NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 21. juunil viimase ööpäevaga 45 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 94 379 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus Helsingis (11), Vantaal (6) ja Espoos (5).
NordenBladet — Välismaalaste seaduse uued sätted takistavad võõrtööjõu ekspluateerimist ja parandavad kannatanute õiguslikku seisundit. Eesmärk on muuta ekspluateerimine tööl lihtsamini tuvastatavaks.
Halvimal juhul on võõrtööjõu ärakasutamine ekspluateeriv majandus, mis ei kuulu Soome tööturule. Uued sätted pakuvad kannatanutele suuremat kaitset ja muudavad selle kasutamise raskemaks. Need on valitsuse võõrtööjõu ekspluateerimise vastaste meetmete võtmetähtsusega osad, ütleb tööminister Tuula Haatainen.
Seadusemuudatuste tõttu võib töötaja elamisloast keelduda, kui on alust kahtlustada, et tööandja või käsundiandja kavatseb mööda minna riiki sisenemise või seal elamise sätetest.
Eelnõu ei mõjuta välismaalase võimalust saada elamisluba teiselt tööandjalt. Muudatustega on tööbüroodel suuremad võimalused hoiduda töötaja elamisloa väljastamisest, kui tööandja on käitunud halvasti.
Kontrolli suurendamine hoiab ära ekspluateerimise ja kaitseb tööturgu kõlvatu konkurentsi eest. On oluline, et välismaalt ei saaks töötajaid värvata tööandjad, kes on töötajaid ekspluateerinud, ütleb Haatainen.
Ekspluateerimise ohvrite olukord paraneb
Kui on alust kahtlustada, et elamisloa alusel töötanud välismaalast on ära kasutatud, ei kaota ta õigust Soomes elada ja töötada. Sellisel juhul võib töötaja jätkata töötamist uue tööandja juures või taotleda uut elamisluba.
Välistööjõu ekspluateerimine on nähtus, mis jääb varjatuks seni, kuni ohvrite õiguslik seisund on nõrk. Tugevdades ohvri õigust töötada riigis, parandame võimude tingimusi selle tõsise ja diskrimineeriva nähtuse avastamiseks ja sellega tegelemiseks, rõhutab minister.
Välistööjõu ekspluateerimist välistava seaduse eelnõu on koostatud töö- ja majandusministeeriumi juhitud töörühmas. Mitme haldusüksuse töögrupi palvel on käivitatud muid ekspluateerimisvastaseid meetmeid, näiteks Soomes töötavatele inimestele mõeldud infopakett Töötamine Soomes ja hooajatöötajate mitmekeelne nõustamisteenus. Eri valitsusharudes on käimas ka mitu analüüsiprojekti, et võidelda võõrtööjõu ekspluateerimise vastu.
Valitsus jälgib uute sätete mõju
Välismaalaste seaduse sätted on täiesti uued. Varem ei olnud välismaalaste seadus ette näinud elamisluba tööga seotud ekspluateerimise ohvrile ega sanktsioone ekspluateeriva tööandja vastu.Sel põhjusel nõuab parlament, et valitsus jälgiks tähelepanelikult reformide mõju võõrtöötajate ekspluateerimise ja ohvrite õigusliku seisundi osas ning et valitsus annaks 2022. aasta lõpuks aru tööhõive ja võrdõiguslikkuse komisjonile.
Neljapäeval, 17. juunil 2021 tegi valitsus ettepaneku Vabariigi Presidendile seadusemuudatused heaks kiita. President kavatseb need kinnitada reedel, 18. juunil 2021. Uued sätted jõustuvad 1. oktoobril 2021.
NordenBladet — Soome riiklikku koroona vaktsineerimise tõendit uuendatakse 22. juunist, et see oleks kooskõlas ELi koroona vaktsineerimise tõendiga. See tähendab, et 22. juunist saab Soomes EL-i koroona vaktsineerimise tunnistuse.
Riiklik koroona vaktsineerimise tunnistus asendub Omakanta veebiteenuses automaatselt ELi koroona vaktsineerimise tunnistusega. Samuti on hea vahetada riiklik koroona vaktsineerimise tunnistus, mis on näiteks telefoni salvestatud või Omakantast paberile trükitud, ELi koroona vaktsineerimise tunnistuse vastu, kuna see on EL-i riikides paremini tuntud.
Üle 90 protsendil vaktsineeritutest on juba koroona vaktsineerimise tunnistus. Mõnes piirkonnas saabuvad andmed Omakantasse juunis, nii et vaktsineerimistõendid ei ole veel kõigile vaktsineeritud inimestele nähtavad. Tulevikus on tõend Omakantast saadaval hiljemalt 5 päeva pärast vaktsineerimist.
Eesmärgiks on, et Omakantast saab alates 14. juulist ka teisi ELi koroonatunnistusi, st koroonatesti tulemuse tõendi ja tõendi koroonahaiguse läbipõdemise kohta.
Kõik ELi koroonatunnistused on kodanikele tasuta ning sertifikaatides sisalduv teave on soome, rootsi ja inglise keeles.
Isikud, kes Omakanta teenust ei kasuta, saavad praegu tervishoiutöötajatelt uue koroona vaktsineerimise tõendi, kui see on näiteks reisimiseks hädavajalik. Juulis on tervishoiutöötajatel juurdepääs riiklikule printimis- ja registreerimisteenusele, mis tagab, et ELi koroonatunnistus on kättesaadav ka neile, kes Omakanta teenust ei kasuta.
Eesmärk on lihtsustada vaba liikumist
ELi koroona vaktsineerimise tunnistust saab kasutada piiriülestes olukordades ELis. ELi eesmärk on hõlbustada ohutut ja vaba liikumist ELi koroonatunnistustega. Muud konkreetsemad kasutusalad otsustavad EL liikmesriigid ise.
Enne reisi peab inimene ise välja uurima, millist sertifikaati sihtriik nõuab. ELi riigid võtavad ELi digitaalse COVID-sertifikaadi ja nende lugemise rakendused kasutusele erinevatel aegadel. See tähendab, et ELi riikidel ei pruugi olla võimalusi sertifikaate korraga välja anda ja turvata. Muude sertifikaatide puhul on EL-i riikide otsustada, milliseid sertifikaate nad saabumisel vastu võtavad.
Üldiselt tuleks reisimist siiski tõsiselt kaaluda kehva koroona olukorra tõttu mitmes riigis. Lisaks tuleb enne reisile minekut hoolikalt kontrollida koroona olukorda sihtriigis ning enne tagasisõitu kontrollida Soome koroona olukorda ja koroonaga seotud juhiseid.
Koroonatõendite lugemise rakendus võetakse Soomes kasutusele 1. juulil
ELi koroona sertifikaatide sisu ja täpsust saab kontrollida digitaalse lugemisrakendusega. Soomes on lugemisrakendus saadaval 1. juulil ja tulevikus võivad seda kasutada tervishoiuasutused, piirivalveasutused ja muud abiasutused nagu politsei ja relvajõud.
Koroona tunnistusi saab kontrollida kolmes erinevas etapis:
1.Lähteriigist Soome sõitvatelt reisijatelt võivad ettevõtjad soovi korral lepingu alusel tõendeid nõuda.
2.Soome saabumisel on sel juhul nakkushaiguste seaduse alusel kontrollimise eest vastutavad tervishoiuasutused ja ametlikud abiasutused.
3.Soomest lahkumisel võib ettevõtjatel olla vaja sertifikaate kontrollida, kui sihtriigid seda lepingu alusel nõuavad.
Lisateavet reisijuhiste ja piirangute kohta EL-i riikides leiate Re-open EU (europa.eu) veebisaidilt.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas, et esialgu kuni 2021. aasta juuni lõpuni kehtima pidanud töötuskindlustuse erandid pikenevad kuni 2021. aasta septembri lõpuni.
Töötuse kaitseosa suurendamine jääb alles
Töötuse kaitseosa suurenemist 300 eurolt 500 euroni kuus (nelja kalendrinädala jooksul 279 eurolt 465 euroni) pikendatakse kuni 2021. aasta septembri lõpuni. Kaitseosa on rahasumma, mida töötu tööotsija võib teenida, ilma et see mõjutaks töötushüvitisi.
