NordenBladet — Esialgne statistika näitab, et eelmisel 2024. aastal oli Leedus ajaloo madalaim sündide arv alates 1990. aastast. Rahaline pinge ja kultuurilised muutused viivad selleni, et noored lükkavad lastesaamise edasi või otsustavad üldse lastetute perede kasuks. Kas seda saab tagasi pöörata?

Kaunasest pärit viie lapse ema Karolina Butrimė naljatleb, et saab 65-aastaseks saades riiklikku pensioni. Aga see kõik pole tema pärast, vahendab lrt.lt.

„Kõik on olnud väga positiivsed. Ma mäletan ainult ühte juhtumit [vastupidi]. Istusime lastega Kretinga Talveaia pargis. Ootasin oma viiendat last, neli last jooksid ümberringi. Olime kõik rõõmsad, mängisime. Ja naine astub juurde ja ütleb: Kas need kõik on teie omad? Ma olin nii uhke: jah, nad on kõik minu omad. Ja ta ütleb: milline idioot. Ja kõnnib minema,” naerab Butrimė.

Tänapäeval otsustab enamik peresid ühe või kahe lapse kasuks. Üha suurem hulk otsustab lapsi üldse mitte saada või viivitab sünnitusega.

Statistikaameti esialgsetel andmetel sündis 2024. aastal 18 979 last, mis on vähem kui ühelgi teisel aastal alates 1990. aastast.

Sotsiaalkindlustus- ja tööminister Inga Rauginienė ütleb, et üheks põhjuseks on see, et inimesed ei jaksa lapsi kasvatada.

„Elu läheb kallimaks ja meie noored kalkuleerivad: noorel perel on erakordselt raske eluaset osta. Sul peab olema piisav sissetulek, nii et noored töötavad rohkem kui ühel töökohal, et elu alustamiseks koguda. Seetõttu lükkub pereplaneerimine hilisemaks,” räägib ta LRT-le.

Kuigi Leedu pakub üht pikimat rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi EL-is ja suhteliselt heldeid hüvitisi, siis Butrimė märgib, et raha ei ole ainus tegur, mis otsustab, kas lapsi saada või mitte.

„Kui ma ei tahaks lapsi, poleks mul neid kindlasti,” ütleb viie lapse ema. „Ükski raha ei paneks mind seda tahtma – see on midagi, mida raha eest osta ei saa. Kui kasvatate neid ise, annate tõesti kogu oma aja oma lastele. Kui teil on lapsed ja neid kasvatavad lapsehoidjad – see on ka hea.”

Leedu sündimuskordaja on viimastel aastakümnetel pidevalt langenud. 2023. aastal oli sündimuskordaja 1,18, mis jääb tunduvalt alla elanikkonna asenduskordaja 2,1.

Kui Leedu rahvaarv on viimastel aastatel veidi kasvanud, on selle põhjuseks ränne, sealhulgas leedulaste tagasipöördumine.

Sotsioloog ja sotsiaalteaduste keskuse direktor Boguslavas Gruževskis väidab, et sündimuse tõstmine nõuab ennekõike hariduslikke jõupingutusi.

„Väärtushoiakute kujunemine haridussüsteemis. See on kultuuri- ja haridusministeeriumi jaoks väga tõsine töö – näidata inimestele tõesti, et materiaalsete vajaduste primitiivne rahuldamine on väga alatu asi,” räägib ta LRT-le.

Ühes populaarses Leedu laulus oli 2000. aastal rida, mis ütles: „Meid on maailmas ainult kolm miljonit”. Siis oli see alahinnatud – Leedu rahvaarv oli aastatuhande vahetusel 3,5 miljonit. Täna on see 2,9 miljonit ja prognooside kohaselt võib see järgmise 50 aasta jooksul langeda 2 miljonini.

NordenBladet — Poola on olnud Leedu ostlejate seas pikka aega populaarne sihtkoht. Leedu pankade andmed kaardimaksete kohta näitavad aga, et 2024. aasta esimesel poolel kulutasid leedulased Poolas ostudele vähem kui eelmisel aastal.

Vilniuse elanik Robertas käib kord pooleteise kuu jooksul Poolas Suwałkis, et osta toitu ja kodukaupu. Seekord kulutas ta enda sõnul üle 150 euro.

„Hinnad siin ikka tõusevad. Me isegi ei vaata, kas midagi on allahindluses või mitte, kui vaja, siis võtame ja ikkagi hoiame kokku,” rääkis mees LRT-le.

Robertas ütleb, et ta ei arvuta, kui palju ta Poolasse minekuks kütusele kulutab. Tankib ta aga Leedus, kuna Poolas on bensiin kallim.

Poola valitsuse poolt toidukaupade nullkäibemaksumäära kaotamine on toonud kaasa mõningase hinnatõusu. Samuti on tugevnenud zlott. Kuid leedukate sõnul on Poolas osteldes siiski võimalik säästa.

„Võtan kõike, see on seda väärt, see on ikkagi odavam kui Leedus,” ütles Klaipėda mees Artūras.

Ajad, mil inimesed said Poolas oste tehes palju raha kokku hoida, on asjatundjate hinnangul möödas, kuid naaberriigis leidub veel odavamat kaupa.

Leedulased saavad säästa aktsiisiga maksustatavate kaupade pealt, kuna Poolas on see endiselt madalam, märgib PRICER.LT hinnaspetsialist Petras Čepkauskas. Osa kaupu on Poola apteekides 2–3 korda odavamad.

Leedu supermarketid on samuti täis Poola kaubamärke, nii et inimesed peavad naaberriiki reisides ise arvutama, ütleb asjatundja.

Piirialadel elavad inimesed, kes regulaarselt Poolas ostlevad, need ütlevad, et teevad enne kodutööd.

„Meie telefonides on spetsiaalsed äpid, vaatame poodide brošüüre. Tuleb matemaatikat teha, on odavamaid tooteid ja kallimaid ja võid petta saada,” rääkis Alytuse piirkonnas elav Aidas.

Leedu pankade andmed näitavad, et leedulased kulutavad Poolas maksekaartidega makstes vähem.

„Selle aasta muudatused on negatiivsed. Kaardimaksed Poolas on langenud umbes 15 protsenti,” ütles SEB panga ökonomist Tadas Povilauskas.

Sularahamaksete trende ei oska pangad aga hinnata ning on tõenäoline, et leedulased maksavad Poolas rohkem sularahas.

„Poolakad ise teatavad, et leedulased kulutasid zlottides 0,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal, seega pole Poolas kulutatud summa oluliselt muutunud,” ütles Povilauskas.

Poola statistika järgi kulutasid leedulased eelmise, 2023. aasta üheksa kuuga riigis 271 miljonit eurot. Värskemad numbrid pole veel saadaval.

NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda nimetas esmaspäeval 13. jaanuaril USA valitud presidendi Donald Trumpi ütlusi Gröönimaa kontrolli alla võtmise kohta vastuvõetamatuks ja kutsus üles austama suveräänsust.

„Praegu näeme avaldusi, mis seavad kahtluse alla riigipiirid. See ei ole 21. sajandil vastuvõetav. Minu mäletamist mööda oli 19. sajand viimane ajastu, mil territooriume osteti ja müüdi,” rääkis Nausėda ajakirjanikele.

„Täna elame 21. sajandil ning peame austama territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, eriti demokraatlikke põhimõtteid järgivate ülemaailmselt tunnustatud riikide puhul. Niisiis, võtkem seda kui arusaamatust,” ütles ta.

Trump on rohkem kui ühel korral öelnud, et soovib, et USA kontrolliks Gröönimaad ja Panama kanalit. Ta ei ole välistanud sõjalist sekkumist, et viia need territooriumid USA kontrolli alla.

Varem ähvardas Trump kehtestada Taanile ka kopsakad tollimaksud, kui ta keeldub oma autonoomset territooriumi USA-le üle andmast.

Taani on öelnud, et on avatud kõnelusteks USA-ga oma huvide üle Arktikas, kuid rõhutab, et „Gröönimaa kuulub gröönimaalastele”.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, Taani on Euroopa Liidu liige.
Samal ajal ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaitė esmaspäeval ajakirjanikele, et Trumpi väljaütlemised teda ei häiri ning neisse tuleks suhtuda rahulikult. Tema sõnul on tõeliselt oluline presidendi tegevus.
„Seal on rohkem üllatusi ja ebakindlust ning me peame õppima sellega elama ja sellega kohanema,” ütles ta.

Taanist iseseisvumist taotlev Gröönimaa ei asu mitte ainult strateegilises kohas, vaid tal on ka tohutud maavarad ja naftavarud, kuigi nafta- ja uraaniuuringud on keelatud.

USA-l on saare loodeosas sõjaväebaas.
Trump ütles esmakordselt, et soovib Gröönimaad osta 2019. aastal oma esimesel presidendiajal, mille Gröönimaa ja Taani lükkasid kiiresti tagasi.