Teisipäev, november 18, 2025

LÄTI

Läti: Kaitseministeerium ostab Hispaanialt tankimiine

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Reedel, 31. oktoobril allkirjastati Hispaanias Trubias kaitseministri Andris Sprūdsi visiidi ajal ettevõttega Rheinmetall Expal Munitionsiga leping tankitõrjemiinide C-5 ostmiseks, teatas Läti kaitseministeerium.

„Hispaania on oluline liitlane nii NATO kui ka meie piirkonna julgeoleku jaoks. See leping ja edasine koostöö Hispaania kaitsetööstusega tugevdavad oluliselt Läti kaitsevõimet ja pakuvad meie riigile täiendavat julgeolekut. Tankitõrjemiinid tugevdavad oluliselt relvajõudude võimet piirata vaenlase liikuvust lahinguväljal,” ütles Sprūds allkirjastamistseremoonial, vahendab lsm.lv.

Lepingu koguväärtus on umbes seitse miljonit eurot (ilma käibemaksuta), kuid ostetud miinide arvu ei ole avalikustatud. Tankitõrjemiinid C-5 on varustatud suure lõhkelaenguga, mis on mõeldud soomukite teovõimetuks tegemiseks ja on vaenlase operatsioonide elluviimisel oluliseks heidutuseks.
Päev varem, 30. oktoobril, kohtus Andris Sprūds Hispaania kaitseministri Margarita Robles Fernándezega, et arutada kahe riigi koostööd.

Ministrite kohtumistel arutati spetsiaalselt Läti jaoks välja töötatud jalaväe lahingumasina ASCOD versiooni „Hunter”, mis kasutab Euroopa Julgeolekufondi (SAFE) mehhanismi. Samuti arutati Hispaania relvajõudude kohaloleku laiendamist Lätis, edasisi koostöövõimalusi ühishangetes ja vastastikust koostööd kaitsetööstuse vahel.

Juba on teatatud, et käesoleva aasta jaanuaris sõlmis Läti kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas” lepingu 42 jalaväe lahingumasina „Hunter” tarnimiseks relvajõududele. Juunis sõlmis kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas“ lepingu täiendavalt 42 jalaväe lahingumasina ostmiseks. Selle tulemusel tarnitakse Lätti kokku 84 sõidukit. Läti kaitsetööstuse osalus tellimuse täitmisel on kavandatud vähemalt 30%-ni.

Hispaania on ka üks 13 NATO rahvusvahelise brigaadi liikmesriigist Lätis ning vastuseks vajadusele tugevdada Balti piirkonna kaitsevõimet pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse paigutati 26. juunil 2022 Lielvārdes asuvasse relvajõudude õhuväebaasi Hispaania tarnitud NASAMS maa-õhk tüüpi õhutõrje raketipatarei.

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

By
Helena-Reet Aari
-
USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

NordenBladet – USA senat kiitis ülekaaluka toetusega heaks riigikaitse-eelarve, mis näeb ette senisest märkimisväärselt suurema rahalise toe Eestile, Lätile ja Leedule. Otsus on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumusest NATO idatiiva kaitsmisele Venemaa agressiooni taustal.

Neljapäeva (09.okt) hilisõhtul kiitis senat häältega 77:20 heaks 925 miljardi dollari suuruse riigikaitse volitusseaduse (NDAA). Selle oluliseks osaks on Balti julgeolekualgatus (BSI), mille kaudu on USA on ka varem toetanud Balti riikide kaitsevõime arendamist.

Toetus kasvab kolmandiku võrra

Kuigi täpset summat pole veel avalikustatud, on oodata toetuse olulist kasvu. Kui viimastel aastatel on Balti riigid saanud BSI kaudu ligikaudu 230 miljonit dollarit aastas, siis senati välissuhete komitee on teinud ettepaneku eraldada aastatel 2026–2028 igal aastal 350 miljonit dollarit. Eesti kaitseministeerium on seda suurusjärku kinnitanud.

Raha kasutatakse Balti riikide sõjavägede moderniseerimiseks ning koostöövõime parandamiseks USA ja teiste NATO liitlastega. Eelnõu annab ka konkreetse loa mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimiseks, mis kiirendab oluliselt regiooni kaitsevõime tugevdamist.

Selge sõnum Venemaale

Otsus tehti hiljutiste julgeolekuintsidentide, sealhulgas Venemaa droonide ja hävitajate õhurikkumiste taustal NATO riikide, kaasa arvatud Eesti, õhuruumis. Eelnõu mõistab sellised provokatsioonid hukka ja kinnitab NATO artikkel 5 kehtivust, mis käsitleb kollektiivset enesekaitset.

