Kolmapäev, detsember 24, 2025

ISLANDI UUDISED

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

By
Helena-Reet Aari
-
Paganliku põhjala mütoloogia armastatuim jumal Baldr hukkus Hödr-i puuvõõrikust valmistatud oda läbi. Teda aitas Thökk (maskeerunud Loki)

NordenBladet – Baldr (ka Balder või Baldur) on aasidest (Æsir) üks armastatumaid ja samas traagilisemaid figuure Põhjamaade paganlikus mütoloogias*. Teda kirjeldatakse sageli kui kõige ilusamat, targemat ja lahkemat jumalat.

Päritolu ja omadused

  • Perekond: Baldr on peajumal Odini (Óðinn) ja jumalanna Friggi poeg. Tema vend on pime jumal Hödr (Hod, Höder, Hodr, Höðr, Hodur).

  • Välimus: Teda kirjeldatakse nii puhta ja säravana, et temast kiirgab valgust. Ühtegi taime ega lille ei peeta nii valgeks kui tema ripsmeid.

  • Iseloom: Ta on õigluse, tarkuse ja rahu kehastus. Tema kohalolek toob rõõmu ja tema otsused on alati õiglased, kuigi traagilisel kombel ei suuda ta neid alati täide viia.

  • Elupaik: Ta elab Asgardis palees nimega Breidablik (“Lai sära”), kus, nagu öeldakse, ei tohi olla midagi ebapuhast ega kurja.

Huvitav fakt: Baldri nimi võib etümoloogiliselt tähendada “isandat” või “julget”, kuid mütoloogias seostatakse teda eelkõige valguse ja päikesega.

Baldri surm: Mütoloogia pöördepunkt

Baldri roll mütoloogias ei seisne niivõrd tema tegudes elu ajal, vaid tema surmas. Tema surm on Ragnaröki (maailma lõpu) otsene eelkuulutaja ja käivitaja. See on üks kuulsamaid lugusid nii “Vanemas Eddas” (poeetiline) kui ka Snorri Sturlusoni “Nooremas Eddas” (proosa).

1. Ennustus ja Friggi vanne

Baldr hakkas nägema painajalikke unenägusid oma surmast. Mures ema Frigg rändas läbi terve maailma ja pani kõiki (tuli, vesi, raud, kivid, puud, haigused, loomad ja maod) vanduma, et need Baldrile liiga ei teeks.

Kuna Baldr muutus haavamatuks, tegid jumalad sellest meelelahutuse: nad loopisid Baldrit kivide ja odadega, mis põrkasid temalt lihtsalt tagasi.

2. Loki kavalus

Trikster-jumal** Loki, kes kadestas Baldri populaarsust, moondas end naiseks ja küsis Friggilt, kas tõesti kõik asjad andsid vande. Frigg tunnistas, et üks väike taim nimega puuvõõrik*** (mistilteinn, mistletoe) jäi vandest välja, kuna see tundus liiga noor ja süütu.

3. Saatuslik viskamine

Loki meisterdas puuvõõrikust noole (või oda). Ta läks Baldri pimeda venna Hödri juurde ja pakkus, et juhib tema kätt, et ka Hödr saaks mängus osaleda ja venda austada. Hödr viskas puuvõõriku, see läbistas Baldri ja tappis ta silmapilkselt. Asgard mattus leina.

4. Hermodi retk allilma

Odin saatis oma teise poja Hermodi (Hermóðr) allilma Helheimi, et paluda surmajumalannalt Helilt Baldri vabastamist. Hel nõustus tingimusel:

“Kui kõik asjad maailmas, elavad ja elutud, nutavad Baldri pärast, siis saab ta tagasi tulla.”

Kõik nutsid – inimesed, jumalad, kivid ja puud. Kuid üks hiiglasekasvu naine nimega Thökk (Þökk), kes oli arvatavasti maskeerunud Loki, keeldus nutmast, öeldes: “Hoidku Hel, mis tal on.” Seega jäi Baldr surnute riiki.

