NordenBladet – Eestisse elama asudes tekib välismaalastel sageli palju küsimusi: kuidas siin igapäevaeluga toime tulla, millised on kohalikud seadused, kus leida vajalikku abi ja mis kõige olulisem – kuidas õppida ära eesti keel, et paremini ühiskonda sulanduda.Siinkohal on NordenBladet teile oma ülevaatlike ning põhjalike artiklitega heaks abimeheks ja infoväravaks.
Mis on Settle in Estonia programm?
Settle in Estonia on riiklik kohanemisprogramm, mida koordineerib Eesti Vabariigi Siseministeerium. Selle peamine eesmärk on aidata siia elama asunud välismaalastel kiiresti ja sujuvalt kohaneda, pakkudes tasuta koolitusi ja praktilisi teadmisi Eesti elu erinevatest valdkondadest.
Programm on mõeldud kõigile, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus, ning kes on hiljuti Eestisse kolinud. Kursused ja koolitused on kättesaadavad nii tööle tulijatele, ettevõtjatele, üliõpilastele, kui ka nende pereliikmetele.
Milliseid teadmisi programm pakub?
Kohanemisprogramm koosneb erinevatest moodulitest, mis annavad ülevaate:
Eesti ühiskonnast, ajaloost ja kultuurist
õigussüsteemist ja tööelust
tervishoiu- ja haridussüsteemist
igapäevaeluga seotud praktilistest teemadest (nt eluaseme leidmine, pangandus, maksud)
Kõik moodulid on üles ehitatud nii, et neid oleks lihtne jälgida ning seostada oma isikliku eluga Eestis.
Kuidas programm aitab eesti keelt õppida?
Kuigi programm ise ei asenda pikaajalisi keelekursuseid, on eesti keele õpe üks selle kõige olulisemaid osi. Keeleoskust toetatakse mitmel viisil:
Tasuta algtaseme kursused – programm pakub võimalust osaleda A1- ja A2-taseme keeleõppes, et omandada esmased suhtlusoskused igapäevaseks eluks.
Keelepraktika igapäevastes teemades – koolituste käigus õpitakse kasutama lihtsaid väljendeid seoses töö, õppimise, arsti juures käimise ja ostlemisega.
Keeleõppe seotus kohanemismoodulitega – paljudes moodulites kasutatakse eesti keelt järk-järgult, et aidata osalejatel harjuda ametliku ja igapäevase sõnavaraga.
Suhtlusvõrgustike loomine – kursustel osaledes saavad välismaalased kohtuda teiste sama olukorraga inimestega, kellega koos keelt harjutada.
Keeleõpe on üles ehitatud nii, et õppija tunneks end motiveerituna jätkama ka pärast programmi lõppu – näiteks jätkates õpinguid kõrgematel tasemetel või liitudes erinevate keelepraktika tegevustega (keelekohvikud, tandemõpe).
Kellele programm sobib?
Programm on mõeldud igale välismaalasele, kes soovib Eestis püsivalt elada ja siin ühiskonda sulanduda. See on eriti kasulik:
välisspetsialistidele ja nende pereliikmetele,
rahvusvahelistele üliõpilastele,
ettevõtjatele, kes alustavad äritegevust Eestis,
ning nendele, kes on saabunud Eestisse töö või perekonna tõttu.
Miks programmiga liituda?
Settle in Estonia programm annab välismaalastele kindluse, et nad ei pea uues riigis hakkama saama üksi. Keeleõpe on siin üks suurimaid eeliseid – ilma eesti keelt oskamata on keeruline igapäevaelus täielikult hakkama saada. Programmi kaudu saadud oskused annavad võimaluse:
mõista paremini kohalikku kultuuri ja kombeid,
suhelda töökaaslaste ja naabritega,
navigeerida ametlikes olukordades (nt riigiasutustes),
ning tunda end Eestis rohkem „oma inimesena“.
Eesti keele õppimisvõimaluste konsultatsioon – veebikohtumine
Tasuta konsultatsioonil saab ülevaate eesti keele õppimisvõimalustest ning soovitusi, kuidas Eesti eluga kiiremini kohaneda. Infot saab tasuta grupitundidest kuni individuaalsete veebipõhiste õpikeskkondadeni. Konsultatsiooni käigus juhendab Integratsiooni Sihtasutuse spetsialist teid erinevate keeleõppevõimaluste osas ja pakub teie vajadustele vastavat nõu. Saate lisainfot programmist “Settle in Estonia”, mis hõlmab A1-B1 taseme keelekursusi ja kohanemiskursusi, mis annavad olulisi näpunäiteid igapäevaelus navigeerimiseks. Konsultatsioon ei hõlma migratsiooniga seotud teemasid, nt elamisluba. Aega saab broneerida siin –> workinestonia.com/internationalhouse
NordenBladet – Alates 1. septembrist 2025 võetakse noori töötuna arvele alates 18. eluaastast. Tööturumeetme seaduse muudatuse järgi ei saa enam töötuna arvele võtta alla 18-aastast inimest, kui tal on õppimiskohustus täitmata.
