Teisipäev, mai 20, 2025

LÄTI

Läti: Evecon rajab Lätti 110 MW taastuvenergia platvormi koos Rootsi fondiga

NordenBladet – Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.

Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.

Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.

„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,” sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.

„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,” ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.”

Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.

———————-

Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.
Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Euroopa mandri suurimat salvestusparki.

Läti: Rahandusministeerium prognoosib eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti

NordenBladet – Läti rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Varem prognoosis ministeerium, et eelarve jääb 2,9 protsendiga miinusesse.

Kui rahapoliitikat ei muudeta, siis keskpikas perspektiivis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kujuneb riigieelarve puudujäägiks kolm protsenti. 2027. aastal on see 3,2 protsenti, 2028. aastal 2,8 protsenti ja 2029. aastal 2,3 protsenti, vahendas LSM.

Geopoliitilisi ja riigisiseseid väljakutseid silmas pidades, eeldab ministeerium, et riigi rahanduse olukord jääb keskpikas perspektiivis pingeliseks ning tulude ja kulude tasakaalustamiseks tuleb tänavuse eelarvemenetluse käigus võtta vastu rida raskeid otsuseid.

Ministeerium prognoosib selle aasta hinnatõusuks 2,5 protsenti, mullu oli see 1,3 protsenti. Ministeerium võtab tänavuses prognoosis arvesse toiduainete kiiremat hinnatõusu, samuti osade energiaallikate hinnatõusu maailmaturul.

Läti: Air Balticu juht Martin Gauss vallandati

NordenBladet – Läti transpordiministeerium teatas eile riikliku lennufirma Air Baltic juhi Martin Gaussi vallandamisest.

Transpordiministeerium avaldas aktsionäride üldkoosolekul Gaussile umbusaldust. Pärast aktsionäride koosolekut kutsus Air Balticu juhatus kokku erakorralise koosoleku ja otsustas vabastada senise juhatuse esimehe ametist, vahendas LSM.

“Minu jaoks on oluline näha tulemusi. Air Baltic on riigi jaoks oluline firma, mis peab suutma iseseisvalt arendada ja peab suutma kohaneda välistingimustega,” ütles transpordiminister Atis Švinka.

Firma juhtimise võtab ajutiselt üle Pauls Cālītis, kes on töötanud Air Balticus 30 aastat. 2020. aastal sai temast Air Balticu juhatuse liige.

Transpordiministeerium teatas, et firma praegune kurss ei muutu. Aktsionäride eesmärgiks on tugevdada ja arendada ettevõtet, samal ajal liigutakse aktsiate esmaemissiooni (IPO) suunas.

Peaminister Evika Silina andis teada, et ootab ministeeriumilt viivitamatult ülevaadet Air Balticu arengusuundade kohta, kuidas ettevõte võiks muutuda tugevamaks nii Läti kui ka kogu Baltimaade turul.

13 aastat Air Balticut juhtinud Martin Gauss aga tegi Riia lennujaamas Müncheni väravas lahkumisselfi ning teatas koju Saksamaale sõites, et on tehtu üle uhke. Gaussi sõnul on Air Baltic lojaalse meeskonna ja julge visiooniga tugev lennufirma.

2024. aasta aruandest selgub, et Air Balticu kahjum oli mullu 118,2 miljonit eurot.

Läti riigile kuulub praegu 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest ja Taani investori Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 ülejäänud 2,03 protsenti. Hiljuti selgus, et Lufthansa grupp investeerib Läti lennufirmasse Air Baltic 14 miljonit eurot ja saab sellega vähemusosaluse lennufirmas.

Lätis levib kulutulena ohtlik bakter, raskelt haigestuvad lapsed

NordenBladet — Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (SPKC) on neljapäeva, 3. aprilli seisuga laekunud info 58 ägeda sooleinfektsiooni E. coli bakteriga nakatumise juhtumi kohta. Kahe nädalaga on levimus kasvanud viis korda. Läti Televisioon tegi kokkuvõtte, kuidas olukord kujunes ja mis on seni teada.

E. coli soolenakkuse puhang algas 19. märtsil, mil SPKC-le laekus teateid esimese 10 juhtumi kohta. Esimesed juhtumid avastati korraga mitmes omavalitsuses – Riias, Salaspilsi vallas, Ādaži vallas ja ka kaugemal asuvas Lõuna-Kuramaa vallas. Toona viidi kümnest nakatunust üheksa haiglasse. Kaheksa nakatunutest olid lapsed.

Järgmise teabe avaldas SPKC peaaegu nädal hiljem, 25. märtsil. Selleks ajaks oli laboratoorselt kinnitatud juba 12 haigusjuhtu. Sigulda vald lisati taudi leviku piirkondade nimekirja. Toidu- ja veterinaarteenistus alustas asjassepuutuvate lasteaedade kontrolli.

Nakkus levis kiiresti päev hiljem: 26. märtsil kinnitati nakkus laboratoorselt 19 inimesel, kokku haigestus 21 inimest. Nakkus avastati Cēsise vallas.

28.märtsil ütlesid lastehaigla arstid, et nad ei mäleta, et ohtlik E. coli nakkus oleks varem sellises ulatuses levinud. Sel päeval oli haigestunud 23 inimest – 21 last ja kaks täiskasvanut. 28. märtsil registreeriti juhtumid 13 lasteaias ja ühes koolis.

Märtsi viimasel päeval oli haiguspuhang mõjutanud juba 40 inimest. Haiglas viibis ravil üle 20 lasteaialapse.

Aprill algas 46 juhtumiga, millest enamik olid lapsed ja neli täiskasvanut. Esimest korda selles haiguspuhangus tuvastati nakkus ka Jelgava vallas. 2. aprillil teatati 53 juhtumist.

Neljapäeval, 3. aprillil, umbes kaks nädalat pärast haiguspuhangu algust, registreeriti 58 haigusjuhtu. Riias on kõige rohkem 27 juhtumit, Siguldas on registreeritud kümme, Adazis kaheksa ja mujal kolm, kaks ja üks.

Kahe nädalaga on juhtumite arv kasvanud umbes viis korda. Neist 51 olid lapsed vanuses üks kuni kümme aastat ja seitse täiskasvanut. Kõik praegu haiglaravil olevad lapsed on Riia lastekliinikus. Kokku on haiguspuhangu algusest saadik seal ravil olnud 28 last. Mõned lapsed on välja kirjutatud. Neljapäeval, 3. aprillil viibis haiglas ravil 16 last, neist neli intensiivravis. Juhtumeid on registreeritud 26 lasteaias ja kahes koolis. Tuvastatud on umbes 900 kontakti.

Balti riigid lahkusid Venemaa elektrivõrgust ja liituvad Mandri-Euroopaga

Balti riigid ühtses energiavõrgus

NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.

Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.

Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.

Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.

Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv