seda Gröönimaa kauneimaks linnaks tänu oma amfiteatrit meenutavale asukohale ja üle linna laiali paiknevale “Kivi ja Inimene” skulptuuriprojektile, kus kaljudesse on raiutud kunstiteosed.

Tegevus Parim aeg Kirjeldus
Virmalised (Aurora Borealis) September – Aprill Talvekuudel on taevas pime ja selge, pakkudes üht maailma parimat virmaliste vaatemängu.
Keskööpäike Mai – Juuli Päike ei looju horisondi taha, võimaldades 24h päevavalgust matkamiseks ja paadisõitudeks.
Vaalavaatlus Juuni – September Disko laht ja Nuuki fjordid on suvel täis küürvaalasid, kääbusvaalasid ja finvaalasid.
Koerarakendisõit Jaanuar – Aprill Traditsiooniline transpordiviis, mis on Gröönimaa kultuuri lahutamatu osa (lubatud vaid polaarjooneist põhja pool ja idas).

 

Praktiline info reisijale

Oluline teada: Gröönimaa linnade vahel puuduvad autoteed. Kogu transport toimub lennukite, helikopterite või laevadega (nt Sarfaq Ittuk rannikupraam).

  1. Lennuühendused: Eestist reisides on lihtsaim lennata läbi Kopenhaageni (Air Greenland) või Reykjaviki (Icelandair).

  2. Raha: Käibel on Taani kroon (DKK). Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid sularaha on soovitatav väiksemates asulates.

  3. Internet ja levi: Roamingutariifid võivad olla väga kõrged, kuna Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni. Soovitatav on osta kohalik ettemaksu kaart (Tusass).

  4. Riietus: “Kihiline riietumine” on kohustuslik. Isegi suvel võib temperatuur langeda nulli lähedale ning tuul on sageli tugev.

Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Euroopa ühisõppusesse Gröönimaal

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti peaminister Michal

NordenBladet – Peaminister Kristen Michal teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis panustama Gröönimaal toimuvasse Euroopa riikide ühisõppusesse Arctic Endurance. Avaldus tehti pingelises geopoliitilises olukorras, kus USA on viidanud võimalusele võtta Taani koosseisu kuuluv saar enda kontrolli alla.

Peamised seisukohad

Peaminister rõhutas Eesti täielikku solidaarsust Taaniga ning tõi välja järgmised võtmepunktid:

  • Valmisolek sõjaliseks panuseks: Eesti kaitsevägi osaleb juba praegu õppuse planeerimises. Peaminister kinnitas, et kui Taanilt peaks tulema ametlik palve osaleda õppusel ka väekontingendiga, on Eesti kindlasti valmis seda tegema.

  • Väärtuspõhine lähenemine: Michal nimetas olukorda väärtusküsimuseks. Eesti ja Euroopa liitlaste ühine seisukoht on, et Gröönimaa tuleviku üle otsustavad vaid Gröönimaa inimesed ja Taani Kuningriik, mitte kolmandad osapooled.

  • NATO ühtsus: Kuigi USA-l võib olla Arktikas põhjendatud julgeolekumuresid seoses Venemaa ja Hiina aktiivsusega, tuleb need lahendada NATO raames ja liitlasruumis. Peaministri sõnul peavad liitlased lahendama eriarvamused diplomaatilisel teel, mitte jõupositsioonilt.

Hetkeolukord ja taust

Kuigi Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on Taani kolleegidega kontaktis, märkis Michal, et praeguse seisuga pole Taani veel täiendavat palvet vägede saatmiseks esitanud, mistõttu on otsene sõjaline sekkumine veel hüpoteetiline.

Samas ei ole Eesti ainus riik, kes on valmis Taanit toetama. Lisaks Eestile on oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Avafoto: Kristen Michal (Jürgen Randma / Riigikantselei)

123Page 1 of 3