Õppimiskohustus rakendub neile noortele, kes alustavad selle aasta sügisel 9. klassis. Õppimiskohustust ei kohaldata nendele noortele, kes on koolikohustuse täitnud enne 1. septembrit 2025.
Muudatuse peamine eesmärk on suunata noored, kelle esmane kohustus on õppimine, haridussüsteemi toetusmeetmete alla, mitte tööturule mõeldud teenustele. Riigi seisukoht on, et õppimiskohustuslikus eas noore põhitöö on hariduse omandamine, mis on vundament edasiseks edukaks tööeluks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on otsuse taga mitu kaalutlust:
Süsteemide selgem sihitamine: Töötukassa meetmed on loodud tööotsijate toetamiseks ja nende kiireks tööle aitamiseks. Õppimiskohustusega noore peamine fookus peaks aga olema haridustee jätkamine. Seetõttu on loogiline, et teda toetavad esmajoones haridussüsteemi mehhanismid, nagu karjäärinõustamine koolis, tugispetsialistid ja noorsootöö. Soovitakse vältida olukorda, kus noor satub kahe süsteemi vahele, mis võib tekitada segadust ja ei tegele tema tegeliku põhiprobleemiga – haridustee katkemisega.
Hariduse väärtustamine ja väljalangemise ennetamine: Seadusemuudatusega soovitakse saata selge signaal, et põhiharidusest tänapäeva tööturul enam ei piisa. Takistades õpingud pooleli jätnud noorel end kohe töötuna arvele võtta, motiveeritakse teda naasma haridusteele. Eesmärk on tagada, et iga noor omandaks vähemalt kutse- või keskhariduse, mis parandab oluliselt tema tulevikuväljavaateid ja konkurentsivõimet tööturul.
Noore tegelike vajaduste prioritiseerimine: Kui õppimiskohustusega noor pöördub Töötukassasse, ei ole tema esmane mure tõenäoliselt sobiva täiskohaga töö leidmine, vaid pigem takistused haridusteel. Haridussüsteemil on paremad vahendid, et tegeleda nende algpõhjustega, olgu need siis õpiraskused, motivatsioonipuudus või sotsiaalsed probleemid. Uue korra kohaselt on kohalikel omavalitsustel ja haridusasutustel suurem vastutus märgata ja toetada õpingutest kõrvale jäänud noori.
Ressursside tõhusam kasutamine: Töötukassa ressursside suunamine neile, kes on aktiivselt valmis ja võimelised täiskohaga tööle asuma, muudab teenuste pakkumise efektiivsemaks. Samal ajal tugevdatakse haridus- ja noortevaldkonna tugiteenuseid, et pakkuda õppimiskohustuse täitmisega hätta jäänud noortele just neile vajalikku abi.
Oluline on märkida, et see muudatus ei jäta noori abita. Kuigi nad ei saa end töötuna arvele võtta ega taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, on neil endiselt õigus Töötukassa karjääriteenustele, sealhulgas karjäärinõustamisele, mis aitab neil planeerida oma haridus- ja tööalast tulevikku. Peamine vastutus noore haridusteele tagasi aitamisel lasub aga haridussüsteemil ja kohalikul omavalitsusel.
Kokkuvõttes on otsuse taga põhimõtteline muutus lähenemises: alla 18-aastast õppimiskohustusega noort nähakse eelkõige õppijana, mitte tööotsijana. Seadusandja eesmärk on kindlustada, et iga noor saaks parima võimaliku stardi iseseisvasse ellu läbi kvaliteetse hariduse, mis on tänapäeva muutuval tööturul hädavajalik.
Töötuna saab end arvele võtta noor (tingimusel, et täidetud on ka muud arvelevõtmise tingimused), kes:
on vähemalt 17-aastane
või on omandanud põhihariduse enne 1. septembrit 2025.
Rohkem infot õppimiskohustuse reformi kohta leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: hm.ee – Õppimiskohustus
NordenBladet – Globaliseeruvas majandusruumis on Eesti ettevõtete jaoks üha olulisemaks muutunud rahvusvaheline konkurentsivõime, mille üheks nurgakiviks on tipptasemel oskustega töötajad. Kui kodumaiselt turult ei leidu sobivaid spetsialiste, on pilgu pööramine piiri taha loomulik ja strateegiliselt arukas samm. Skandinaavia piires on siinkohal NordenBladet teile heaks abimeheks ja infoväravaks.
