NordenBladet – Järgmisel nädalal saabub Põhja-Norrasse talv. Meteoroloogid teatavad madalamast temperatuurist ja tõenäoliselt lumest, mis ei piirdu vaid mägedega.
“Loodetuuled toovad madalama temperatuuri ja tõenäoliselt lume ning seda mitte ainult mägedes,” teatavad meteoroloogid.
Kui palju lund oodata on, pole veel kindel, kuid meteoroloogid kinnitavad, et jälgivad olukorda lähipäevil. Samuti tuletavad nad meelde, et autodele oleks mõistlik juba talverehvid alla panna.
NordenBladet – Kolmapäeval, 5. oktoobril Sveio vallas Valevågis toimunud tööõnnetuses kaotas elu Karmøyst pärit Jan Eirik Langåker (24). Nimi avaldati lähedastega konsulteerides.
Päästeteenistus ruttas sündmuskohale suurte vahenditega ning kiiresti tehti kindlaks, et inimene on Valevågi karjäärist välja kukkunud kivimassiivide alla lõksus.
“Kahjuks ei suudetud tema elu päästa ja ta kuulutati kohapeal surnuks,” ütleb Sjur Stava, Lõuna-Lääne politseipiirkonna Põhjamere- ja keskkonnaosakonna politseiuurimiste juht.
Õnnetust uurib politsei.
“Uskumatult raske on teatada, et täna kaotasime kalli kolleegi. Meie mõtted ja sügavaim kaastunne lähevad eelkõige perekonnale ja lähedastele sõpradele. Me kõik tunneme teile teie leinas kaasa. Kuigi meil on palju töötajaid, oleme suur pere, kus kõik tunnevad kõiki. On palju neid, kes täna leinavad ja kellel on rasked ajad, ning on oluline, et hoolitseksime üksteise eest ka järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel,” ütles Inge Jan Thorsen, kes on karjääri haldava ettevõtte Vassbakk & Stol tegevdirektor ajalehele Haugesund.
NordenBladet – Arheoloog Arve Eiken Nytun kiidab Aksel Kvammet, kes leidis Breiviknesetist Møre og Romsdalist matmismonumendi ning sellest koheselt valda teavitas. Haud on arvatavasti 1500–2000 aastat vana.
Kvamme avastas matusekünka möödunud nädalal oma aias sügistöid tehes.
“Peatasime töö, sest nähtu nägi natuke imelik välja. Seisime tükk aega ja mõtlesime, mis see olla võiks ja arutasime, kas see võiks olla mälestus minevikust. Võib-olla võiks see olla kalmemägi,” ütles Kvamme, kes tegi nähtust pildi ja saatis maavalitsusse.
Røysa asub mäeharjal, mere lähedal, kust avaneb suurepärane vaade Hallefjordile. See on suhteliselt väike, umbes neli korda neli meetrit läbimõõduga ja umbes 75 cm kõrge.
“Seda raske dateerida, sest me pole seda välja kaevanud, aga ma arvan, et see on siin tehtud millalgi Rooma aja ja rändeaja vahelisel ajal. Kuskil 2000–1500 aastat vana,” rääkis arheoloog.
Kui inimesed leiavad midagi, mis võiks olla kultuurimälestis, on oluline, et nad võtaksid kiiresti omavalitsussega ühendust, et saaksime leiu registreerida ja kaardistada.
Varem on Gurskøya lõunaküljel tehtud mitmeid avastusi, jäädvustatud on kõike alates kiviaegsetest paikadest, eelajaloolisest viljelusest, asulajälgedest ja kalmetest.
Allikas ja foto: Møre og Romsdal Fylkeskommune (Møre ja Romsdali maakonna omavalitsus)
NordenBladet – Norra küberkaitse aruande kohaselt võib maavärin kaasa tuua asbesti eraldumise Jan Mayeni* saare peahoonest ja halvimal juhul võib see viia hoone kokkuvarisemiseni, kirjutab Forsvarets Forum.
Jan Mayeni peahoone valmis 1960. aastal ja selle eeldatav eluiga oli 10 aastat. Täna on hoone kandekonstruktsioonides tõsised kahjustused. Raportis märgitakse ka, et saart tabavad maavärinad iga päev.
Kuigi saare maavärinad on tavaliselt nõrgad, pole teada, kui tugevale maavärinale hoone vastu peab. Kardetakse, et isegi väike maavärin võib viia asbesti eraldumiseni.
Küberkaitsebaasi ja häireteenistuste (CBA) ülema kohusetäitja ütleb foorumis, et küberkaitse on pikka aega püüdnud Jan Mayeni saarele rajada uusi hooneid.
____________________________________
* Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres. Saarel puudub püsielanikkond. Selle pikkus on 55 km (edela-kirde suunal) ja pindala 373 km².
Saar on osaliselt liustikega kaetud (114,2 km² suurune ala) Beerenbergi vulkaani ümbruses. Sellel on kaks osa: suurem kirdeosa Nord-Jan (Põhja-Jan) ja väiksem Sør-Jan (Lõuna-Jan), mida ühendab 2,5 km lai maakitsus. Saar asub 600 km Islandist kirdes, 500 km ida pool paiknevast Gröönimaast ja 1000 km läänes Nordkapist Norras.