Baldri roll pärast maailma lõppu

Baldri lugu ei lõppe surmaga. Tema surm sümboliseerib vana maailma korra lagunemist ja paratamatut liikumist kaose poole. Kuid tema tagasitulek sümboliseerib lootust.

Pärast Ragnaröki lahingut, kui vana maailm on hävinud ja enamik põhjala muinasmütoloogia jumalaid (sh Odin ja Thor) hukkunud, tõuseb merest uus, roheline ja viljakas maa.

  • Tagasitulek: Baldr ja tema vend Hödr (kes samuti suri) naasevad allilmast leppinuna.

  • Uus valitsemine: Nad asuvad elama vanade jumalate asemele ja valitsevad uut, rahumeelset maailma koos teiste ellujäänud noorte jumalatega.

Kokkuvõte ja sümboolika

Baldr on muinaspõhja mütoloogias äärmiselt oluline sümbol mitmel tasandil:

  1. Headuse haprus: Tema lugu näitab, et isegi kõige puhtam headus ja valgus on haavatav kavaluse ja kurjuse ees.

  2. Paratamatus: Isegi jumalad ei saa saatust petta. Püüdlus kaitsta Baldrit kõigi vahenditega viis ikkagi täpselt ettekuulutatud tulemuseni.

  3. Tsüklilisus: Baldr on klassikaline “sureva ja ülestõusva jumala” arhetüüp (sarnaneb veidi Egiptuse Osirisele). Tema surm toob talve ja pimeduse (Ragnarök), tema naasmine toob uue kevade ja elu.

Baldr on muinaspõhja mütoloogias midagi enamat kui lihtsalt hukkunud jumal – ta on sureva ja ülestõusva valguse arhetüüp. Tema lugu on meeldetuletus, et kuigi pimedus (Ragnarök) võib ajutiselt võita, on see võit alati üürike.

See kosmiline optimism on sügavalt juurdunud algallikates. “Vanem Edda”, täpsemalt poeem “Völuspá“ (Nägemuslaul), kinnitab ideed, et elu ja valgus leiavad alati tee tagasi. Ennustuse kohaselt ei suuda kaos valgust lõplikult hävitada – isegi hetkel, mil hiidhunt Fenrir neelab alla päikese (jumalanna Sóli), on järjepidevus juba tagatud:

“Eina dóttur ber Alfröðull, áðr hana Fenrir fari…” (Ühe tütre kannab Alfröðull [Päike], enne kui Fenrir ta võtab…)

Müüt räägib, et see tütar on sama särav kui tema ema ja jätkab pärast maailmalõppu taevas teekonda. See ongi hetk, kus mütoloogia otsad kokku jooksevad: nii nagu uus päike tõuseb taevasse, naaseb Baldr allilmast, et valitseda uut ja rohelist maailma. Seega pole Baldri lugu tragöödia, vaid lubadus uuest algusest.

_____________________

* Paganlik mütoloogia hõlmab vanu uskumuste ja pärimuste süsteeme, mis on seotud erinevate rahvaste loodusrahvaste ja esivanemate jumalate, vaimude ning maailmavaadetega, nagu islandlaste poolt kirja pandud ning laialt Põhjamaade müütilist tausta kajastavad Edda lood, Kreeka müüdid, keldi lood või nagu Eesti maausk ja taarausk, pakkudes selgitusi maailma loomise, inimeste ja looduse kohta.
** Trikster-jumal on mütoloogiline suli ja piiride ületaja, kes kasutab kavalust ning pettust, et rikkuda kehtestatud reegleid ja tekitada segadust. Ta on ettearvamatu jõud, kelle teod – olgu need pahatahtlikud või lihtsalt vallatud – lükkavad sündmusi edasi ja toovad maailma vajalikke, kuigi sageli valulisi muutusi.
*** Mistilteinn ehk Puuvõõrik (vanas norra keeles “Mistletoe”) on muinaspõhja mütoloogias ja põhjala saagades tuntud legendaarne võlurelv. Kõige kuulsam on see Hrómundr Gripssoni saagas (Hrómundar saga Gripssonar, The Saga of Hromund Gripsson), kus Mistilteinn pole mitte taim, vaid nõiutud mõõk, mis ei lähe mitte kunagi nüriks. Kangelane Hrómundr sai selle mõõga endale, võites seda algselt kandnud ebasurnud kuningat Þráinni. Mõõga nimi on otsene viide kuulsale müüdile jumal Baldri surmast (keda tabas puuvõõrikust nool), sümboliseerides seeläbi maagia võimsat ja kohati ohtlikku olemust.

