Neljapäev, detsember 18, 2025

SOOME UUDISED

Soome sukelduja Rauno Koivusaari leiutatud lainejõujaamad lähevad massitootmisse

NordenBladet — Soome sukelduja leiutatud lainejõujaamad Waveroller jõuavad Wärtsilä tehnologiagigandi kaudu peagi laia maailma. Esimene lainejaam pannakse kevadel üles Portugali surfiparadiisis Peniches.

Maailmas unikaalsed lainejõujaamad on välja töötatud 20 töötajaga Vantaa ettevõttes AW-Energy. Idee autor on Soome sukelduja Rauno Koivusaari, kes jälgis rannal, kuidas lained üht luuki edasi-tagasi kangutasid. AW-Energy välja töötatud jaamad paneb üles Wärtsilä, kel on vastav aastatepikkunune kogemus, vahendab Yle.

AW-Energy on saanud toote arendamiseks 10 miljonit eurot toetust Euroopa investeerimispangast. Toodet arendab, valmistab ja müüb AW-Energy. Lainejaamad paneb asukohas üles Wärtsilä, mis on juba pannud üles ligi 4700 eri jõujaama 177 riigis.

Lainete energial on tohutu potentsiaal, mida pole maailmas veel kasutama hakatud. Soome lainejaama on juba testitud Portugali rannikul Peniches aastatel 2012-2014, mil jaam tootis elektrienergiat. Nüüdseks on jaam saanud kõik vajalikud sertifikaadid ja on tootmiseks valmis.

Jaamade tootmine algab Lõuna-Soomes Järvenpääl, endises Metso paberimasinatehases. Laineid püüdvad 10 meetri kõrgused ja 18 meetri laiused paneelid valmistatakse Hankos.

AW-Energy eesmärk on paigaldada Portugali Peniche rannikule 2020. aastaks 14-16 jõujaamaüksust, mille võimsus on 5,6 megavatti ja see toodab aastas 9-10 GWh elektrienergiat. Võrdluseks, kogu Lahti linna aastane elektritarbimine on 1000 GWh.

Lähiaastatel on kavas toota 35-40 lainejõujaama, mille kogumaksumus koos paigaldusega on ligi 100 miljonit eurot. Perspektiivsed kohad on Ameerika rannikul ja Kagu-Aasias. Nii näiteks tutvustatakse Waverolleri jaama lähipäevil Soome saabuvale Sri Lanka peaministrile.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome presidendipaar Sauli Niinistö ja Jenni Haukio ootavad last

NordenBladet — Soome presidendipaar Sauli Niinistö ja Jenni Haukio saavad kauaoodatud lapse. President Saulio Niinistö ja tema abikaasa proua Jenni Haukio ühine laps peaks sündima 2018. aasta veebruaris. Presidendipaar annab teada, et last on oodatud ja loodetud juba palju aastaid.

Sauli Niinistö (69) ja Jenni Haukio (40) tutvusid 2006. aastal ja abiellusid 2009. aastal. Laps on Haukiole esimene ja Niinistöle kolmas. Perelisa presidendi töökohustusi ei mõjuta.

Niinistö on sellega läbi aja esimene Soome president, kes saab ametiaja jooksul lapse.

Niinistöl on kaks last esimesest abielust Marja-Leena Niinistöga. Nad abiellusid 1974. aastal. 1975. aastal sündis Nuutti ja 1980. aastal Matias. Marja-Leena Niinistö hukkus 1995. aastal liiklusõnnetuses, vahendab Helsingin Sanomat.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome pereisa Akseli Reho teenis nutirinnahoidjatega miljoneid

NordenBladet — Lääne-Soomes Kankaanpääl paarkümmend aastat tagasi nutirinnahoidjatega tegelema hakanud pereisa Akseli Reho müüs oma ettevõtmise ameeriklastele ja teenis sellega miljoneid.

Reho maksustatav tulu oli 2015. aastal ligi 5,5 miljonit eurot, mis tuli ettevõtte müügist. Reho asutatud ettevõte Clothing+ leiutas naistele spordirinnahoidjad, mis mõõtsid sportimise ajal tervisenäitajaid, vahendab Ilta-Sanomat.

