Reede, oktoober 3, 2025

LÄTI

Baltika Grupp esitas pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Baltikumis

Baltika läks pankrotti

NordenBladet – Baltika Grupp, mis on aastaid vastutanud moebrändi Ivo Nikkolo eest, on esitanud pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Eestis, Lätis, Leedus ja oma veebipoodides. Kuna ettevõte läbis juba mõni aasta tagasi saneerimisprotsessi, pole Baltika teatel hetkel uuesti saneerimine võimalik.

Kuigi Indrek Rahumaa ettevõte European Lingerie Group (ELG) omandas Baltika alles kevadel, oli rõivagrupp juba sel ajal tõsiste rahaliste probleemidega silmitsi.

Ettevõtte hinnangul ei toetanud jaemüügi jätkamist “tarbijate kulutuste jätkuv märkimisväärne langus,” mistõttu ei olnud see majanduslikult realistlik.

Pankroti taga on pikale veninud keeruline majanduslik olukord nii ettevõttesiseselt kui ka laiemas majanduskeskkonnas. Ettevõte rõhutab, et Ukraina sõda ning Balti riikide geopoliitilised pinged on tekitanud tarbijates lisaks niigi ettevaatlikkusele ebakindlust ja hirmu. See on oluliselt vähendanud tarbijate usaldust ja toonud kaasa järsu nõudluse languse. Hoolimata pingutustest äri stabiliseerimiseks Baltikumis, ei võimaldanud ebasoodsad tingimused jätkata jaemüügile keskendunud strateegiat.

Küll aga märgitakse, et ELG laialdane kohalolu Euroopas võimaldab jätkata Ivo Nikkolo kaubamärgi hulgimüügi ja e-kaubanduse võimaluste hindamist kogu Euroopas. Neid jõupingutusi toetab ka Baltika juhtkond, kes on olnud uue strateegia hindamisel võtmerollis.

„Uskusime Ivo Nikkolo kaubamärgi tugevusse ja potentsiaali ning usume endiselt, et kaubamärk kannab ajatut väärtust. Kahjuks muudavad Baltimaade turutingimused jaemüügistrateegiaga jätkamise võimatuks. Kuigi see peatükk lõpeb, jätame ukse avatuks Ivo Nikkolo võimalikuks taassünniks tulevikus, keskendudes siis juba hulgimüügile ja e-kaubandusele laiemal Euroopa turul,“ ütles ELG Grupi esindaja Indrek Rahumaa pressiteates.

AS Baltika aktsiad kustutati Nasdaq Tallinna börsi nimekirjast juba 30. augustil 2023. See toimus pärast seda, kui Baltika pearahastaja KJK BLTK Holding OÜ viis läbi väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise ja ettevõtte ühinemise protsessi, mis oli tingitud ettevõtte keerulisest majanduslikust olukorrast.

Avafoto: Peale saneerimist jäi Baltikal jäi alles ainult Ivo Nikkolo kaubamärk (Pressifoto)

 

Läti rahvasaadikutel keelati reisimine Vanemaale ja Valgevenesse

NordenBladet — Neljapäeval, 12. juunil kolmandal lugemisel Läti parlamendis Seimis vastu võetud riigi julgeolekut ohustavate piirangute seaduse kohaselt keelatakse Seimi liikmetel, Läti kodanikel, kellel on eriline juurdepääs riigisaladustele, riigi relvajõudude töötajatel ja paljudel ametnikel reisimine Venemaale ja Valgevenesse.

Seaduse poolt hääletas 64 ja vastu 14 saadikut. Seaduseelnõu vastu hääletasid Stabiilsuse Eest! ja Läti Esimene partei saadikud, vahendab lsm.lv.

See seadus on vastu võetud, et ennetada või vähendada ohtu, et Venemaa või Valgevene territooriumil luuakse ja hoitakse kontakte Läti kodanikega eesmärgiga kavandada ja ellu viia Läti riigi julgeolekut kahjustavat tegevust või saada teavet Lätis toimuvate protsesside kohta või kaasata Läti kodanikke koostöösse Läti vastu või ohustada nende isikute turvalisust.

Teatud eranditega on järgmistel isikutel keelatud Venemaale ja Valgevenesse reisida: Seimi liikmetel ja selle töötajatel, samuti isikutel, kellel on antud eriline juurdepääs riigisaladustele, kriitilise infrastruktuuri turvalisuse eest vastutavatel isikutel, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi või nende allasutuste, sõjaväeobjektide või korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo või maksu- ja tollipolitsei töötajatel, riigi relvajõudude töötajatel, samuti riigi maksuteenistuse tolliametnikel.

