NordenBladet — Täna hommikul (21.sept) puhkes traagiline tulekahju Seinäjoel, mille tagajärjel hukkus 40-aastane pereema ja pereisa sai raskeid põletushaavu. 2011. ja 2014. aastal sündinud lapsed pääsesid.
Seinäjoe tuletõrje sai väljakutse tulekahju kohta Pohja linnaosas hommikul kella 8.34 ajal. Tuletõrje kohale jõudes olid leegid juba räästa alt väljas.
Eramajas puhkenud tulekahjust olid tuletõrje kohale jõudes pääsenud juba 1967. aastal sündinud pereisa ja üks lastest. Isa oli saanud raskeid põletushaavu ja viidi haiglasse.
Põlevas majas olid sees veel 1976. aastal sündinud ema ja teine laps. Ema ja laps leiti magamistoast ning neid hakati kohe elustama. Naine hukkus, aga laps hakkas hingama ja viidi samuti haiglasse.
Praeguseks on tulekahju kustutatud, aga tööd sündmuskohal jätkuvad.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna (21.sept) on hull päev Helsingi ja selle ümbruse ühistranspordis, kuna bussid ei sõida juhtide streigi tõttu ning metroorongid sõidavad kuidas juhtub seoses Länsimetro proovisõitudega.
Kokku puudutab bussijuhtide streik ligi 200 000 inimese liikumist Helsingis ja selle ümbruses, vahendab Helsingin Sanomat.
Praeguseks on selge, et seisvaid busse pole võimalik millegagi asendada.
Bussifirma Nobina haldab Helsingi piirkonnas ligi 50 bussiliini. Nobina liinijuht Mårten Winqvist ütles, et ükski liin täiesti ära ei jää, aga iseasi on, millal ja kas buss üldse tuleb.
Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõte HSL soovitab inimestel varuda liikumiseks aega ja töötada võimalusel kodus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Pool aastat põnevust ja ootamist on läbi saanud: nüüd sai teatavaks, et Skandinaavia suurim finantsasutus Nordea Pank toob peakontori Stockholmist üle Helsingisse. Nordea nõukogu esimehe Björn Wahlroosi sõnul sai määravaks Soome liikmelisus Euroopa rahaliidus, vahendab Helsingin Sanomat.
Nordea teatas märtsikuus, et kaalub peakontori asukoha muutmist, kui Rootsi valitsus otsustas hakata panku täiendavalt maksustama. See oleks tähendanud maksukoormuse kümnekordistumist.
Panga nõukogu otsustas asukoha vahetuse täna Kopenhaagenis toimunud koosolekul.
Nordea hinnangul säästetakse Soome kolides maksudena ligi miljard eurot. Kopenhaagen oleks olnud parem variant, aga Taani pole olnud valmis rahaliiduga liituma.
Nordea Panga suurim aktsionär on Soome kindlustusselts Sampo. Nordea nõukogu liige on lisaks Wahlroosile ka Sampo kontserni juht Kari Stadigh. Nordea grupi juht on samuti soomlane Casper von Koskull.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maikuus Afganistanis röövitud Soome naine on välisministeeriumi info kohaselt vabastatud.
Naine rööviti Kabulis 20. mail. Pärast seda avaldati kaks videot juulis ja augustis, kus naine palus enda vabastamiseks lunaraha. 37-aastane naine oli kolm kuud enne röövi asunud tööle Kabulis tegutsevas Rootsi päritolu kristlikus heategevusasutuses Operation Mercy.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi ülikooli usuõpetuse professor Arto Kallioniemi leiab, et usuõpetus takistab soomlastel teiste uskude mõistmist: Soomes arutab Turu sündmusi iga grupp eraldi, kuigi seda tuleks arutada ühes grupis.
Mudel, kus lapsed jagatakse uskumuste kaupa gruppidesse, pole tänapäeval enam sobiv, leiab professor Kallioniemi. Muutust takistab asjaolu, et Soome koolilapsed elavad kahes reaalsuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Lapsed jagatakse Soomes eri gruppidesse selle põhjal, millist usku nad on ja millise kiriku juurde nad kuuluvad. See takistab sügavamate diskussioonide teket terves ühiskonnas.
Soomes moodustavad eraldi grupi evangeelsed luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, islamiusulised ja filosoofia õpilased ning muud. Nüüd arutavad igaüks omas rühmas, mis Turus toimus, kui vajalik oleks, et kõik arutaks seda koos.
Soomes on kiriku juurde kuulumine ja usuõpetus omavahel jätkuvalt seotud. Selline süsteem on vana aja jäänuk, mille kaotamist on soovitanud teisedki peale Kallioniemi.
Põhjamaade hulgas on Soome erand: teistes riikides istuvad kõik juba usutunnis koos. Ühises tunnis tutvuvad kõik koos eri uskumuste ja ellusuhtumiste, eetika, väärtushinnangute ja kultuuripärandiga.
Euroopas on Soome sarnane Austria ja mõnede Saksa liidumaadega, kus kirikul on oluline roll usuõpetuse korraldamisel ja kus usuõpetust on peetud kultuurierinevuste süvendajaks eri ühiskonnagruppide vahel.
Selline süsteem on Kallioniemi arvates mõttetu ja ei anna kellelegi midagi. Praegune usuõpetuse olukord on tema arvates masendav.
Muutust on samas raske läbi viia, kuna näiteks õigeusklikud on igasugu muudatuste vastu. Ühiskond on jagunenud traditsiooniliselt ja liberaalselt mõtlevate inimeste vahel. Küsimus on ka poliitiline: selle peaks ette võtma valitsus, muidu ei muutu midagi.
Muutust raskendab asjaolu, et Soome õpilased elavad juba kahes reaalsuses: Helsingi piirkonnas on esindatud palju eri uskumusi, samas kui mujal seda pole. Kui Helsingis eelistavad paljud lapsed usuõpetuse asemel laiemat filosoofiaõpetust, siis mujal Soomes on valdav usuõpetus. Paljudes Soome koolides antakse ainult evangeelset luteri õpetust.
Haridus- ja kultuuriministeerium ongi juba käivitanud projekti, mille käigus selgitatakse välja õppeasutuste endi suhtumine ja vajadused.
Nii Soome õigeusu kui islamisu esindajad leiavad, et usuõpetuste ühendamine ei anna mingit efekti. Luteriusu kirikus on nii muudatuste pooldajaid kui vastaseid. Paljudes Soome omavalitsustes on katseliselt juba korraldatud kõigi usundite ühisõpetust.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