Saar on mägine, ja kõrgeim tipp on põhjas Beerenbergi vulkaan. Maakitsus on saare kahe suurima järve, Sørlaguna (Lõuna-laguun) ja Nordlaguna (Põhja-laguun) asukoht. Kolmas järv kannab nime Ullerenglaguna (Ullerengi laguun).
Ehkki neid administreeritakse eraldi, on ISO 3166-1 standardis Jan Mayen ja Svalbard ühiselt tähistatud kui Svalbard ja Jan Mayen kahetähelise riigikoodiga “SJ”.
Jan Mayeni saar on Norra Kuningriigi lahutamatu osa. Alates 1995. aastast on Jan Mayeni eest hoolitsenud Põhja-Norra Nordlandi maakonna vanem (fylkesmann). Osaline vastutus Jan Mayeni üle on aga määratud Norra kaitseväe logistikaorganisatsiooni Norra kaitseväe jaamaülemale.
Ainsad saare elanikud on Norra kaitseväe ja Norra meteoroloogia instituudi töötajad. Saarel veedab talve kaheksateist inimest, kuid suvel võib elanike arv umbes kahekordistuda, kui tehakse suuri hooldustöid. Töötajad töötavad kas kuus kuud või ühe aasta saarel ning neid vahetatakse kaks korda aastas aprillis ja oktoobris. Tugimeeskonnad, sealhulgas mehaanikud, kokad ja õde, kuuluvad sõjaväelaste hulka. Sõjaväelased opereerisid Loran-C baasis kuni selle sulgemiseni 2015. aasta lõpus. Nii LORAN-saatja kui ka meteoroloogiajaam asuvad mõne kilomeetri kaugusel Olonkinbyeni asulast (Olonkini linn), kus kogu personal elab.
Jan Mayeni saarel on Trongskareti leiukohas üks kaevandatav loodusvara – kruus. Peale selle piirdub majandustegevus saarel asuvate Norra raadioside ja meteoroloogiajaamade töötajatele teenuste pakkumisega. Jan Mayenil on üks sillutamata lennuväli – Jan Mayensfield, mille lennurada on umbes 1585 m pikk. 124,1 km pikkusel rannikul ei ole ühtegi sadamat ega kaid, vaid ainult ankrukohad.
Saare ümber on rohked kalavarud ja saare valdamine annab suure eksklusiivse majandusvööndi selle ümber. Norra ja Taani vaheline vaidlus Jan Mayeni ja Gröönimaa vahelise kalapüügikeelu tsooni üle lahendati 1988. aastal, andes Taanile suurema suveräänsuspiirkonna. Geoloogid kahtlustavad, et Jan Mayeni ümber ookeanipõhjas asuvad märkimisväärsed nafta- ja maagaasivarud.
Jan Mayenil on Gröönimaa ja Svalbardiga sarnane hüperokeaaniline polaarkliima, mille Köppeni kliimaklassifikatsioon on ET. Golfi hoovuse tugevad mõjud muudavad hooajalised temperatuuride kõikumised saare laiuskraadidel äärmiselt väikeseks, ulatudes umbes 6 °C juurde augustis kuni −6 °C juurde veebruaris, kuid muudab saare ka pilviseks vähese päikesepaistega alaks isegi pideva polaarpäeva ajal. Sügav lumikate hoiab ära igikeltsa tekkimise, hoolimata aasta keskmisest temperatuurist, mis on pisut alla nulli.
Fotod: Google Maps
NordenBladet – Norras Bodø´s asuvas Nordi ülikoolis* läbi viidud uuringust selgus, et noortel esineb massiliselt vaimse tervise probleeme. Iga kolmas tudeng märkis, et tal on tõsiseid vaimse tervise probleeme, samal ajal kui igal viiendal on olnud enesetapumõtteid, selgus ülikooli poolt läbi viidud üliõpilaste tervise ja heaolu uuringust.
“Osaliselt võib süngete arvude põhjuseks olla see, et uuring viidi läbi pandeemia ajal,” ütleb Bodø üliõpilasorganisatsiooni juht Håvard Dragland.
Nordi ülikooli näitajad on enam-vähem samad, mis riiklikul tasemel läbi viidud uuringus.
Iga kolmas vastab, et ta igatseb sageli või väga sageli kellegagi koos olla, samas kui iga viies väidab, et tunneb end sageli või väga sageli kõrvalejäetuna või eraldatuna.
Nordi ülikool loodi 1. jaanuaril 2016 Nordlandi ülikooli, Nesna ülikooli ja Nord-ülikooli ühinemisel. Ülikooli peakorter asub Bodø Mørkvedi linnaosas aadressil Universitetsalléen 11. Lisaks opereerib see ülikoolilinnakuid Mo i Ranas, Nesnas, Stokmarknesis, Steinkjeris, Levangeris, Namsoses ja Stjørdalshalsenis. Nordi ülikoolis töötas 2021 aasta seisuga 1364 töötajat ja õppis 11705 õpilast. Koolijuht on alates 18. jaanuarist 2019 Hanne Solheim Hansen.
Avafoto: Pexels