Lisaks näitab eelnõu USA välispoliitika fookuse nihkumist. Selles tühistatakse 2002. aasta Iraagi sõja volitus ning nõutakse, et kaitseministeerium hakkaks kongressile esitama iga-aastaseid aruandeid Venemaa varjatud tegevuste, näiteks sabotaaži ja desinformatsiooni kohta.

Seaduse jõustumiseks tuleb senati versioon nüüd kooskõlastada esindajatekojas heaks kiidetud eelnõuga.

Utilitas ühendas Valga ja Valka kaugkütted: Euroopa esimene piiriülene soojusühendus

By
Helena-Reet Aari
-
Utilitas on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter)

NordenBladet – Energiakontsern Utilitas* ühendas Valga ja Valka kaugküttevõrgud 1,6 km pikkuse toruga, luues teadaolevalt Euroopa esimese piiriülese soojusühenduse. Ühendus võimaldab kasutada Valka koostootmisjaama jääksoojust mõlema piirilinna kütmiseks.

Utilitas omandas Valka koostootmisjaama 2024. aasta märtsis; Valga katlamaja kuulus kontsernile juba varem. Mõlemad tootmisüksused töötavad puiduhakkel. Varem jäi Lätis võimsust üle, samal ajal tuli Valgas külmadega käivitada põlevkiviõlikatel.

Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on investeering märgiline, sest soojus ja elekter toimivad üha enam koos ning elektritootmise jääksoojust saab nüüd tõhusalt kaugküttes kasutada.

Investeering ulatub ligi kahe miljoni euroni ning on esimene kord, kui erafirma ehitab oma vahenditest piiriülese taristulahenduse. Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt rõhutas, et toru rajamine oli tarbijatele soodsam kui uute tootmisvõimsuste ehitus ning tagab olemasoleva ressursi maksimaalse kasutuse.

Sümboolne avamine toimus otse riigipiiril. Projekti elluviimiseks ei tulnud läbida ulatuslikku bürokraatiat; ehitajad pidid üksnes politseile selgitama piiril toimunud kaevetöid.

Hinnast: Eestis on soojuse hind ligikaudu 60 €/MWh (lisandub käibemaks). Läti poolel on hind veidi kõrgem, kuid Valka jääb võrreldes teiste Läti linnadega odavamasse otsa.

_____________________________

* Utilitas (endise nimega OÜ Elekter ja Küte) on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter). Ettevõtte põhifookus on puiduhakkel ja teistel taastuvatel kütustel põhinev soojus- ja elektritootmine, tippkoormusi katavad vajadusel reservkatlad. Utilitas tegeleb ka kaugküttevõrkude kaasajastamise, hoonete energiatõhususe lahenduste ja nutika juhtimise arendamisega.

Viimastel aastatel on kontsern laienenud nii Eestis kui ka Lätis, omandades ja ühendades kohalikke soojusvõrke, et kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Eesmärk on vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, hoida tarbijate hinnad stabiilsemad ning parandada varustuskindlust.

Utilitas on erafirma, mis on ligi 20% osalusega aktsionär ettevõttes AS Tallinna Vesi, mis on noteeritud Nasdaq Tallinnas.

Avafoto: Unsplash

Baltika Grupp esitas pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Baltikumis

By
Helena-Reet Aari
-
Baltika läks pankrotti

NordenBladet – Baltika Grupp, mis on aastaid vastutanud moebrändi Ivo Nikkolo eest, on esitanud pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Eestis, Lätis, Leedus ja oma veebipoodides. Kuna ettevõte läbis juba mõni aasta tagasi saneerimisprotsessi, pole Baltika teatel hetkel uuesti saneerimine võimalik.

Kuigi Indrek Rahumaa ettevõte European Lingerie Group (ELG) omandas Baltika alles kevadel, oli rõivagrupp juba sel ajal tõsiste rahaliste probleemidega silmitsi.

Ettevõtte hinnangul ei toetanud jaemüügi jätkamist “tarbijate kulutuste jätkuv märkimisväärne langus,” mistõttu ei olnud see majanduslikult realistlik.

Pankroti taga on pikale veninud keeruline majanduslik olukord nii ettevõttesiseselt kui ka laiemas majanduskeskkonnas. Ettevõte rõhutab, et Ukraina sõda ning Balti riikide geopoliitilised pinged on tekitanud tarbijates lisaks niigi ettevaatlikkusele ebakindlust ja hirmu. See on oluliselt vähendanud tarbijate usaldust ja toonud kaasa järsu nõudluse languse. Hoolimata pingutustest äri stabiliseerimiseks Baltikumis, ei võimaldanud ebasoodsad tingimused jätkata jaemüügile keskendunud strateegiat.

