NordenBladet — Soome, Rootsi ja Norra osalevad projektis, millega ehitatakse 3. miljardi euro eest välja raudtee Põhja-Jäämere äärest Kirkkoniemist (Kirkenes) kuni Rovaniemini.
Tegemist on osaga Põhja mereteest, mis kulgeb Hiinast mööda Venemaa rannikut Põhja jäämere ääres kuni Soome ja Norrani välja. Sealt hakkab kaup liikuma Rootsi ja Taani või Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Baltica kaudu Euroopasse.
Soome valitsus on valinud koos Norra valitsusega välja trassi Norrast Kirkkoniemist kuni Rovaniemini. Alternatiivsed trassid olid Murmanskist Kemijärvile ning Norrast Tromsøst või Narvikist Torniosse või Kolarisse.
Põhja raudteetrassi valmimine oleks reaalne 2030. aastaks. Investeeringutest 2 miljardit eurot oleks Soomes ja 0,9 miljardit Norras.
Raudtee on osa Soome valitsuse ambitsioonikast plaanist muutuda suurimaks tegijaks Ida-Lääne vahelise kaubanduse, reisijateveo ja tehnoloogiavahetuse vallas.
NordenBladet — Rootsis mõrva eest 13 aastat alusetult kinni istunud soome mees Kaj Linna sai Rootsi riigilt hüvitiseks 1,7 miljonit eurot. Linna vabanes vanglast möödunud aasta suvel. Vabanemisele aitas kaasa 2004. aastal toimunud mõrva uurimise uuendamine. Süütult vanglas istunud mehele määrati hüvitiseks 18 miljonit Rootsi krooni ehk 1,7 miljonit eurot, vahendab Expressen.
Soomest pärit Linnat on nimetatud Rootsis kõige kauem süütult kinni istunud meheks ja hüvitis on samuti kõige suurem.
Linna ja tema advokaadid olid algul taotlenud hüvitiseks 20-25 miljonit Rootsi krooni. 18 miljonit oli summa, mille juurde Linna lõpuks pidama jäi. Kõik osapooled olid sellega nõus ja õnnelikud. Linna kiitis eriti oma advokaati Thomas Magnussoni.
Linna on asunud elama Kanaari saartele ja sõnab, et on oma mineviku juba seljataha jätnud ja õnnelik saadud hüvitise üle.
Praegu 56-aastane Linna mõisteti Rootsis 2004. aastal eluks ajaks vangi seoses Põhja-Rootsis Kalamarki külakeses toime pandud mõrvaga, kus maskiga röövel tappis ühe inimese ja peksis teist, et saada ligi kassakapile, kus oli paarsada eurot. Kohapeal leidus üks tunnistaja, kes väitis, et Linna oli planeerinud mõrva. Linna pandi vangi, aga pärast seda hakkasid asja uurima ajakirjanikud, kes jõudsid järeldusele, et Linna ei saanud mõrva toime panna. Oma rolli mängis advokaat Thomas Magnusson, kes pani mängu ligi 20 000 eurot isiklikku raha, et palgata eradetektiivid asja uurima. Magnusson on tunnistanud, et Linna asja lahendamine on tema karjääri kõige tähtsam tegu.
Tegelikkuses oli tapmise taga kolm inimest, kellest ükski polnud Linna. Enne vangiminekut töötas Linna koka ja lotopiletite müüjana. Ta müüs ka kindlustust, tolmuimejaid ja kassakappe üle kogu Rootsi. Ühe sellise kassakapi müügi tõttu sattuski Linna kahtlusaluste hulka, kuna ostjaks oli olnud mõrvatud mees.
Linna isa Valio Kaukosalo on pärit Vaasa ligidalt ning ema Leena Halonen on Helsingist. Enne laste sündi kavatses paar elama asuda Pariisi, ent raha sai tee peal otsa ja nad jäid elama Taani. Seal sündis ka Kaj. Kui poeg oli 2-aastane kolis pere Stockholmi ligidale, kus Kaj ja neli õde koolis käisid.
Pärast Kaj vangistamist surid tema vanemad mõlemad nelja kuu jooksul. Kaj ema matustel ei käinud, kuna see oleks tähendanud alandavaid protseduure.
1990ndatel aastatel muutis Kaj oma nime Linna’ks oma toonase abikaasa nime järgi. Paaril oli kaks poega. Pärast vangistamist ei soovinud pojad enam isaga suhelda.
Vanglas hakkas Linna õppima hispaania keelt ja armus oma hispaania keele õpetajasse Petra Wullrich’isse, kellega koos oli tal unistus elama asuda Kanaaridele ja hakata pidama skorpionifarmi.
NordenBladet — Euroopas Liidus kavandatakse erinevaid võimalusi keskkonda saastava lennuliikluse vähendamiseks. Rootsis kehtestati alates aprilli algusest lennumaks, Soomes hakatakse kasutama lennukitel biokütuseid.
Rootsi samm on muutnud lendamise piiramise aktuaalseks terves Euroopa Liidus. Rootsis makstakse sisemaiste lendude puhul maksuks 60 Rootsi krooni ehk ligi 6 eurot. Pikemate kauglendude puhul ulatub maks 400 Rootsi kroonini.
Lennuliiklus on suur keskkonnasaastaja – lendudest tuleb 3-5 protsenti kogu maailma CO2 saastest. Näiteks Taimaa lennureis eraldab CO2 saastet ühe inimese kohta samapalju kui üks sõiduauto terve aasta jooksul. Lennuliikluse kiire kasvu tõttu muutub saaste üha suuremaks.
Järgmise paarikümne aasta jooksul prognoositakse lendude arvu kahekordistumist maailmas. Soomes kavandatakse saaste vähendamiseks kasutada lennukites taastuvaid biokütuseid. Kütusefirma Neste hinnangul võib biokütuste kasutamine oluliselt vähendada lendamise keskkonnakahju.
Kokkuvõttes muudab maksustamine ja saaste vähendamine lendamise tulevikus kallimaks. Biokütuste puhul tuleb arvestada, et neid pole võimalik valmistada lõpmatult, mis tähendab, et need ei suuda asendada täielikult fossiilseid kütuseid. Lendude puhul pole abi ka elektrist nagu autodel – elektrilennukite väljatöötamine ei edene nii kiiresti kui arenevad elektriautod.
Lennunduse rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt peavad lennud olema CO2-neutraalsed 2020. aastaks. See ei tähenda tingimata ainult saaste vähendamist, lennufirmad võivad osta CO2-kvoote teistelt ettevõtetelt. Pärast Rootsis kehtestatud lennumaksu arutatakse Euroopa Liidus, kas sellise asja peaks laiendama üle terve Euroopa Liidu.
NordenBladet — Rootsis sattus kriitikatule alla infovoldik, mis on suunatud lapsega abielus olevatele migrantidele. Vastuseisu tekitas voldiku ametlik toon, mis käsitles abielu lapsega nagu see oleks mingi tavaline asi nagu õppetoetus või vaktsineerimine.
Voldik pealkirjaga „Teave sulle, kes sa oled abielus lapsega” on suunatud nendele sisserändajatele, kes ei pruugi teada, et Rootsis on keelatud seksuaalne läbikäimine alla 15-aastaste noortega.
Kohe voldiku alguses oli kirjas, et Rootsis on keelatud abielud alla 18-aastastega. Välja on toodud ka põhjus, miks see nii on: noortelt oodatakse, et nad käiksid koolis, tegeleksid oma huvialadega ja väldiksid rasestumist teismeeas.
„Kuivõrd alla 15-aastastel lastel on absoluutne kaitse seksuaalse läbikäimise eest, pole mõeldav, et elate koos, kui partner on alla 15-aastane. See on nii isegi siis, kui teil on juba ühised lapsed.”
Rootsi opositsioonipoliitikud imestavad, et voldikus pole toodud märget nende isikute vangipaneku kohta, kes on abielus alla 15-aastasega.
Kriitika tõttu korjas Rootsi sotsiaalasutus Socialstyrelsen neljapäeval voldiku käibelt ära.
Nüüd on tekkinud juba vastuseisule vastuseis, kuna paljud inimesed ei saa aru, miks ei võiks sisserännanutele Rootsi tavasid ausalt selgitada.
För glättigt och för svensk-byråkratiskt. Som om det vore CSN eller vaccination. Det är något som skaver. Och var är ordet fängelse? https://t.co/hNqO7IEUHt #svpol
NordenBladet —Maailma ühe rikkaima inimese, möölifirma IKEA looja Ingvar Kampradi testament on üllatavalt lihtne – kirjutatud trükitähtedega käsitsi ruudulisele paberile.
Mina, Ingvar Feodor Kamprad, sündinud 30. märtsil 1926 aastal otsustan, et järgnev on minu lõplik testament. Otsestele pärijatele, poegadele Peter, Jonas ja Matias Kampradile ja adopteeritud tütrele Annika Kihlbomile jätan nende osa, algab testament.
Asjad, millel on väärtust, jagatakse võimalikult võrdselt poegade vahel nende enda soovide kohaselt ning Annika saab oma osa võimaluse korral sularahas.
Aasta 2014. 1. oktoobril kinnitatud testamendi lõpus on öeldud, et ülejäänud osa läheb Norrlandi maakonnale.
Surres oli Kamprad Bloombergi andmetel maailma rikkuselt 8. inimene.
