NordenBladet — Valitsus teeb oktoobris parlamendile ettekande Soome osalemisest NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes.

„Soome osaleb 2025. aastal NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes mereväe kahe laeva ja kuni viiest õhuväe hävitajast koosneva lennusalgaga. Mereväega osaleme alalise mereväe üksuse ning miinitõrje ülesannetes Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil. Õhujõududega osaleme NATO Air Policing ülesannetes Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO rahuaegsed ühised kaitseülesanded on oluline osa NATO põhiideest, mille kohaselt valmistuvad kõik liitlased toetama üksteist heidutuse ja kaitse elluviimisel kogu alliansi ulatuses. Venemaa agressioonisõda ja sellest tulenev muutus Euroopa julgeolekuolukorras on suurendanud NATO rahuaegsete ühiskaitse ülesannete tähtsust.

„Aktiivselt NATO rahuaja ühiskaitse ülesannete täitmisel anname märku alliansi ühtsusest ning näitame valmisolekut ja kaitsevõimet. Osalemine on üks viise, kuidas Soome toetab alliansi tegevust julgeolekukeskkonna tugevdamisel,” sõnab kaitseminister Antti Häkkänen.

„See on ka oluline osa Soome kui NATO liikmesriigi operatsiooniprofiilist. Näitame konkreetselt pühendumust ja vastutust alliansi heidutus- ja kaitsetegevuses vastavalt 360-kraadisele mõtteviisile kogu alliansis,” jätkab kaitseminister Antti Häkkänen.

Praegusel etapil ei osale Soome NATO eelpaigutatud maavägede tegevuses. Selle põhjuseks on muuhulgas Soome geograafiline asend alliansi idaserva riigina, aga ka ettevalmistus Soome rajatava maaväe juhtimiselemendi jaoks ja eelpaigutatud maavägede kohalolekule.

Merekaitse ülesanded
NATO alalised mereväeüksused koosnevad neljast allüksusest. NATO-l on kaks alalist mereväeüksust ja kaks alalist miinitõrjeüksust, mida saab erinevates kriisiolukordades kiiresti kasutada.

Soome mereväe osalemine NATO alalise mereväeüksuse tegevuses Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt ühe kuu jooksul toimuks ühe Hamina-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse põhiülesanneteks on näidata valmisolekut toetada NATO heidutus- ja kaitsetegevuse rakendamist ning osaleda mereseires.

Mereväe osalemine NATO alalise miinitõrjeüksuse operatsioonidel Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt kolme kuu jooksul toimuks ühe Katanpää-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse tööülesanneteks on miinitõrje, sõjaaja meremiinide kahjutustamine, õppustel osalemine, miinitõrje taktika ja doktriini väljatöötamine ning osalemine mereseires.
Lisaks neile oleks võimalik 2025. aasta jooksul NATO mereala vastutusalas üksuse staabi ülesannetes osaleda maksimaalselt neljal inimesel üksuse kohta oma komandolaeval.

Nendes ülesannetes osalemine on tagatud laeva alalise isikkoosseisu ja reservist eraldi palgatud lepinguliste sõjaväelastega.

„Jätkates osalemist mereväe üksuse operatsioonides, näitame pikaajalist toetust alliansi ühistegevusele meie lähipiirkonna julgeolekukeskkonna tugevdamiseks,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Õhutõrje ülesanded
NATO õhutõrjet rakendatakse Air Policing ja Air Shielding funktsioonidega. Air Policing ülesanded on osa NATO rahuaegsest integreeritud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonist, mis tegeleb õhuruumi kontrolliga ja reageerib võimalikele õhuruumi rikkumistele. Soomes teostatavad territoriaalse terviklikkuse kontrolli ja kaitsmisega seotud valveoperatsioonid on sarnased NATO Air Policing ülesannetele.

Soome õhuväe hävitajate üksuse osalemine NATO õhutõrjemissioonil (Air Policing) Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres peaks kestma kolm nädalat ning on kavandatud veebruari-märtsisse 2025. Üksuse suurus oleks maksimaalselt viis hävitajat ja 50 sõjaväelast. Islandil läbiviidav erakorraline õhuseireoperatsioon hõlmab piirkondliku olukorrapildi jälgimist ning lendude tuvastamist, kontrolli ja territoriaalse terviklikkuse tagamist vastavalt NATO reageerimiskriteeriumidele.

Isikkoosseis koosneb tavapersonalist ja võib-olla reservist palgatud lepingulistest sõduritest. „Osalemisega Air Policing missioonidel Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel laiendame Soome operatiivprofiili ja tugevdame NATO operatiivvõimekust põhjaregioonis (High North). Arvestades piirkonna strateegilist tähtsust alliansis on see on kooskõlas Soome eesmärkidega ja konkreetse põhjamaise koostöö näitaja,” ütleb kaitseminister Häkkänen.