Reede, jaanuar 2, 2026

LÄTI

Lätti lendasid Valgevene õhupallid ebaseadusliku sigaretilastiga

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Läti relvajõud (NBS) jälgisid 23. novembri õhtust kuni 24. novembri varahommikuni radarisüsteemide abil mitmeid õhus liikuvaid objekte, mis sisenesid Läti õhuruumi, ületades Läti-Valgevene piiri.

Piirivalve, saades teavet sarnaste sissetungidega kokku puutunud Leedu partneritelt, algatas koostöös politseiga operatiivtegevuse. Jälgimise ja otsingute tulemusena tabati kaheksa meteoroloogilist õhupalli ebaseadusliku sigaretilastiga.

Siseminister Rihards Kozlovskis kinnitas, et kriitiline infrastruktuur ei ole ohus, kuid rõhutas, et see on uus meetod ebaseaduslikuks sigarettide salakaubaveoks Lätti. Kinni peeti üle 720 000 salasigareti. Kozlovskise sõnul sisaldas iga õhupall umbes 60 000 kuni 120 000 sigaretti.

Teenistused, sealhulgas piirivalve Daugavpilsi ja Ludza kriminaaluurimisteenistused ning politsei Latgale piirkondlik osakond, viisid läbi kontrollid ja patrullimised mitmes piiriäärses piirkonnas.

Sarnased õhupallid on tekitanud probleeme ka Leedus, kus turvakaalutlustel peatati lennuliiklus Vilniuse lennujaamas. Õhupallid ohustavad tsiviillennujaamade tegevust.

Ehkki ametlikult tegelevad salakaubavedajad, peetakse tõenäoliseks, et sellise sageduse ja näilise kergusega üle piiri lennutatud õhupallid võivad viidata Valgevene võimude kokkumängule või julgustusele. See on Lukašenko režiimi jaoks teretulnud areng, arvestades nende varasemat kokkumängu inimsmugeldajatega, mis tekitab Balti riikidele julgeolekuprobleeme.

Lisaks salakaubaveole võib õhupallide sissetungidel olla sõjaväeluureandmete kogumise aspekt, pakkudes agressorriikidele huvi NATO reageerimis- ja jälgimisvõime vastu.

Läti piirivalve rõhutab pidevat, tihedat ja koordineeritud koostööd Balti riikide ja Poola vastutavate teenistuste vahel, mis võimaldab kiiret teabevahetust ja ühist tegutsemist piiriüleste ohtude ohjeldamisel.

Piirivalve ja politsei kutsuvad elanikke üles sellistest esemetest teatama numbril 112 ning paluvad mitte läheneda neile objektidele ega proovida neid ise alla tuua.


Tartu-Riia ekspressrong alustab tõenäoliselt juba detsembris

By
Helena-Reet Aari
-
Tartu-Riia Ekspressrong

NordenBladet – Elron hindab, et Tartu ja Riia vaheline kauaoodatud ekspressrong alustab sõitmist suure tõenäosusega juba 15. detsembril.

Põhifaktid:

  • Kestus: Sõit Tartust Riiga kestaks umbes 3,5 tundi.

  • Marsruut: Eestis sõidab rong tavapärast liini Valgani, Lätis on kokku viis peatust, sh Riia.

  • Graafik (esialgne): Esimene reis Riiga Tartust umbes kell 17.30 ja saabuks Riiga kella 21.15 paiku. Tagasisõit Riiast hommikul kell 7.30, Tartus kella 11 paiku.

  • Rongikoosseisud: Sõitude alustamiseks oodatakse veel Euroopast heakskiitu kahele lisakoosseisule (kokku vaja kolme kahevagunilist rongi ja meeskonda).

  • Piletihind: Praegu veel saladus.

  • Toetus: Tartu linn (linnapea Urmas Klaasi sõnul) on valmis uue liini turunduses koostööd tegema.

Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul on nad kuupäevas üsna kindlad, ning tööd tehakse ka Eesti-siseste graafikute nihutamisega, et Valgas pikk peatus ära jääks. Liin pidi algselt käivituma juba eelmisel aastal.

Läti: Kaitseministeerium ostab Hispaanialt tankimiine

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Reedel, 31. oktoobril allkirjastati Hispaanias Trubias kaitseministri Andris Sprūdsi visiidi ajal ettevõttega Rheinmetall Expal Munitionsiga leping tankitõrjemiinide C-5 ostmiseks, teatas Läti kaitseministeerium.

„Hispaania on oluline liitlane nii NATO kui ka meie piirkonna julgeoleku jaoks. See leping ja edasine koostöö Hispaania kaitsetööstusega tugevdavad oluliselt Läti kaitsevõimet ja pakuvad meie riigile täiendavat julgeolekut. Tankitõrjemiinid tugevdavad oluliselt relvajõudude võimet piirata vaenlase liikuvust lahinguväljal,” ütles Sprūds allkirjastamistseremoonial, vahendab lsm.lv.

Lepingu koguväärtus on umbes seitse miljonit eurot (ilma käibemaksuta), kuid ostetud miinide arvu ei ole avalikustatud. Tankitõrjemiinid C-5 on varustatud suure lõhkelaenguga, mis on mõeldud soomukite teovõimetuks tegemiseks ja on vaenlase operatsioonide elluviimisel oluliseks heidutuseks.
Päev varem, 30. oktoobril, kohtus Andris Sprūds Hispaania kaitseministri Margarita Robles Fernándezega, et arutada kahe riigi koostööd.

Ministrite kohtumistel arutati spetsiaalselt Läti jaoks välja töötatud jalaväe lahingumasina ASCOD versiooni „Hunter”, mis kasutab Euroopa Julgeolekufondi (SAFE) mehhanismi. Samuti arutati Hispaania relvajõudude kohaloleku laiendamist Lätis, edasisi koostöövõimalusi ühishangetes ja vastastikust koostööd kaitsetööstuse vahel.

Juba on teatatud, et käesoleva aasta jaanuaris sõlmis Läti kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas” lepingu 42 jalaväe lahingumasina „Hunter” tarnimiseks relvajõududele. Juunis sõlmis kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas“ lepingu täiendavalt 42 jalaväe lahingumasina ostmiseks. Selle tulemusel tarnitakse Lätti kokku 84 sõidukit. Läti kaitsetööstuse osalus tellimuse täitmisel on kavandatud vähemalt 30%-ni.

Hispaania on ka üks 13 NATO rahvusvahelise brigaadi liikmesriigist Lätis ning vastuseks vajadusele tugevdada Balti piirkonna kaitsevõimet pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse paigutati 26. juunil 2022 Lielvārdes asuvasse relvajõudude õhuväebaasi Hispaania tarnitud NASAMS maa-õhk tüüpi õhutõrje raketipatarei.

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

By
Helena-Reet Aari
-
USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

NordenBladet – USA senat kiitis ülekaaluka toetusega heaks riigikaitse-eelarve, mis näeb ette senisest märkimisväärselt suurema rahalise toe Eestile, Lätile ja Leedule. Otsus on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumusest NATO idatiiva kaitsmisele Venemaa agressiooni taustal.

Neljapäeva (09.okt) hilisõhtul kiitis senat häältega 77:20 heaks 925 miljardi dollari suuruse riigikaitse volitusseaduse (NDAA). Selle oluliseks osaks on Balti julgeolekualgatus (BSI), mille kaudu on USA on ka varem toetanud Balti riikide kaitsevõime arendamist.

Toetus kasvab kolmandiku võrra

Kuigi täpset summat pole veel avalikustatud, on oodata toetuse olulist kasvu. Kui viimastel aastatel on Balti riigid saanud BSI kaudu ligikaudu 230 miljonit dollarit aastas, siis senati välissuhete komitee on teinud ettepaneku eraldada aastatel 2026–2028 igal aastal 350 miljonit dollarit. Eesti kaitseministeerium on seda suurusjärku kinnitanud.

Raha kasutatakse Balti riikide sõjavägede moderniseerimiseks ning koostöövõime parandamiseks USA ja teiste NATO liitlastega. Eelnõu annab ka konkreetse loa mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimiseks, mis kiirendab oluliselt regiooni kaitsevõime tugevdamist.

Selge sõnum Venemaale

Otsus tehti hiljutiste julgeolekuintsidentide, sealhulgas Venemaa droonide ja hävitajate õhurikkumiste taustal NATO riikide, kaasa arvatud Eesti, õhuruumis. Eelnõu mõistab sellised provokatsioonid hukka ja kinnitab NATO artikkel 5 kehtivust, mis käsitleb kollektiivset enesekaitset.

Lisaks näitab eelnõu USA välispoliitika fookuse nihkumist. Selles tühistatakse 2002. aasta Iraagi sõja volitus ning nõutakse, et kaitseministeerium hakkaks kongressile esitama iga-aastaseid aruandeid Venemaa varjatud tegevuste, näiteks sabotaaži ja desinformatsiooni kohta.

Seaduse jõustumiseks tuleb senati versioon nüüd kooskõlastada esindajatekojas heaks kiidetud eelnõuga.

Utilitas ühendas Valga ja Valka kaugkütted: Euroopa esimene piiriülene soojusühendus

By
Helena-Reet Aari
-
Utilitas on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter)

NordenBladet – Energiakontsern Utilitas* ühendas Valga ja Valka kaugküttevõrgud 1,6 km pikkuse toruga, luues teadaolevalt Euroopa esimese piiriülese soojusühenduse. Ühendus võimaldab kasutada Valka koostootmisjaama jääksoojust mõlema piirilinna kütmiseks.

Utilitas omandas Valka koostootmisjaama 2024. aasta märtsis; Valga katlamaja kuulus kontsernile juba varem. Mõlemad tootmisüksused töötavad puiduhakkel. Varem jäi Lätis võimsust üle, samal ajal tuli Valgas külmadega käivitada põlevkiviõlikatel.

Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on investeering märgiline, sest soojus ja elekter toimivad üha enam koos ning elektritootmise jääksoojust saab nüüd tõhusalt kaugküttes kasutada.

Investeering ulatub ligi kahe miljoni euroni ning on esimene kord, kui erafirma ehitab oma vahenditest piiriülese taristulahenduse. Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt rõhutas, et toru rajamine oli tarbijatele soodsam kui uute tootmisvõimsuste ehitus ning tagab olemasoleva ressursi maksimaalse kasutuse.

Sümboolne avamine toimus otse riigipiiril. Projekti elluviimiseks ei tulnud läbida ulatuslikku bürokraatiat; ehitajad pidid üksnes politseile selgitama piiril toimunud kaevetöid.

Hinnast: Eestis on soojuse hind ligikaudu 60 €/MWh (lisandub käibemaks). Läti poolel on hind veidi kõrgem, kuid Valka jääb võrreldes teiste Läti linnadega odavamasse otsa.

_____________________________

* Utilitas (endise nimega OÜ Elekter ja Küte) on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter). Ettevõtte põhifookus on puiduhakkel ja teistel taastuvatel kütustel põhinev soojus- ja elektritootmine, tippkoormusi katavad vajadusel reservkatlad. Utilitas tegeleb ka kaugküttevõrkude kaasajastamise, hoonete energiatõhususe lahenduste ja nutika juhtimise arendamisega.

Viimastel aastatel on kontsern laienenud nii Eestis kui ka Lätis, omandades ja ühendades kohalikke soojusvõrke, et kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Eesmärk on vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, hoida tarbijate hinnad stabiilsemad ning parandada varustuskindlust.

Utilitas on erafirma, mis on ligi 20% osalusega aktsionär ettevõttes AS Tallinna Vesi, mis on noteeritud Nasdaq Tallinnas.

Avafoto: Unsplash

123...22Page 1 of 22