Laupäev, juuli 5, 2025

LÄTI

Läti rahvasaadikutel keelati reisimine Vanemaale ja Valgevenesse

NordenBladet — Neljapäeval, 12. juunil kolmandal lugemisel Läti parlamendis Seimis vastu võetud riigi julgeolekut ohustavate piirangute seaduse kohaselt keelatakse Seimi liikmetel, Läti kodanikel, kellel on eriline juurdepääs riigisaladustele, riigi relvajõudude töötajatel ja paljudel ametnikel reisimine Venemaale ja Valgevenesse.

Seaduse poolt hääletas 64 ja vastu 14 saadikut. Seaduseelnõu vastu hääletasid Stabiilsuse Eest! ja Läti Esimene partei saadikud, vahendab lsm.lv.

See seadus on vastu võetud, et ennetada või vähendada ohtu, et Venemaa või Valgevene territooriumil luuakse ja hoitakse kontakte Läti kodanikega eesmärgiga kavandada ja ellu viia Läti riigi julgeolekut kahjustavat tegevust või saada teavet Lätis toimuvate protsesside kohta või kaasata Läti kodanikke koostöösse Läti vastu või ohustada nende isikute turvalisust.

Teatud eranditega on järgmistel isikutel keelatud Venemaale ja Valgevenesse reisida: Seimi liikmetel ja selle töötajatel, samuti isikutel, kellel on antud eriline juurdepääs riigisaladustele, kriitilise infrastruktuuri turvalisuse eest vastutavatel isikutel, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi või nende allasutuste, sõjaväeobjektide või korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo või maksu- ja tollipolitsei töötajatel, riigi relvajõudude töötajatel, samuti riigi maksuteenistuse tolliametnikel.

Samamoodi ei saa diplomaatilises või konsulaarteenistuses töötavad isikud, samuti kohtu- või prokuratuuri töötajad reisida nendesse agressorriikidesse.

Seadus sätestab, et need isikud võivad agressorriikidesse reisida ainult juhtudel, mis on seotud nende ametikohustuste täitmisega või humanitaarsetel põhjustel, näiteks lähedase sugulase matustel osalemiseks.

Selle seadusega sätestatud riigist lahkumise keeld tähendab ka seda, et need ametnikud ei saa reisida läbi Venemaa ega Valgevene. Nende riikide õhuruumi kohal lendamist ei loeta riigist lahkumiseks.

Kui ametnik rikub riigist lahkumise keeldu, võib see olla aluseks tema vallandamiseks.

Vaatamata välisministeeriumi ja riikliku julgeolekuteenistuse selgetele soovitustele nii riigi kui ka isiklike julgeolekuhuvide huvides on Venemaale ja Valgevenesse reisivate inimeste arv stabiilne, samas kui Läti võime aidata Venemaal ja Valgevenes raskustes olevaid Läti kodanikke on väga piiratud.

Läti pääses esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogusse

Läti valiti teisipäeval ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastatel 2026–2027

NordenBladet – Läti valiti teisipäeval esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2026–2027. Otsuse langetas ÜRO Peaassamblee, kus Läti kandidatuuri toetas 178 liikmesriiki. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 129 häält.

Julgeolekunõukogu on ÜRO üks tähtsamaid organeid, mille ülesanne on langetada rahvusvaheliselt siduvaid otsuseid, sealhulgas seoses sanktsioonide, sõjaliste sekkumiste ja rahuvalvega.

Nõukogus on kokku 15 liiget: viis alalist (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) ning kümme ajutist, kes valitakse kaheks aastaks. Igal aastal valitakse viis uut ajutist liiget piirkondliku jaotuse alusel.

Läti kandideeris Ida-Euroopa rühma ainuesindajana, kuna Montenegro loobus oma kandidatuurist selle aasta alguses. Ida-Euroopale on Julgeolekunõukogus ette nähtud üks koht.

Lisaks Lätile valiti sel aastal Julgeolekunõukogusse ka teised piirkondlikud esindajad: Aafrika rühmast Kongo Demokraatlik Vabariik ja Libeeria, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rühmast Colombia ning Aasia rühmast Bahrein.

Enamik neist riikidest on nõukogus varem osalenud – Colombia on olnud ajutine liige koguni seitse korda, samas kui Läti astub Julgeolekunõukogu töösse esmakordselt.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Eakate hoolekandekett Südamekodud alustab koostöös EfTEN Capitaliga laienemist Lätti ja Leetu

Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu

NordenBladet – Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu. Laienemine toimub koostöös kinnisvarafondide halduri EfTEN Capitaliga, kellega on edukalt tehtud koostööd ka Eestis.

Eesmärgiks on investeerida hoolekandevaldkonda, sealhulgas uute eakatekodude rajamisse ja olemasolevate hoonete renoveerimisse Lätis ja Leedus. Samuti kavatsetakse arendada ka teenusepakkujate võimekust.

Südamekodud opereerib hetkel Eestis 12 eakatekodu, pakkudes üle 1200 hooldekodu koha ja andes tööd rohkem kui 500 inimesele. Lisaks on Eestis plaanis rajada veel ligikaudu 500 uut hooldekodu kohta. Käimas on ka uue eakatekodu ehitus Tallinna Hiiule, kuhu kerkib Nõmme Südamekodu, mahutades 170 eakat.

EfTEN Real Estate Fund AS on esimene Baltikumi kinnisvarafond, mis on juba üle viie aasta investeerinud hooldekodude kinnisvarasse. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu.

Südamekodud ja EfTEN näevad laienemises strateegilist võimalust luua tänapäevaseid ja turvalisi hoolekandeasutusi, mis vastavad vananeva rahvastikuga ühiskondade kasvavatele vajadustele ning toetavad kohalikke majandusi töökohtade ja investeeringute kaudu.

Avafoto: Saaremaa Südamedodu tuba (Südamekodud)

Läti: Evecon rajab Lätti 110 MW taastuvenergia platvormi koos Rootsi fondiga

NordenBladet – Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.

Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.

Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.

„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,” sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,” ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.”

Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.

———————-

Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.
Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Euroopa mandri suurimat salvestusparki.

Läti: Rahandusministeerium prognoosib eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti

NordenBladet – Läti rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Varem prognoosis ministeerium, et eelarve jääb 2,9 protsendiga miinusesse.

Kui rahapoliitikat ei muudeta, siis keskpikas perspektiivis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kujuneb riigieelarve puudujäägiks kolm protsenti. 2027. aastal on see 3,2 protsenti, 2028. aastal 2,8 protsenti ja 2029. aastal 2,3 protsenti, vahendas LSM.

Geopoliitilisi ja riigisiseseid väljakutseid silmas pidades, eeldab ministeerium, et riigi rahanduse olukord jääb keskpikas perspektiivis pingeliseks ning tulude ja kulude tasakaalustamiseks tuleb tänavuse eelarvemenetluse käigus võtta vastu rida raskeid otsuseid.

Ministeerium prognoosib selle aasta hinnatõusuks 2,5 protsenti, mullu oli see 1,3 protsenti. Ministeerium võtab tänavuses prognoosis arvesse toiduainete kiiremat hinnatõusu, samuti osade energiaallikate hinnatõusu maailmaturul.