Avafoto: Thökk-iks maskeerunud Loki aitab pimedal Hödr-il puuvõõrikust odaga Baldr-it tappa (NordenBladet)

 

Island loobub Eurovisioonil osalemisest: RÚV põhjendab otsust Iisraeli osalusega

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Islandi avalik-õiguslik ringhääling RÚV teatas ametlikult, et riik ei osale järgmisel aastal toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel. Otsus langetati RÚV-i juhatuse koosolekul 10. detsembril.

Samm on otsene reaktsioon Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) eelmise nädala teatele, mille kohaselt lubatakse Iisraelil lauluvõistlusel jätkata. RÚV-i peadirektor Stefán Eiríkisson tõdes oma avalduses, et Iisraeli avalik-õigusliku ringhäälingu KAN osalemine on tekitanud ühiskonnas laialdasi lahkarvamusi.

Otsuse tagamaad ja põhjendused

Ringhäälingu avalduse kohaselt on avalik arutelu ja reaktsioonid EBU otsusele näidanud selgelt, et Islandi osalemisega Eurovisioonil ei kaasneks praeguses õhustikus ei rõõmu ega rahu.

“Seetõttu on RÚV otsustanud EBU-d teavitada, et ringhääling ei osale järgmisel aastal Eurovisioonil,” seisab ametlikus teates.

Lisaks toob ringhääling välja, et Eurovisiooni algne eesmärk – islandlaste ühendamine teleri ette – ei ole antud olukorras saavutatav. Samuti on mitmed Islandi erakonnad väljendanud vastuseisu võistlusel osalemisele. Peadirektor Eiríkisson kinnitas intervjuus, et otsus sündis juhtkonna tasandil ning valitsuse ettepanekut boikoteerimise osas eraldi hääletusele ei pandud.

Rahvusvaheline kontekst

Island ei ole oma kriitikas üksi. Varem on Holland, Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia teatanud, et kaaluvad Iisraeli osalemise tõttu Eurovisiooni boikoteerimist. Märkimisväärne on Hispaania seisukoht, kuna tegemist on ühega viiest Eurovisiooni peamisest rahastajariigist.

Seevastu naaberriik Soome (Yle) on teatanud, et valmistub võistlusel osalema. Samuti on oma osalemist kinnitanud Eesti.

Ka kõik kolm Skandinaavia riiki on kinnitanud oma osalemise 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Siin on nende praegused seisukohad:

  • Rootsi (SVT): On kindlalt teatanud, et osaleb ja ei liitu boikotiga. Rootsi rahvusringhääling SVT kinnitas oma osalust juba varem ning on hiljuti uuesti rõhutanud, et vaatamata teiste riikide (nagu Hollandi ja Hispaania) loobumisele nemad võistlusest eemale ei jää.

  • Taani (DR): On kinnitanud osalemise. Nende rahvuslik eelvoor Dansk Melodi Grand Prix toimub plaanide kohaselt 14. veebruaril 2026. DR on küll varem rõhutanud, et jälgib olukorda seoses võistluse turvalisuse ja poliitilisusega, kuid on otsustanud siiski jätkata.

  • Norra (NRK): On samuti kinnitanud osalemise ja avanud juba ka lugude esitamise oma eelvooru Melodi Grand Prix (MGP) jaoks.

Seega erinevalt Islandist, kes on otsustanud protestiks kõrvale jääda, plaanivad ülejäänud Põhjamaad toimuval võistlusel osaleda.

Taustainfo Eurovisiooni kohta

Eelmisel aastal (2024) toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Rootsis, Malmös. Võitjaks krooniti Šveitsi esindaja Nemo lauluga “The Code”. Kuna võit läks Šveitsi, toimub järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus Šveitsis, Baseli linnas.

Põhjamaade Investeerimispank finantseerib Islandi elektrivõrgu moderniseerimist

By
Helena-Reet Aari
-
Energiavõrgu tugevdamine Islandil

NordenBladet – Islandi elektrivõrgu moderniseerimine. Põhjamaade Investeerimispank (NIB) annab Islandi süsteemihaldurile Landsnet hf.-le 15-aastase laenu summas 35 miljonit USA dollarit, et kaasrahastada riikliku elektrivõrgu olulisi moderniseerimistöid.

Investeeringud hõlmavad uute maa- ja merekaablite paigaldamist ning alajaamade uuendamist, mis on plaanis pingestada aastatel 2025–2026. NIB-i laenuga toetatakse kolme strateegilist projekti, mille eesmärk on tugevdada Islandi elektrivõrku. Üheskoos parandavad need investeeringud varustuskindlust, vähendavad ülekandekadusid ja aitavad rahuldada riigi kasvavat energiavajadust, toetades seeläbi Islandi energiaüleminekut.

Konkreetsed projektid hõlmavad järgmist:

  • Põhja-Islandil rajatakse 42-kilomeetrine 66 kV maakaabel Akureyri ja Dalvíki vahele.
  • Lõuna-Islandil paigaldatakse 36-kilomeetrine 132 kV maakaabel Hella ja Rimakoti vahele.
  • Lisaks tugevdatakse ühendust Vestmannaeyjari saartega, paigaldades kaks uut 66 kV merekaablit kogupikkusega ligikaudu 18 kilomeetrit, millest 13 kilomeetrit kulgeb vee all.

“Islandi elektrivõrgu tugevdamine on ülioluline, et rahuldada kasvavat nõudlust ning tagada usaldusväärne ja vastupidav energiasüsteem,” ütles NIB-i asepresident ja laenuosakonna juht Jeanette Vitasp. “Investeerimine Islandi energiataristusse panustab ka riigi majandusarengusse ja elukvaliteeti.”

Landsneti finantsjuht Guðlaug Sigurðardóttir lisas: “Landsnet on pühendunud ülekandesüsteemi tugevdamisele, et toetada kogukondi ja ettevõtteid, parandades varustuskindlust, ressursside kasutamist ja vähendades heitkoguseid. Projektid, nagu uued merekaablid Vestmannaeyjarile, toetavad majandusarengut ja tugevdavad energiajulgeolekut. Meil on hea meel, et Landsneti eesmärgid on kooskõlas NIB-i jätkusuutlikkuse põhimõtetega.”

Landsnet hf. on Islandi elektri põhivõrguettevõte (süsteemihaldur). Ettevõtte ülekandevõrk, mis koosneb enam kui 3300 km pikkustest liinidest ja ligi 80 alajaamast, ühendab Islandi elektritootjaid jaotusvõrkude ja suurte tööstustarbijatega. Landsneti omanikud on Islandi riik (93%) ja Reykjavíki linn läbi Orkuveita Reykjavikur (7%).

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on Taani, Eesti, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi rahvusvaheline finantsinstitutsioon. Pank finantseerib projekte, mis parandavad Põhja- ja Baltimaade piirkonna tootlikkust ja toovad kasu keskkonnale. Pangal on reitinguagentuuridelt S&P Global Ratings ja Moody’s kõrgeim võimalik krediidireiting AAA/Aaa.

Avafoto: Island (Unsplash)

Island: Riigis kehtestati 4-päevane töönädal ilma palka vähendamata

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Reedel avaldatud uuringu kohaselt edestab Islandi majandus enamiku Euroopa kaaslaste oma pärast üleriigilist lühema töönädala kehtestamist ilma palgakaotuseta.