Küll aga märgitakse, et ELG laialdane kohalolu Euroopas võimaldab jätkata Ivo Nikkolo kaubamärgi hulgimüügi ja e-kaubanduse võimaluste hindamist kogu Euroopas. Neid jõupingutusi toetab ka Baltika juhtkond, kes on olnud uue strateegia hindamisel võtmerollis.

„Uskusime Ivo Nikkolo kaubamärgi tugevusse ja potentsiaali ning usume endiselt, et kaubamärk kannab ajatut väärtust. Kahjuks muudavad Baltimaade turutingimused jaemüügistrateegiaga jätkamise võimatuks. Kuigi see peatükk lõpeb, jätame ukse avatuks Ivo Nikkolo võimalikuks taassünniks tulevikus, keskendudes siis juba hulgimüügile ja e-kaubandusele laiemal Euroopa turul,“ ütles ELG Grupi esindaja Indrek Rahumaa pressiteates.

AS Baltika aktsiad kustutati Nasdaq Tallinna börsi nimekirjast juba 30. augustil 2023. See toimus pärast seda, kui Baltika pearahastaja KJK BLTK Holding OÜ viis läbi väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise ja ettevõtte ühinemise protsessi, mis oli tingitud ettevõtte keerulisest majanduslikust olukorrast.

Avafoto: Peale saneerimist jäi Baltikal jäi alles ainult Ivo Nikkolo kaubamärk (Pressifoto)

 

Läti rahvasaadikutel keelati reisimine Vanemaale ja Valgevenesse

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Neljapäeval, 12. juunil kolmandal lugemisel Läti parlamendis Seimis vastu võetud riigi julgeolekut ohustavate piirangute seaduse kohaselt keelatakse Seimi liikmetel, Läti kodanikel, kellel on eriline juurdepääs riigisaladustele, riigi relvajõudude töötajatel ja paljudel ametnikel reisimine Venemaale ja Valgevenesse.

Seaduse poolt hääletas 64 ja vastu 14 saadikut. Seaduseelnõu vastu hääletasid Stabiilsuse Eest! ja Läti Esimene partei saadikud, vahendab lsm.lv.

See seadus on vastu võetud, et ennetada või vähendada ohtu, et Venemaa või Valgevene territooriumil luuakse ja hoitakse kontakte Läti kodanikega eesmärgiga kavandada ja ellu viia Läti riigi julgeolekut kahjustavat tegevust või saada teavet Lätis toimuvate protsesside kohta või kaasata Läti kodanikke koostöösse Läti vastu või ohustada nende isikute turvalisust.

Teatud eranditega on järgmistel isikutel keelatud Venemaale ja Valgevenesse reisida: Seimi liikmetel ja selle töötajatel, samuti isikutel, kellel on antud eriline juurdepääs riigisaladustele, kriitilise infrastruktuuri turvalisuse eest vastutavatel isikutel, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi või nende allasutuste, sõjaväeobjektide või korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo või maksu- ja tollipolitsei töötajatel, riigi relvajõudude töötajatel, samuti riigi maksuteenistuse tolliametnikel.

Samamoodi ei saa diplomaatilises või konsulaarteenistuses töötavad isikud, samuti kohtu- või prokuratuuri töötajad reisida nendesse agressorriikidesse.

Seadus sätestab, et need isikud võivad agressorriikidesse reisida ainult juhtudel, mis on seotud nende ametikohustuste täitmisega või humanitaarsetel põhjustel, näiteks lähedase sugulase matustel osalemiseks.

Selle seadusega sätestatud riigist lahkumise keeld tähendab ka seda, et need ametnikud ei saa reisida läbi Venemaa ega Valgevene. Nende riikide õhuruumi kohal lendamist ei loeta riigist lahkumiseks.

Kui ametnik rikub riigist lahkumise keeldu, võib see olla aluseks tema vallandamiseks.

Vaatamata välisministeeriumi ja riikliku julgeolekuteenistuse selgetele soovitustele nii riigi kui ka isiklike julgeolekuhuvide huvides on Venemaale ja Valgevenesse reisivate inimeste arv stabiilne, samas kui Läti võime aidata Venemaal ja Valgevenes raskustes olevaid Läti kodanikke on väga piiratud.

123...22Page 1 of 22