Samamoodi ei saa diplomaatilises või konsulaarteenistuses töötavad isikud, samuti kohtu- või prokuratuuri töötajad reisida nendesse agressorriikidesse.

Seadus sätestab, et need isikud võivad agressorriikidesse reisida ainult juhtudel, mis on seotud nende ametikohustuste täitmisega või humanitaarsetel põhjustel, näiteks lähedase sugulase matustel osalemiseks.

Selle seadusega sätestatud riigist lahkumise keeld tähendab ka seda, et need ametnikud ei saa reisida läbi Venemaa ega Valgevene. Nende riikide õhuruumi kohal lendamist ei loeta riigist lahkumiseks.

Kui ametnik rikub riigist lahkumise keeldu, võib see olla aluseks tema vallandamiseks.

Vaatamata välisministeeriumi ja riikliku julgeolekuteenistuse selgetele soovitustele nii riigi kui ka isiklike julgeolekuhuvide huvides on Venemaale ja Valgevenesse reisivate inimeste arv stabiilne, samas kui Läti võime aidata Venemaal ja Valgevenes raskustes olevaid Läti kodanikke on väga piiratud.

Läti pääses esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogusse

Läti valiti teisipäeval ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastatel 2026–2027

NordenBladet – Läti valiti teisipäeval esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2026–2027. Otsuse langetas ÜRO Peaassamblee, kus Läti kandidatuuri toetas 178 liikmesriiki. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 129 häält.

Julgeolekunõukogu on ÜRO üks tähtsamaid organeid, mille ülesanne on langetada rahvusvaheliselt siduvaid otsuseid, sealhulgas seoses sanktsioonide, sõjaliste sekkumiste ja rahuvalvega.

Nõukogus on kokku 15 liiget: viis alalist (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) ning kümme ajutist, kes valitakse kaheks aastaks. Igal aastal valitakse viis uut ajutist liiget piirkondliku jaotuse alusel.

Läti kandideeris Ida-Euroopa rühma ainuesindajana, kuna Montenegro loobus oma kandidatuurist selle aasta alguses. Ida-Euroopale on Julgeolekunõukogus ette nähtud üks koht.

Lisaks Lätile valiti sel aastal Julgeolekunõukogusse ka teised piirkondlikud esindajad: Aafrika rühmast Kongo Demokraatlik Vabariik ja Libeeria, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rühmast Colombia ning Aasia rühmast Bahrein.

Enamik neist riikidest on nõukogus varem osalenud – Colombia on olnud ajutine liige koguni seitse korda, samas kui Läti astub Julgeolekunõukogu töösse esmakordselt.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Eakate hoolekandekett Südamekodud alustab koostöös EfTEN Capitaliga laienemist Lätti ja Leetu

Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu

NordenBladet – Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu. Laienemine toimub koostöös kinnisvarafondide halduri EfTEN Capitaliga, kellega on edukalt tehtud koostööd ka Eestis.

Eesmärgiks on investeerida hoolekandevaldkonda, sealhulgas uute eakatekodude rajamisse ja olemasolevate hoonete renoveerimisse Lätis ja Leedus. Samuti kavatsetakse arendada ka teenusepakkujate võimekust.

Südamekodud opereerib hetkel Eestis 12 eakatekodu, pakkudes üle 1200 hooldekodu koha ja andes tööd rohkem kui 500 inimesele. Lisaks on Eestis plaanis rajada veel ligikaudu 500 uut hooldekodu kohta. Käimas on ka uue eakatekodu ehitus Tallinna Hiiule, kuhu kerkib Nõmme Südamekodu, mahutades 170 eakat.

EfTEN Real Estate Fund AS on esimene Baltikumi kinnisvarafond, mis on juba üle viie aasta investeerinud hooldekodude kinnisvarasse. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu.

Südamekodud ja EfTEN näevad laienemises strateegilist võimalust luua tänapäevaseid ja turvalisi hoolekandeasutusi, mis vastavad vananeva rahvastikuga ühiskondade kasvavatele vajadustele ning toetavad kohalikke majandusi töökohtade ja investeeringute kaudu.

Avafoto: Saaremaa Südamedodu tuba (Südamekodud)

Läti: Evecon rajab Lätti 110 MW taastuvenergia platvormi koos Rootsi fondiga

NordenBladet – Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.

Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.

Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.

„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,” sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,” ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.”

Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.

———————-

Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.
Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Euroopa mandri suurimat salvestusparki.