Ajavahemikus 2020–2022 oli 51% riigi töötajatest nõustunud lühema tööaja, sealhulgas neljapäevase töönädala pakkumisega, leidsid kaks mõttekoda märkides, et täna on see arv tõenäoliselt veelgi suurem, vahendab CNN.

Eelmisel, 2023. aastal oli Islandil kiirem majanduskasv kui enamikus Euroopa riikides ja töötuse määr on üks Euroopa madalamaid, märkisid Ühendkuningriigi autonoomiainstituut ja Islandi jätkusuutlikkuse ja demokraatia ühendus (Alda).

„See uuring näitab tõelist edulugu: lühemad tööpäevad on Islandil laialt levinud… ja majandus on mitmete näitajate lõikes tugev,” ütles Alda teadur Gudmundur D. Haraldsson edastatud teates.

Kahes suures katses aastatel 2015–2019 töötasid Islandi avaliku sektori töötajad 35–36 tundi nädalas, ilma töötasu vähendamata. Paljud osalejad olid varem töötanud 40 tundi nädalas.

Katsetes osales 2500 inimest – rohkem kui 1% Islandi tolleaegsest töötavast elanikkonnast – ning nende eesmärk oli säilitada või suurendada tootlikkust, parandades samal ajal töö- ja eraelu tasakaalu. Teadlased leidsid, et tootlikkus jäi samaks või paranes enamikus töökohtades, samas kui töötajate heaolu suurenes „dramaatiliselt” mitmesuguste meetmete abil, alates tajutavast stressist ja läbipõlemisest kuni tervise ning töö- ja eraelu tasakaaluni.

Pärast katsetusi leppisid Islandi ametiühingud kokku kümnete tuhandete oma liikmete tööaja lühendamise üle kogu riigis.

Aastal 2023 kasvas Islandi majandus 5%, mis on rikaste Euroopa majanduste seas Malta kasvutempo järel teisel kohal, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi IMF viimasest selle nädala alguses avaldatud maailmamajanduse väljavaatest. See on palju suurem kui riigi keskmine kasvumäär peaaegu 2% kümne aasta jooksul aastatel 2006–2015.

IMF prognoosib aga Islandile tänavu ja järgmisel aastal tunduvalt aeglasemat kasvu.
„2024. aastal eeldatakse, et kasv väheneb sisenõudluse edasise vähenemise ja turismisektori kasvu aeglustumise tõttu,” märkis IMF turismist sõltuva majanduse hinnangu kohta juulis.

Islandi madal töötuse määr on „majanduse elujõulisuse tugev näitaja”, teatasid ka autonoomiainstituut ja Alda.

IMFi maailmamajanduse väljavaate kohaselt oli see määr eelmisel aastal 3,4%, mis on veidi üle poole arenenud Euroopa majanduste keskmisest. IMF eeldab, et see tõuseb sel ja järgmisel aastal 3,8 protsendini.

Neljapäevase töönädalaga on maailmas tehtud mitmeid katseid. See hõlmab edukat prooviperioodi 2022. aastal 33 ettevõttes, millest enamik asub Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.

 

Soome osaleb 2025. aastal NATO tegevuses Läänemerel ja Islandil

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Valitsus teeb oktoobris parlamendile ettekande Soome osalemisest NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes.

„Soome osaleb 2025. aastal NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes mereväe kahe laeva ja kuni viiest õhuväe hävitajast koosneva lennusalgaga. Mereväega osaleme alalise mereväe üksuse ning miinitõrje ülesannetes Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil. Õhujõududega osaleme NATO Air Policing ülesannetes Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO rahuaegsed ühised kaitseülesanded on oluline osa NATO põhiideest, mille kohaselt valmistuvad kõik liitlased toetama üksteist heidutuse ja kaitse elluviimisel kogu alliansi ulatuses. Venemaa agressioonisõda ja sellest tulenev muutus Euroopa julgeolekuolukorras on suurendanud NATO rahuaegsete ühiskaitse ülesannete tähtsust.

