NordenBladet — Neljapäeval, 10. oktoobril Läti parlamendis lõplikul lugemisel vastu võetud ajateenistuse seaduse muudatuste kohaselt saavad mobilisatsiooni korral Läti armees teenida ka teiste riikide kodanikud.

Muudatused näevad ette, et üldise ja osalise mobilisatsiooni korral võivad Euroopa Liidu (EL), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide, Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa või Ukraina kodanikud vabatahtlikult astuda teenistusse Läti kaitseväe koosseisus, vahendab lsm.lv.

Seni ei saanud välismaalasi kriisiolukordades teenistusse võtta. Ukraina kogemus näitab aga, et ka teiste riikide kodanikud suudavad tõhusalt relvajõududes võidelda, on välja toonud kaitseministeerium.

Välismaalase teenistusse vastuvõtmiseks on teatud nõuded. Välismaalane ei tohi olla välisriigi julgeolekuteenistuse, luure- või vastuluureteenistuse töötaja ega muul viisil sellega seotud. Välismaalase vastuvõtmine Läti sõjaväkke peab olema riigi julgeoleku huvides. Samuti ei tohi välismaalane olla teeninud NSV Liidu relvajõududes või julgeolekuteenistuses. Välismaalane peab valdama riigikeelt või vähemalt üht NATO ametlikku keelt – inglise või prantsuse keelt – ning lisaks on veel mitmeid tingimusi.

Seadusemuudatuste eesmärk on parandada ka tulevaste Läti sõdurite tingimusi, sealhulgas kaotada minimaalne viieaastane lepinguperiood ja delegeerida vastutus nende perioodide määramise eest kaitseministrile.

Seni sõlmiti sõduriga enne sõjaväelises õppeasutuses või kaitseväe üksuses väljaõppele asumist leping, mis näeb ette, et pärast väljaõppekursuse läbimist on kohustuslik lepinguline miinimumperiood vähemalt viis aastat. Muudatused on vajalikud, et tagada suurem paindlikkus sõjaväelise teenistuse lepingute sõlmimisel ja julgustada sõdureid teenima kuni esimese lepingu lõpuni, ütlesid Läti armee esindajad varem parlamendisaadikutele.

Samuti nõuavad seadusemuudatused, et vaneminstruktorid oskaksid sobival tasemel rääkida vähemalt ühte NATO ametlikest keeltest. Praegu kehtib see nõue vaid ohvitseri auastet taotlevatele sõduritele.

NordenBladet — Läti politsei koostöös piirivalvega viis teisipäeva, 8. oktoobri hommikul läbi mastaapse operatsiooni migrantide smugeldamise peatamiseks.
Kinni peeti 46 illegaalset migranti. Grupp oli püüdnud liikuda politseikaubiku sarnaseks värvitud sõidukiga, vahendab lsm.lv.

Läti politsei Zemgale piirkonna Ida-Zemgale jaoskonna juht Evita Galviņa juhtis tähelepanu, et tegemist on uudsusega, mille puhul seaduserikkujad võltsivad politseivärve ja -autosid (võltsitud olid ehtsa politseiauto numbrimärgid).
Politsei ei täpsustanud, kuidas seaduserikkujad politsei kleebised ja tuled said.
Võimud peatasid kaubiku pärast jälitamist alates Valgevene piirist.

Liiklus oli ajutiselt blokeeritud Aizkraukle piirkonna Staburagi vallas, Aizkraukle-Jēkabpilsi (P76) maantee 17. kilomeetril.

Politsei ja piirivalve otsivad endiselt üht inimest, autojuhti. Ta on umbes 180 cm pikkune, heleda naha, heledate juuste ja tumedate riietega mees.

„Autojuht korraldustele ei allunud. Ta seadis ohtu jalakäijate, enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti autos viibinud inimeste tervise. Rikkus liikluseeskirju, ületades kiirust. Politseinikud otsustasid kasutada tulirelva inimeste peatamiseks,” ütles Läti piirivalve juht Guntis Pujāts Läti raadio saates „Pärastlõuna”.

Kahtlastest isikutest palutakse elanikel teada anda telefonil 112.

NordenBladet — Viimastel nädalatel on Latgale teedel üha enam nähtud veoautosid, mis veavad erineva kujuga betoon- ja metallkonstruktsioone. Need on liikumisvastased takistused, mida riigi relvajõud (NBS) kavatsevad kasutada Läti ja Euroopa välispiiride kaitseks. Ehitatakse Balti kaitseliini, vahendab Läti Televisioon 5. augustil.

Baltimaade kaitseministrite ühise kaitseliini ehitamise plaanist on möödunud mitu kuud. Viimastel nädalatel on Latgales, sealhulgas maanteede ääres kasutusele võetud metallhekke, betoonplokke ja „draakonihambaid”. Nii nimetab armee struktuure näiteks tankide kolonnis liikuva vaenlase tõkestamiseks. Igal struktuuritüübil on oma funktsioon. Betoonklotside ehk legoklotside taha on lihtsam peitu pugeda, kuid draakonihambaid on vaenlasel raskem liigutada.

„Seda materjali kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Neid on siin-seal Euroopas siiani näha, metsa või samblasse kasvanud. Näis, et need jäävad ajalooks, aga paraku tõestab tõeline sõda Ukrainas, et see on ikka veel tõhus tööriist,” ütles Läti relvajõudude insenerivägede inspektor Kaspars Lazdiņš.
Esialgu paigutab sõjavägi takistusi kobaratena omavalitsustele või riigiasutustele kuuluvatele objektidele Venemaa ja Valgevene piiri lähedal. Hiljem veetakse need laiali. Mitte pidevas reas, nagu tara, vaid kohtades, kus sõdurid seda vajalikuks peavad. Peame aegsasti valmistuma, sest sõja puhkedes pole aega ja see on ka Ukraina kogemuse õppetund, ütles kolonel.

„Me toome need materjalid kohale mitte ainult selleks, et potentsiaalselt peatada liikumist sõja ajal, vaid ka selleks, et neid sellistest mõtetest heidutada,” selgitas Lazdiņš.

Hangetele on kandideerinud ja võitnud palju erinevaid ettevõtteid, sealhulgas kohalikke.

„Meie puhul toodab kõiki elemente Daugavpilsis asuv Daugavpils dzelzsbetons Ltd. Tooraine, mis on inertsed materjalid, hangitakse Elernest, mis on samuti otse piiril. Tarneteks on palgatud kohalikud transpordifirmad. Seega ma ütleksin, et see meede on piirkonna ettevõtetele töökohtade loomisele kaasa aidanud,” ütleb Daugavpilsi dzelzsbetons Ltd juhatuse esimees Ojārs Jaksts.
„Meil on hea meel, kui oleks selge plaan järgmisteks ostudeks ning mahud ja asjad järgmiseks aastaks. Nii saaksime jääda siia Daugavpilsi ja planeerida pikemaks ajaks, mis annaks võimaluse kohalikule majandusele,” ütleb PREfabrica Ltd juhatuse esimees Osvalds Trofimovs.

Kaitseliin vajab lisaks laskemoona: lõhkeaineid ja miine. Neid ei paigutata põldudele, metsadesse ega teede alla, vaid need paigutatakse inseneriressursside parkidesse. Ka need on veel ehitamata.

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 5. augustil anti Läti relvajõududele (NBS) ametlikult üle esimene Lätis toodetud soomustransportöör Patria 6×6, teatab Läti raadio. Läti esimene Patria näitab ühiskonnale, et kaitse on riigi prioriteet, ütlesid ametnikud üleandmise tseremoonial.

Läti kaitsepartnerluse juhatuse esimees Uģis Romanovs ütles, et „see sündmus on tõestus sellest, et Läti tööstus suudab”.

„Selle soomuki kere ja keredetailid toodetakse Ķekavas ja Riias. Luugikaaned, uksed, muud osad, ujuvseadmed – need on valmistatud Saldus. Auto raam on valmistatud Jelgavas. Patria on saanud projektis osalejatelt umbes 700 tellimust ja oleme tarninud üle 200 masina. Kaasatud on Läti, Rootsi, Soome ja Saksamaa. Lätis toodetud Patria detaile kasutatakse partnerriikide soomustransportöörides,” ütles Romanovs.

Ta tõi välja, et tootmine edeneb praegu väga hästi ning eesmärk toota 30 Patria soomukit aastas praegu raskusi ei valmista.

Valmiera tehas suudab aastas toota 160 Patria 6×6 soomustransportööri. Tehase võimsus on 80 soomustransportööri aastas, kuid praegu täidab see vaid Läti relvajõudude tellimust 30 soomustransportööri aastas.

Läti kodukaitse ülema kohusetäitja ja 3. Latgale brigaadi ülema kolonel Gunārs Vizulise sõnul on soomuki Patria kaks peamist kasulikku tegurit mobiilsus ja enesekaitse.

„Tegemist on jalaväe lahingumasinaga, mis aitab meie jalaväeüksustel liikuda, kiireid ülesandeid täita, loomulikult on see varustatud vajaliku varustuse ja relvastusega – kõige suurem tugi meie enesekaitsele, sest oleme kergejalaväeüksused ja liigume soomustamata sõidukitega ja neid on erinevaid, ulatudes 4×4 kergsõidukitest kuni raskeveokiteni. Patria on esimene meie võimekust tagav soomuk, mis tagab personali liikumise, kogu vajaliku varustuse ja toetab ka relvade transporti konkreetsete ülesannete täitmiseks,” ütles Vizulis.

Sõidukeid testitakse Ādaži sõjaväepolügoonil.