NordenBladet — Hea uudis lagritsasõpradele: Helsingi Wanha Satamas korraldatakase 11-12. novembril lagritsafestival.
Soome nn musta kulda tähistatakse eraldi festivaliga juba neljandat aastat. Külastajatele pakutakse eri maitseelamusi.
Festivali asukoht on: Wanha Satama, Pikku Satamakatu 3-5, Katajanokka, Helsingi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome on ühelt poolt kolme miljoni sauna maa, aga teiselt poolt püüavad linnapildis pilku avalikud linnasaunad, milliseid leidub Helsingis pea iga nurga peal.
USA väljaanne New York Times soovitab neist linnasaunadest omanäolisemaid.
Ajalooliselt on saunad olnud Soomes kohad, kus sünniti ja surdi, kus pruuliti õlut ja kus kõik olulised kõnelused ja arutelud toimusid. Kui soomlased on loomult tagasihoidlikud, siis saunas nad elavnevad ja on hoopis teistsugused inimesed. Soome saunas ei häbeneta midagi, sest soomlased käivad saunas ihualasti, mehed ja naised koos. Saunas on kõik võrdsed, mis iseloomustab laiemalt kogu soome ühiskonda.
Kõigepealt Arla saun, mis on tegutsenud Helsingis alates 1929. aastast, mil paljud soomlased kolisid linna elama, aga vähestel oli seal pesemisvõimalus. Nõnda käidi end pesemas avalikes saunades. Arla sauna köetakse siiani küttepuudega ning tegemist on linna ühe omanäolisema saunaga.
Teine puuküttega saun on Helsingis Kaurila saun, mis tegutseb 19. sajandist pärit palkmajas, aga mis toodi Meilahti linnaossa 1995. aastal. Sauna omanik Saara Lehtonen valmistab käsitööna kõik saunalinad ja õlid.
Üks tuntumaid ja uuemaid avalikke saunu on mere äärde ehitatud Löyly (Leil), mille omanikud on näitleja Jasper Pääkkönen ja parlamendi liige Antero Vartia. Saunakompleksis on nii auru- kui suitsusaunad. Saun avati 2016. aastal.
Hermanni saun avati samanimelises elurajoonis 1953. aastal. Sauna omanik Mika Ahonen püüab säilitada ajaloolist õhustikku.
Kotiharju saun tegutseb alates 1928. aastast, on olnud ühe pere omanduses ja asub otse tänava ääres, kus inimesed saavad tulla välja tänavale end jahutama. saunas pole vaja kohta kinni panna ja igaüks saab seal olla niikaua kui tahab.
Uunisaari saun asub Helsingi-lähedasel saarel, kaheminutilise laevasõidu kaugusel kesklinnast. Saar on tuntud oma ujumiskohtade poolest.
Kultuurisauna rajasid 2013. aastal disainer Nene Tsuboi ja arhitekt Tuomas Toivonen. Sel puuküttega saun on kujundatud tuntud Soome arhitekti Alvar Aalto stiilis. Aalto ise oli samuti suur saunafänn. Saunal on mõned kindlad reeglid: kohti kinni panna ei saa, gruppidega tulla ei saa, pidu panna ei saa, alkohoolseid jooke tarvitada ei saa ja seljas midagi olla ei saa. Soomlased nimelt ei kannata kloorivett, millega tagatakse hügieen neis kohtades, kus inimesed ujumisriideid kannavad. Rätiku tohib ümber panna siis, kui saunahoonest välja värske õhu kätte minna.
Yrjönkatu ujula saunad tegutsevad alates 1928. aastast. See oli kunagi Soome ainus avalik siseujula. Hoonet renoveeriti põhjalikult ja avati uuesti 1999. aastal. Ujulas on 25-meetrine bassein.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome maksuamet sai möödunud aasta eest ühelt maksumaksjalt 700 miljoni euro ulatuses erakordset tulu. Maksumaksjat suvel pärast asja ilmsikstulekut ei avalikustatud.
Nüüd uuris Helsingin Sanomate ajakirjanik välja, et see oli seotud Soome mobiilimängude tootja Supercelli aktsiate edasimüügiga, millest teeniti kokku 3,5 miljardit tulu, millest omakorda ettevõtte tulumaks oli 20 protsenti ehk 700 miljoni eurot.
Suure maksu maksja oli Soome ettevõte Kahon 3 oy. Firma on registreeritud Helsingis Lautatarhankatul.
Kahon 3 on omakorda otsapidi seotud Supercelli ja selle soomlastest loojate Ilkka Paananeni ja Mikko Kodisojaga. Kõigepealt müüdi 51 protsenti Supercellist 1,1 miljardi euro eest maha juba 2013. aastal ning ostjateks olid Jaapani firmad Softbank ja GungHo. Paananen ja Kodisoja seadsid müügi puhul tingimuseks, et Supercell jääks Soome. See tähendas, et Supercelli peakorter jääks Soome, aga jaapanlased otsustasid ka aktsiaid Soomes hoida ja need paigutatigi holding-firmasse Kahon 3.
Jaapanlastele see variant sobis, sest Soome seaduse kohaselt ei maksustata dividende kui need jäävad holding-ettevõttesse. Softbank seadis tingimuseks, et nii Paananen kui Kodisoja panustavad kumbki firmasse Kahon 3 miljon dollarit. See polnud probleem, kuna Supercelli osaluse müügist teenisid mõlemad ligi 170 miljonit eurot.
Supercelli põhiomanik Softbank aga oli teinud suuri investeeringuid, näiteks ostnud 2013. aastal üles USA mobiilioperaatori Sprint, mistõttu ettevõte vajas raha. Nõnda müüs Softbank 2016. aastal oma osalused nii Hiina veebikaubamajas Alibaba kui ka Supercellis. Supercelli enamusosaluse ostis üles Hiina mängufirma Tencent, makstes Softbankile osaluse eest Supercellis 6,5 miljardit eurot. Sellest summast sai Kahon 3 ligi 4,5 miljardit. See omakorda tähendas, et Kahon 3 sai Supercelli aktsiate müügist 3,5 miljardit tulu, millest 20-protsendiline tulumaks moodustabki 700 miljonit eurot.
Soome mõistes on 700 miljonit eurot aastas ühe maksumaksja kohta erakordne maksutulu. Sellest suurema maksutulu maksis riigile headel aegadel ainult Nokia. 2015. aastal olid Soome suurimad ettevõtte tulumaksu maksjad Supercell 176 miljoni euroga ja Nordea 116 miljoni euroga.
Erakorraline maksutulu tuli Soome paljuski tänu Supercelli asutajatele Paananenile ja Kodisojale. Mehed on ka varem olnud Soome riigile ausad maksumaksjad. Nad on põhjendanud ausalt maksu maksmist asjaoluga, et kõik mis neil on, on tänu Soome ühiskonnale ja neil pole kahju Soomele tagasi anda.
Osaliselt on suure maksutulu põhjus ka selles, et 2014. aastal otsustas Jyrki Kataineni valitsus alandada ettevõtte tulumaksu senise 24 protsendi pealt 20 protsendi peale, pärast mida on maksu laekumine suurenenud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingis kerkivad erivajadustega laste hooldajatoetused Espoo tasemele, mis tähendab, et toetuse maksimummäär kerkib 1679 euroni kuus.
Teotuse suurus sõltub hooldatava olukorrast. Määrade suurused on 427, 750 ja 1679 eurot kuus, vahendab Helsingin Sanomat.
Toetused tõusid selle peale, et paljud erivajadustega laste hooldajad kurtsid kevadel, et ei tule toime.
Ühtlasi tohib hooldatav olla 8-9 tundi hooldajast eemal, ilma et see mõjutaks hooldajatoetust. Lisaks võib hooldaja ka tööl käia, aga sellisel juhul pole võimalik saada hooldajatoetuse maksimummäära.
Toetust saavaid hooldajaid on Helsingis 4000 ringis ja kõigi nende puhul tehakse otsused 2018. aasta jooksul. Kuni selle ajani makstakse toetusi veel vana korra järgi.
Helsingi linnaeelarvest eraldatakse täiendavateks toetusteks 1,5 miljonit eurot. Lisaks on hooldajatel õigus puhkusele ning puhkuseraha tarbeks lisati eelarvesse veel 8,5 miljonit eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on praegu käimas sotsiaal- ja terviseteenuste uuendus ehk nn sote. Üks sote põhimõtteid on valikuvabadus, kus inimene võib valida omale tervisteenuse pakkuja ükskõik kust kohast üle terve Soome.
Mida see valikuvabadus tegelikkuses tähendab? Asjasse saabus suurem selgus, vahendab Yle.
1. Valida saab sotsiaal- ja tervisekeskuse ehk sote-keskuse
Igaüks saab valida omale sote-keskuse, mis kujutab endast tervisekeskust, kus pakutakse sotsiaalvaldkonna juhendamist ja nõuandeid.
2. Hambaraviasutust
Sealt saab teatud hambaraviteenuseid.
3. Maakondlik keskus
Sealt saab sotsiaalteenuseid ja eriarstiabi.
4. Isikliku eelarve
Maakondlik keskuse arvestab välja isikupõhise vajaduse ja määrab selle alusel isikliku eelarve alusel rahastatavad teenused ja eelarve suuruse eurodes.
Teenuseid võib saada selle rahasumma ulatuses kust iganes. Raha ei laeku isiku arvele, vaid selle maksab maakond otse teenusepakkujale. Isikliku eelarve võib saada näiteks paljusid teenuseid vajav eakas inimene või hooldusteenuste klient.
5. Kliendikviitungi
Kviitungi annab maakondlik keskus teatud teenuste jaoks pärast seda, kui teenuse vajadus on ära hinnatud ja põhjendatud. Kviitungi abil saab valida teenuse pakkuja, kes teostab näiteks kaeoperatsiooni.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