Välistalentide kaasamine rikastab meeskonda uute teadmiste, kogemuste ja kultuurilise mitmekesisusega, avades uksi innovatsioonile ja uutele turgudele. See protsess võib aga tunduda keeruline ja bürokraatlik. Käesolevas artiklis pakume Eesti ettevõtjale asjalikku ja ametlikku teejuhti välistalentide värbamisest kuni nende sujuva integreerimiseni organisatsiooni.
Ettevalmistus ja strateegia: Enne värbamisprotsessi alustamist
Enne rahvusvahelise värbamisega alustamist on kriitilise tähtsusega põhjalik ettevalmistus. See tagab protsessi sujuvuse ja aitab vältida hilisemaid takistusi.
1. Vajaduse kaardistamine ja ametikoha profiili loomine: Määratlege selgelt, milliseid oskusi, teadmisi ja kogemusi ettevõte vajab, mida Eesti tööturul napib. Koostage detailne ametikoha kirjeldus, mis on arusaadav ka rahvusvahelisele sihtgrupile. Selgitage ettevõtte tegevusvaldkonda ning positsiooni turul.
2. Värbamiskanalite valik: Eesti-sisestest tööportaalidest ei pruugi piisata. Kaaluge rahvusvahelisi platvorme nagu LinkedIn, aga ka spetsiifilisi valdkonnapõhiseid kanaleid. Tutvuge riikliku programmiga Work in Estonia (workinestonia.com), mis pakub ligipääsu rahvusvahelistele värbamisüritustele ning tööandjatele tasuta tuge ja võimalust oma tööpakkumisi rahvusvahelisel areenil turundada.
3. Ettevõtte ja Eesti kui sihtriigi turundamine: Välistalendi jaoks ei ole oluline ainult pakutav ametikoht, vaid ka ettevõtte kultuur ja elukeskkond sihtriigis. Looge oma karjäärilehel ingliskeelne sektsioon, kus tutvustate ettevõtte väärtusi, meeskonda ja arenguvõimalusi. Tutvustagge Eestit kui atraktiivset, turvalist ja digitaalselt arenenud elupaika.
Värbamine ja õiguslikud protseduurid: Samm-sammuline juhend
Kui sobiv kandidaat on leitud, algab protsessi kõige tehnilisem osa – dokumentide vormistamine ja seaduslike nõuete täitmine. Siin on peamine partner PPA ehk Politsei- ja Piirivalveamet (politsei.ee).
Euroopa Liidu kodanike kaasamine on võrdlemisi lihtne. Neil on õigus Eestis töötada ja elada ilma täiendavate töölubadeta. Piisab elukoha registreerimisest kohalikus omavalitsuses ja isikukoodi taotlemisest, mille alusel saab vormistada ID-kaardi.
Nii EMP riikide (Island, Liechtenstein, Norra) kui ka Šveitsi kodanike töölevõtmine on Eesti ettevõtte jaoks sisuliselt sama lihtne ja bürokraatiavaba kui teiste Euroopa Liidu riikide kodanike palkamine.
(Euroopa Liidu riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.)
Kolmandate riikide kodanike (mitte-EL) kaasamine nõuab põhjalikumat asjaajamist. Protsess sõltub töösuhte pikkusest.
1. Lühiajaline töötamine (kuni 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul):
Töötamise registreerimine: Tööandja peab enne välismaalase tööle asumist registreerima tema lühiajalise töötamise PPA-s. See on kiire protsess, mis toimub PPA iseteeninduses.
Viisa (D-viisa): Pärast töötamise registreerimise kinnituse saamist saab talent taotleda pikaajalist D-viisat lähimast Eesti välisesindusest. D-viisa annab õiguse Eestisse siseneda ja siin töötada.
2. Pikaajaline töötamine (üle aasta): Pikaajaliseks töösuhteks on vajalik tähtajaline elamisluba töötamiseks. Protsess on ajamahukam ja nõuab rohkem dokumente.
Palgakriteeriumi täitmine: Üldjuhul peab tööandja maksma välismaalasele töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, mis on viimati Statistikaameti poolt avaldatud. Teatud valdkondades ja tippspetsialistide puhul võivad kehtida erandid ja kõrgemad nõuded.
Eesti Töötukassa luba: Enne elamisloa taotlemist peab tööandja saama Eesti Töötukassalt (tootukassa.ee) loa välismaalase töölevõtmiseks. Luba antakse, kui vaba ametikoha täitmiseks ei ole õnnestunud leida sobivat töötajat Eestist ega Euroopa Liidust. