Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

jaanuar 23, 2026

NordenBladet – Geograafiaviktoriinides on üks küsimus, mis tekitab sageli vaidlusi: “Mis on maailma põhjapoolseim pealinn?” Kooliõpikud ja teatmeteosed pakuvad tavaliselt vastuseks Islandi pealinna Reykjavíki. Kui aga võtta kätte GPS ja vaadata täpseid koordinaate, selgub, et tõde on keerulisem.

See on lugu millimeetrite mängust kaardil ja poliitilistest definitsioonidest, mis määravad võitja.

1. Mõõdulint välja: Mida ütlevad koordinaadid?

Kui jätame kõrvale poliitika ja vaatame puhtalt geograafilist asukohta (laiuskraade), on võitja selge, kuid edumaa on üllatavalt väike. Mõlemad linnad asuvad 64. põhjalaiuskraadil, vaid veidi lõuna pool põhjapolaarjoonest (66°33′).

Siin on ametlikud koordinaadid (linna keskpunkti järgi):

Linn	Riik/Territoorium	Laiuskraad (N)
Nuuk	Gröönimaa	64°10′ 53″ N
Reykjavík	Island	64°08′ 43″ N

Tulemus: Nuuk asub Reykjavíkist umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool. Geograafiliselt on Nuuk vaieldamatult maailma põhjapoolseim pealinn.

2. Miks kuulub ametlik tiitel siiski Reykjavíkile?

Kui Nuuk on põhja pool, miks nimetab Guinnessi rekordite raamat ja enamik entsüklopeediaid tiitliomanikuks Reykjavíki? Vastus peitub sõna “riik” definitsioonis.

Reykjavík on iseseisva suveräänse riigi (Islandi Vabariik, ÜRO liige) pealinn.
Nuuk on autonoomse territooriumi (Gröönimaa, kuulub Taani Kuningriiki) pealinn.

Rahvusvahelises statistikas loetakse “pealinnadeks” tavaliselt vaid suveräänsete riikide administratiivkeskusi. Seetõttu kannab Reykjavík ametlikku tiitlit “Maailma põhjapoolseim suveräänse riigi pealinn“.

Kui aga definitsiooni laiendada “territooriumi või osariigi pealinnaks”, võtab Nuuk tiitli üle.

3. Kliima paradoks: Miks Nuuk tundub palju põhjapoolsemana?

Kuigi vahemaad laiuskraadidel on tühised (vaid mõni kilomeeter), on tegelik elukogemus kahes linnas drastiliselt erinev. See erinevus tuleneb ookeanivooludest, mitte laiuskraadist.

Reykjavík (Soe ja märg): Islandit uhub soe Golfi hoovus. See hoiab Reykjavíki talved üllatavalt pehmetena. Jaanuari keskmine temperatuur on seal umbes 0°C kuni -1°C, mis on võrreldav New Yorgi või Milanoga talvel. Meri ei jäätu seal kunagi.
Nuuk (Külm ja jäine): Gröönimaa läänerannikut mõjutavad külmad polaarmere voolused, mis toovad jääd Põhja-Jäämerest lõuna poole. Nuuki talvine keskmine on -8°C kuni -10°C ning sadam võib täituda ajujääga.

Järeldus: Kuigi kaardil on nad naabrid, on Nuuk “tõeline” Arktika pealinn, samas kui Reykjavík naudib subarktilist, ookeaniliselt pehmet kliimat.

4. Kas on veel keegi põhja pool?

Et pilt oleks täielik, peame mainima ka Longyearbyeni Teravmägedes (Svalbard, Norra).

- Koordinaadid: 78°13′ N.
- See asub Nuukist ja Reykjavíkist veel üle 1500 kilomeetri põhja pool.
- Staatus: See on Svalbardi halduskeskus. Kuid kuna Svalbard ei ole autonoomne riik (vaid Norra osa) ja Longyearbyenit ei nimetata tavaliselt “pealinnaks” (vaid administratiivseks keskuseks), ei osale ta selles võistluses. Kui aga küsida “maailma põhjapoolseim asula, mis toimib regiooni keskusena”, võidaks Longyearbyen pika puuga.

Kumb on siis põhjapoolseim?

Sõltub sellest, kui täpne (või pedantne) te soovite olla:

Poliitiliselt korrektne vastus: Reykjavík (kõige põhjapoolsem iseseisva riigi pealinn).
Geograafiliselt täpne vastus: Nuuk (füüsiliselt kõige põhjapoolsem pealinn).

Nii et kui plaanite reisi ja tahate öelda, et olete käinud “maailma põhjapoolseimas pealinnas”, võite tehniliselt väita seda mõlema linna puhul – lihtsalt lisage juurde sobiv selgitus!

Avafoto: Nuuk versus Reykjavík (Väljavõte maps.google.com)

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

Helena-Reet Ennet

märts 30, 2021

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

Island.