NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.
USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.
Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.
“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.
Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.
NordenBladet – 20-aastane klient, keda tema identiteedi kaitsmiseks kutsume “Emilie”, ostis e-poest Moderneliv.no föönharja. Kuna tema meelest oli toode ülehinnatud ning halva kvaliteediga, otsustas ta selle tagastada. Peale kuu ajalist tagasimakse ootamist kirjutas Emilie Trustpilotis poe kohta negatiivse arvustuse, mispeale nõudis ettevõte, et ta oma arvustuse kustutaks ja pani tagasimakse ootele, vahendab NordenBladet.com. Siit hargnesid asjalood veebipoe ja klindi väga kummaliseks.
Tarbijanõukogu (Forbrukerrådet) juristi Nora Wennberg Gløerseni sõnul on tarbijal õigus raha tagasi saada, kui ta on toote nõuetekohaselt tagastanud. Ettevõtted ei saa kehtestada raha tagastamisele omapoolseid ebamõistlikke tingimusi. Tarbijad võivad vabalt jagada nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi sellistel platvormidel nagu Trustpilot, ilma et see kahjustaks kellegi müügilepingust ja tarbijakaitseseadustest tulenevaid õigusi.
Moderneliv nõudis, et Emilie kustutaks oma negatiivse arvustuse, enne kui nad tema tagasimakset töötlevad, millega ta nö sunniviisiliselt nõustus. Hiljem avaldas Emilie aga uue pikema ülevaate, milles hoiatas ka teisi võimalikke kliente Modernelivi hoolimatu käitumise eest. Seepeale koostas ettevõte Emiliele arve. Nad esitasid tema nimel uue tellimuse ilma tema nõusolekuta, jättes mulje nagu Emilie oleks uue tellimuse teinud ja võlgneks neile selle eest raha.
Emilie tundis end taaskord abitu ja pettununa. Kuna ta soovis, et veebipood arve tühistaks, nõustus ta kustutama ka teist arvustust. Gløerseni sõnul polnud Modernelivil õigust ilma tema loata Emilie nimele tooteid tellida.
See juhtum rõhutab tarbijaõiguste tähtsust. Kuigi ettevõtetele ei pruugi negatiivsed arvustused meeldida, ei saa nad neid klientide karistamise aluseks võtta. Tarbijad peavad saama julgelt avaldada oma arvamust ja kogemusi, kartmata kättemaksu. Ostjatel on õigus kaupu tagasta ja oma arvamust avaldada.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet — Venemaa on esimest korda viimase 30 aasta jooksul alustanud Läänemerel taktikaliste tuumarelvaga relvastatud laevade paigutamist, teatas Norra luureteenistus oma aastaaruandes. „Tuumapotentsiaali põhiosa on Põhjalaevastiku allveelaevadel ja pealveelaevadel,” märkis Norra luure.
Põhjalaevastiku sõjalaevad käisid külma sõja ajal regulaarselt tuumarelvadega merel, kuid see on esimene kord, kui kaasaegne Venemaa Föderatsioon teeb sama, lisati raportis.
Kui Venemaal on ka allveelaevade võimed, satelliiditõrjerelvad ja kübervõimekus, mis võivad ohustada Norrat ja NATO sõjalist allianssi, siis taktikalised tuumarelvad on „eriti tõsine oht mitmes operatsioonistsenaariumis, millesse võivad olla kaasatud NATO riigid”, märgitakse raportis, mida vahendab Politico.
Norra luure märkis ka, et ei saa välistada piirkondliku sõja eskaleerumist laiemaks konfliktiks, millesse on kaasatud Ameerika Ühendriigid, NATO ja Norra.
Agentuur hindas, et kuigi Venemaa säilitab, uuendab ja arendab oma tuumaarsenali, ei ole lähiaastatel oodata olulisi muudatusi Venemaa tuumadoktriinis.
NordenBladet — Norra ettevõte Blastr Green Steel tahab rajada Soome lõunaossa Inkoosse uue teraetehase, millega luuakse 1200 töökohta. Investeeringu hinnanguline suurus on 4 miljardit eurot. Tegemist oleks Soome ühe suurima investeeringuga, vahendab Helsingin Sanomat.
Asjast teatas teisipäeval, 3. jaanuaril ka Soome töö- ja majandusministeereium. Tehas peaks tootmist alustama 2026. aastal.
Soome on projekti jaoks ideaalne koht, märkis ettevõtte Blastr Green Steel tegevjuht Hans Fredrik Wittusen. Soomel on ambitsioonikas vähese CO2-heitega eesmärk, riik toetab rohelist tööstust ja töötingimused on prognoositavad, samuti on kättesaadav fossiilainetevaba energia ja kõrgelt koolitatud tööjõud.
Inkoo valiti asukohaks olemasoleva taristu ja puhta elektri tõttu. Inkoo jäävaba süvasadam võimaldab madala süsinikusisaldusega transporti aastaringselt ja juurdepääsu lähedal asuvatele Euroopa turgudele.
Majandusminister Mika Lintilä ütles, et pikalt ette valmistatud otsus projekti asukoha kohta on kinnitatud. Blastri otsus asuda Inkooseesse viitab Soome tööstuse ja taristu konkurentsivõimele, lisas Lintilä.
Soome on minister Lintilä sõnul suurepärane koht süsinikuneutraalseks tööstuseks ja madala süsinikusisaldusega terase tootmiseks: riigis on tugev ja töökindel elektrivõrk, head tingimused heitmevabaks energiatootmiseks ning tõhus logistika. Projekt tõstab veelgi Soome konkurentsivõimet, tugevdab oskusi ning loob rohkelt tööd ja heaolu.
Ettevõte arendab nn rohelist terast, mis on kriitilise tähtsusega tooraine tuleviku taastuvenergia taristu ja tehnoloogiliste lahenduste, näiteks tuuleturbiinide ehitamisel, ehitus- ja autotööstuses ning tarbekaupade valmistamisel.
Nn rohelise terase nõudlus kasvab ainuüksi Euroopas 2030. aastaks 50 miljoni tonnini.
Blastr kasutab terase tootmise protsessis koksi ja kivisöe asemel vesinikku ja vähendab seeläbi süsiniku jalajälge kogu tootmisahelas.
Inkoo tehas plaanib toota kaks ja pool miljonit tonni kvaliteetset kuum- ja külmvaltsitud rohelist terast aastas.
Inkoos toodetud rohelise terasega kavatsetakse vähendada CO₂ emissiooni 4,6 miljoni tonni võrra aastas, mis on võrdne kõigi Soome sõiduautode aastaheidetega.
Wittuseni sõnul on eesmärk saada oluline osa elektrivajadusest otse või kaudselt ettevõttele kuuluvatest tuuleparkidest.