„Aktiivselt NATO rahuaja ühiskaitse ülesannete täitmisel anname märku alliansi ühtsusest ning näitame valmisolekut ja kaitsevõimet. Osalemine on üks viise, kuidas Soome toetab alliansi tegevust julgeolekukeskkonna tugevdamisel,” sõnab kaitseminister Antti Häkkänen.

„See on ka oluline osa Soome kui NATO liikmesriigi operatsiooniprofiilist. Näitame konkreetselt pühendumust ja vastutust alliansi heidutus- ja kaitsetegevuses vastavalt 360-kraadisele mõtteviisile kogu alliansis,” jätkab kaitseminister Antti Häkkänen.

Praegusel etapil ei osale Soome NATO eelpaigutatud maavägede tegevuses. Selle põhjuseks on muuhulgas Soome geograafiline asend alliansi idaserva riigina, aga ka ettevalmistus Soome rajatava maaväe juhtimiselemendi jaoks ja eelpaigutatud maavägede kohalolekule.

Merekaitse ülesanded
NATO alalised mereväeüksused koosnevad neljast allüksusest. NATO-l on kaks alalist mereväeüksust ja kaks alalist miinitõrjeüksust, mida saab erinevates kriisiolukordades kiiresti kasutada.

Soome mereväe osalemine NATO alalise mereväeüksuse tegevuses Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt ühe kuu jooksul toimuks ühe Hamina-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse põhiülesanneteks on näidata valmisolekut toetada NATO heidutus- ja kaitsetegevuse rakendamist ning osaleda mereseires.

Mereväe osalemine NATO alalise miinitõrjeüksuse operatsioonidel Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt kolme kuu jooksul toimuks ühe Katanpää-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse tööülesanneteks on miinitõrje, sõjaaja meremiinide kahjutustamine, õppustel osalemine, miinitõrje taktika ja doktriini väljatöötamine ning osalemine mereseires.
Lisaks neile oleks võimalik 2025. aasta jooksul NATO mereala vastutusalas üksuse staabi ülesannetes osaleda maksimaalselt neljal inimesel üksuse kohta oma komandolaeval.

Nendes ülesannetes osalemine on tagatud laeva alalise isikkoosseisu ja reservist eraldi palgatud lepinguliste sõjaväelastega.

„Jätkates osalemist mereväe üksuse operatsioonides, näitame pikaajalist toetust alliansi ühistegevusele meie lähipiirkonna julgeolekukeskkonna tugevdamiseks,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Õhutõrje ülesanded
NATO õhutõrjet rakendatakse Air Policing ja Air Shielding funktsioonidega. Air Policing ülesanded on osa NATO rahuaegsest integreeritud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonist, mis tegeleb õhuruumi kontrolliga ja reageerib võimalikele õhuruumi rikkumistele. Soomes teostatavad territoriaalse terviklikkuse kontrolli ja kaitsmisega seotud valveoperatsioonid on sarnased NATO Air Policing ülesannetele.

Soome õhuväe hävitajate üksuse osalemine NATO õhutõrjemissioonil (Air Policing) Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres peaks kestma kolm nädalat ning on kavandatud veebruari-märtsisse 2025. Üksuse suurus oleks maksimaalselt viis hävitajat ja 50 sõjaväelast. Islandil läbiviidav erakorraline õhuseireoperatsioon hõlmab piirkondliku olukorrapildi jälgimist ning lendude tuvastamist, kontrolli ja territoriaalse terviklikkuse tagamist vastavalt NATO reageerimiskriteeriumidele.

Isikkoosseis koosneb tavapersonalist ja võib-olla reservist palgatud lepingulistest sõduritest. „Osalemisega Air Policing missioonidel Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel laiendame Soome operatiivprofiili ja tugevdame NATO operatiivvõimekust põhjaregioonis (High North). Arvestades piirkonna strateegilist tähtsust alliansis on see on kooskõlas Soome eesmärkidega ja konkreetse põhjamaise koostöö näitaja,” ütleb kaitseminister Häkkänen.

123...12Page 1 of 12