Liikuvustoetuse tööreisi aja nõue on endiselt lühenenud
Liikuvustoetust võidakse maksta ajutiselt ka täistööaja eest, kui inimese igapäevase tööreisi kestus töösuhte alguses ületab senise kolme tunni asemel kahte tundi. Liikumistoetust saab maksta ka siis, kui inimene kolib töö tõttu sarnaselt kauguselt.
Töötutoetust saab ka pikema aja peale ette maksta
Töötutoetust saab ettemaksena ajutiselt maksta taotluse alusel ilma otsuse tegemiseta maksimaalselt kuueks kuuks tavapärase kahe kuu asemel.
Jätkatakse toetuste taotluste menetlemise lihtsustamist
Töötutoetuste määramisel ei kohaldata nn spetsiaalset määramisperioodi ja sellega seotud arvestuslikku palka enne 1. oktoobrit 2021. Samuti jätkatakse ettevõtja tulude määramist ettevõtja enda avalduse alusel.
Seadusemuudatus jõustub esimesel võimalusel ja kehtib kuni 30. septembrini 2021.
NordenBladet — Soome piirilavalve on uuendanud piiriületuse eeskirju seoses valitsuse otsusega töörändega seoses ja vaktsineeritud isikute piiriületuse lubamise kohta Euroopa Liidu ja Schengeni riikidest, kaasa arvatud Eestist.
Siin on Soome piirivalve piiriületuse juhised alates 21. juunist 2021. aastal:
Sisenemine on lubatud sisepiiriliikluses ning välispiiriliikluses Soome ja Andorra, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia ja Küprose vahel, kui isik esitab enne Soome saabumist tõendi saadud COVID-19 vaktsineerimissarja või vähem kui kuus kuud tagasi põetud COVID-19 haiguse kohta.
Negatiivse koroonatesti tunnistus ja arstitõend vähem kui kuus kuud tagasi põetud COVID-19 haiguse kohta mõjutavad ka riiki saabumisel tervisekaitsemeetmeid. Võimalikke tõendeid hindavad tervishoiuasutused piiril tehtavate tervisekaitsemeetmete osana. Terviseamet (THL) vastutab nende tervisekaitsemeetmete ning Soome saabuvate reisijate terviseohutuse juhiste (sealhulgas vabatahtliku karantiini ja ülalnimetatud tõendite) eest ning juhendab neid. Vaadake THL-i juhistes kehtivaid reisimisega seotud terviseohutuse soovitusi: Juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele.
Enne Soome tulekut on soovitatav end registreerida Finentry teenuses: Finentry.
Üldised alused.
Põhiseaduse paragrahv 9 kohaselt ei tohi Soome kodanikul riiki sisenemist takistada ja kõigil on õigus Soomest lahkuda. Riigist lahkumise õigusele võib aga seadusega kehtestada piiranguid, et tagada kohtumenetluse, karistuse või riigi kaitsekohustuse täitmine.
Kõik, kes reisivad Soomest teise riiki, peavad ise kontrollima sihtriiki sisenemise piiranguid ja tingimusi. Sihtriikidel võivad olla turistidele omad piirangud ja tingimused.
Sisepiiriliiklus ehk sisepiiri ületav liiklus tähendab liiklust, mis ületab piiri Soome ja mõne muu Schengeni alasse kuuluva riigi vahel. EL-i Schengeni riigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja kolmandad riigid Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
Välispiiriliiklus ehk välispiiri ületav liiklus tähendab liiklust Soome ja Schengeni välise riigi vahel. Piiriületamisel kehtivad välispiiri ületamise juhised Soome ja teise riigi vahelise liikluse kohta, kui teine riik ei kuulu Schengeni alasse. See kehtib ka Schengeni väliste ELi liikmesriikide kohta. ELi liikmesriikidest ei kuulu Schengeni alasse Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros ja Rumeenia.
Normaliseeritud piiriületus
Sisepiiriliiklus, kus piirikontroll on kaotatud: Island, Malta, Poola ja Ungari ning hobilaevaliiklus Schengeni riikide vahel.
Välispiiriliiklus, kus piirangud on tühistatud: Monaco, Rumeenia, San Marino ja Vatikan
Välispiiriliiklus Soome ja Austraalia, Lõuna-Korea, Iisraeli, Rwanda, Singapuri ja Uus-Meremaa vahel nende riikide elanikele (ainult otselennud).
Need, kes on saanud tunnustatud vaktsineerimissarja või kes on vähem kui pool aastat tagasi põdenud COVID-19 haigust sisepiiriliikluses ning Soome ja Andorra, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia ja Küprose vahelises piiriületuses.
Tunnustatud vaktsineerimissarja saanute ja COVID-19 haigust põdenute piiriületus
Lisaks ülalnimetatud normaliseeritud piiriületusele on lubatud sisepiiriliikluses ning välispiiriliikluses Soome ja Andorra, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia vahel tunnustatud vaktsineerimissarja saanute ja vähem kui 6 kuud tagasi COVID-19 haigust põdenud isikute piiramatu sisenemine järgmiselt:
isik on saanud täieliku vaktsineerimissarja ja viimasest vaktsineerimisest on möödunud vähemalt kaks nädalat;
isik on põdenud COVID-19 haigust ja saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ning vaktsiinidoosi saamisest on möödunud vähemalt üks nädal;
isik on vähem kui kuus kuud tagasi põdenud COVID-19 haigust.
Tunnustatud vaktsiinide hulka kuuluvad need, mis on Euroopa Ravimiameti (EMA), USA Toidu- ja ravimiameti (FDA), Briti Ravimiameti (MHRA) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt heakskiidetud vaktsiinide nimekirjas. Sisenemise ajal esitatud tõendil peab olema märgitud vaktsineeritud või COVID-19 haigust põdenud isiku nimi ja sünniaeg, manustatud vaktsiin, tõendi väljaandmise koht ja kuupäev ning väljaandja allkiri ja tempel või muu samaväärne märge.
Eespool nimetatud tõendi esitajaga võib kaasas olla ülalpeetav alaealine laps. Alaealise lapse terviseohutusmeetmed määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele terviseohutuse juhistele.
Piirangute kategooria I
Riigid, kust tulles sisepiirikontroll jätkub: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
Välispiiriliiklus Soome ja Andorra, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia ja Küprose vahel
Sisepiiriliiklus järgmistest riikidest: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
Sisepiirikontroll jätkub Soome ja Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveitsi, Taani, Tšehhi Vabariigi ja Ungari vahel, välja arvatud hobilaevade liikumine. Piiriületus on lubatud Soome ja Norra vahel piirikogukondade elanikele.
Piirangute kategoorias I lubatud piiriületus:
Naasmine Soome
Soome kodanikud ja nende pereliikmed
Soomes elavad ELi- ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed
elamisloaga Soomes elavad kolmandate riikide kodanikud
Soomes eriloaga elavad Ühendkuningriigi kodanikud ja nende pereliikmed
Naasmine teistesse ELi- ja Schengeni riikidesse või nende kaudu
teiste ELi- ja Schengeni riikide kodanikud ning nende pereliikmed
elamisloaga teises ELI- või Schengeni riigis elavad kolmandate riikide kodanikud
teises ELI- või Schengeni riigis eriloaga elavad Ühendkuningriigi kodanikud ja nende pereliikmed
Tööga seotud piiriületus ja muu vältimatu piiriületus
töösuhtel või tööülesandel põhinev tööga seotud reisimine
ühiskonna toimimise või hoolduskindluse seisukohalt oluline töö, mis nõuab välisriigist saabuva töötaja või töötajate tööd ja töö ei võimalda viivitusi
meditsiini ja päästeteenistuse töötajad, vanurite hooldajad, ametiisikud töökohustuste täitmisel
transpordi- ja logistikatöötajad töökohustuste täitmisel
diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad töökohustuste täitmisel
rahvusvahelistel nõupidamistel osalevad riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad
Soomes õppivad isikud
Soome elamisloaga reisivad isikud ning elamisõiguse registreerinud ELi-/Schengeni riikide kodanikud
Soome ja Norra piiriületus piirikogukondade liikmetele (Norras Omasvuono, Kaivuono, Raisi, Koutokeino, Kaarasjoki, Teno, Uuniemi ja Lõuna-Varangi vallad ja Soomes Enontekiö, Inari ja Utsjoki vallad)
pereasjadega seoses reisivad isikud
rahvusvahelist kaitset vajavad või muul humanitaarsel põhjusel reisivad isikud
muu vältimatu ja põhjendatud piiriületus (näiteks vältimatud isiklikud põhjused, välismaiste ajakirjandusväljannete esindajad, transiit lennujaamas, loodusandide korjamine küllakutse alusel, Soomes kinnisvara omamine, omandiga tegelemine Soomes, saami majanduse ja kultuuriga tegelejad)
erigrupid (näiteks kultuuri, spordi ja äri esindajad)
Saami majanduse ja kultuuriga tegelemine on hädavajalik põhjus Soome sisenemiseks. Saamid saavad Soome ja Rootsi ning Soome ja Norra vahelist maismaapiiri ja piirijõgesid ületada ka mujalt kui piiriületuskohtade kaudu. See ei anna aga saamidele õigust mootorsõidukiga piiri ületada, välja arvatud maastikusõidukid.
Lisaks diplomaatidele on tööga seoses lubatud piiri ületamine ka komandeeringu- või teenistuspassi omanikele.
Muid hädavajaliku piiriületuse põhjusi hinnatakse igal üksikul juhul eraldi piirikontrollis saadud andmete põhjal.
Tõlgendamise juhised piirangute kategoorias ITööreisid
Töösuhtel või lähetusel põhinev tööreis on sisepiiriliikluses lubatud kõigi transpordiliikide puhul. Tööreisi eesmärk ja tingimused tehakse kindlaks piirikontrolli käigus. Piirikontrollis peab piiriületaja olema valmis esitama tööreisi põhjused, eelkõige töösuhte või lähetusega seotud dokumendid.
Lisaks on piiriületus lubatud rahvusvahelistel kohustustel põhineva vabatahtliku töö programmide raames (nt ELi solidaarsusüksused).
Tööga seotud piiriületuse puhul on lubatud ka töölähetuses viibiva ja riiki saabuva isiku pere (abikaasa ja alaealiste laste) sissepääs.
Kolmandatest riikidest ELi või Schengeni riigi kaudu saabuvate hooajatöötajate suhtes kehtivad samad põhimõtted nagu välispiiril.
Pereasjad
Piirangute kategoorias I võib Soome tulla seoses pereasjadega.
Soomes elava sugulasega kohtuma tulekut tõlgendatakse kui perekondlikel eesmärkidel reisimist. Sugulasega kohtumiseks riiki sisenemine on lubatud mitte ainult Soomes elavate või viibivate Soome kodanike sugulaste, vaid ka Soomes elavate ELi/ Schengeni riikide kodanike sugulaste ning nende pereliikmete ja Soomes elamisloaga elavate kolmandate riikide kodanike sugulaste suhtes.
Sugulane tähendab abikaasat, lapsi, lapselapsi, vanemaid, kasuvanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi, lapselapselapsi, onu, tädi, nääl (naise vend), käli (naise õde) ja nõbud koos kõigi ülalnimetatute peredega (abikaasa ja alaealised lapsed). Piirikontroll tugineb reisija enda ütlustele suguluse kohta. Sel eesmärgil samastatakse sugulasega ka ülalpeetava eestkostjat või hooldajat.
Omavaheliseks läbikäimiseks (kurameerimiseks) Soome saabuvaid isikuid tõlgendatakse samuti kui pereasjadega seoses reisivaid isikuid. Läbikäimise all peetakse silmas paarisuhet. Läbikäimist peetakse suhteks, kus isikud elavad abielu- või abielu-laadsetes tingimustes, olenemata nende soost. Siinkohal aktsepteeritakse ka partnerlussuhteid, mis ei nõua kaheaastast katkematut kooselu. Lisaks on läbikäimisena lubatud näiteks elamine erinevates riikides ehk nn kaugsuhe. Piirikontroll tugineb reisija enda ütlustele suhte kohta, üksikjuhtudel võidakse nõuda üksikasjalikumat teavet.
Lisaks Soome kodanike partneritele on riiki sisenemine läbikäimise alusel lubatud ka Soomes elavate ELi/ Schengeni kodanike ja nende pereliikmete, samuti elamisloaga Soomes elavate kolmandate riikide kodanike partneritel. Läbikäimise alusel võib Soome siseneda ka siseneva isiku hoole all olev isik.
Piirangukategoorias I saab Soome tulla ka muude perekondlike asjade puhul. Muud perekondlikud asjad hõlmavad matuseid, pulmi ja haigusjuhtumeid. Nendel juhtumite puhul võivad Soome siseneda ka need, kes pole sugulased.
Õppimine
Õppimiseks saab Soome tulla piirangukategoorias 1 järgmiselt:
ülikoolides, kutsekoolides, gümnaasiumis ja muudes kutseõppeasutustes diplomiõppesse sisseastumiseksamite tegijad
õpilased, kel on õppimise õigus Soome ülikoolis, kutsekoolis, gümnaasiumis või muus kutseõppeasutuses diplomiõppes
Erasmuse, Nordplusi ning kahepoolsete vahetus- ja praktikaprogrammide raames Soome õppeasutusse õppima tulevad vahetusüliõpilased või õppetöö praktikale tulevad üliõpilased. Õpilasvahetuse või koolituse kestus ei ole piiratud.
Õpilane saab Soome siseneda ka Soome elamisloaga.
Vältimatud ja muud põhjendatud isiklikud põhjused
Piirangute kategoorias 1 saab siseneda Soome vältimatutel või muudel isiklikel põhjustel. Vältimatu või muu põhjendatud isiklik põhjus on näiteks isiklikku kohalolekut nõudev tegu või sündmus, mis ei salli viivitust ja mille mittetäitmine tekitaks antud olukorras ebamõistlikke ebamugavusi. Näiteks peetakse õppeasutuse sisseastumiseksamil osalemist õigustatud isiklikuks põhjuseks riiki siseneda, kui sisseastumiseksamil osalemine nõuab füüsilist kohalolekut. Vältimatuid või muul viisil põhjendatud isiklikke põhjuseid hinnatakse piirikontrollis igal üksikjuhul eraldi. Kui on võimalik lisada olukorda tõendavaid dokumente, võib see piirikontrolli sujuvamaks muuta.
Soomes kinnisvara või suvilaga seoses riiki sisenemine
Piirangute kategoorias I võib Soome siseneda isik, kellel on Soomes kinnistu, korter või suvila. Saabuda saab ka omaniku pere. Sel juhul tähendab perekond abikaasat, vabaabielupartnerit ning omaniku lapsi ja nende peresid. Kinnistu, korteri või suvila omamine on võrdsustatud ka sarnase objekti pikaajalise üürilepinguga (üürileping kauemaks kui aastaks ja enne sisepiirikontrolli kehtestamist 03/2020 sõlmitud leping).
Haagissuvila ei ole kinnistu, puhkemaja ega suvila nende algses tähenduses, seega pole haagissuvila omamine põhimõtteliselt piisav põhjus riiki sisenemiseks. Ülalolevaid üürimajutust käsitlevaid juhiseid võib sellele jaotisele kohaldada üksikjuhtumite puhul. Juurdepääs maale võib olla lubatud, kui isik suudab tõendada pikaajalist haagissuvila kasutamist kämpingu alal ja haagissuvilat kasutatakse puhkemaja või suvilana (fikseeritud terrass ja katusekonstruktsioonid jne) ning tal on vaja kontrollida vara seisukorda.
Varaga seotud toimingute jaoks riiki saabujaks loetakse isikut, kes siseneb riiki näiteks vara, eluaseme või puhkemaja müügi või ostu või muu varalise toimingu jaoks. Vähemväärtuslike varade (alla 15 000 euro) ostmist või müümist ei peeta varaga seotud toiminguks.
Avafoto: NordenBladet/Ardo A.
Vaata ka:
Soome: Euroopa Liidu koroonavaktsiini tõend võetakse kasutusele 22. juunil
Eesti: Tänasest saab luua patsiendiportaalis endale Euroopa Liidu COVID digitõendi