Miljonite teenimine võimaldas mehel veidi hinge tõmmata ja tegeleda rohkem pere ning kolme väikse lapsega. Ettevõtte üleandmine tähendas mehele palju. Varem pidi ta sageli voodilinu vahetama, sest higistas suure stressi tõttu öösiti ja krigistas magamise ajal hambaid. Ta unistas ka spordi tegemisest ja raamatute lugemisest, aga pole laste kõrvalt seda jõudnud veel teha.

Nüüd jalutas mees näiteks koos lapsega kooli, varem polnud tal selleks aega. Ta oleks viinud lapse ära autoga või lasknud seda kellelgi teisel teha. Ühtlasi hakkas mees rohkem sõpradega suhtlema, milleks tal varem polnud firma kõrvalt aega. Mehe sõnul on ettevõtte müügile järgnenud puhkuse-aasta olnud tema elu parim investeering.

Firma müügile järgnenud aasta jooksul on ta saanud palju uusi pakkumisi, aga ta on neist kõigist loobunud. Ta ei tahtnud enam teha midagi enne, kui nooremad lapsed kooli lähevad.

Nüüd sügisel aga pakkus kohalik energiafirma Vatajankosken Sähkö Oy võimalust tegeleda energia-alase innovatsiooniga. Reho tugevus on see, et ta ei tea energiast mitte midagi. Nüüd saab ta rahulikult mõelda, kuidas energia valdkonnas maailma muuta.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome õpilased hakkasid omale toiduks ritsikaid kasvatama

NordenBladet — Espoos asuva Lõuna-Tapio gümnaasiumi õpilased hakkasid omale toiduks kilke kasvatama ja saavad esimese saagi juba paari nädala pärast. Koolis on kasvatatud kilke augustist alates. Õpilased on putukate kasvatamisest väga huvitatud, vahendab Yle.

Kilgid kasvavad WeeGee muuseumikeskuse hoovis asuvas konteineris. Konteineri sees on 24 plastmasskasti ja igaühes neist kasvab kuus tuhat toakilki. Õpilased tegelevad nendega iga päev. Lõpuks on kavas kilke müüa, et saadud rahaga toetada õpilasprojekte. Osa kilke on kavas tarvitada toiduks.

Koolis on hakanud toitu vähem raisku minema, sest osa järelejäänud salatist viiakse söögiks kilkidele. Esimene kilgisaak on peatselt korjevalmis.

Putukate teema on Soomes praegu popp, sest neid on lubatud toiduks tarvitada. Seni müüdi Soomes putukaid kui köögikaunistusi. Nädala pärast laupäeval, 14. oktoobril on Espoo õpilaste kilgikasvandus kõigile huvilistele avatud.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hea teada: Soome peretoetused laienevad ka teiste EL-i riikide kodanikele

NordenBladet — Soome tööle või elama minnes on hea teada, et Soome sotsiaalkaitse katab ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke. See tähendab, et kui Eesti isa töötab Soomes, siis makstakse Soomes kehtivaid peretoetusi teistele pereliikmetele.

Soome sotsiaalkindlustusameti Kela veebis on toodud põhjalik ülevaade sellest, kuidas ja kellele sotsiaalkaitse laieneb. Nii näiteks makstakse Soomele omast lapse kodus kasvatamise toetust ka siis, kui eesti pereisa või -ema töötab Soomes, aga pere elab Eestis.

Soomes on seda peetud ebaõiglaseks, et peretoetusi makstakse isegi siis, kui pere üldse Soomes ei elagi, aga Soomes on sellele vaatamata rakendatud võrdsuse põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõte toetab tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidu riikide vahel. Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et sotsiaal- ja tervisetoetusi makstakse selles riigis, kus inimene töötab ja seda isegi siis, kui inimene elab mujal.

Euroopa Liidus kehtivad üldised põhimõtted sotsiaalkaitse osas. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus teises riigis viibida ja tööd otsida 3 kuu vältel. Õigus lapsetoetusteks ja töötushüvitisteks tekib siis, kui isik on Soomes töötanud vähemalt 4 kuud või kui ta on Soome püsivalt elama asunud.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT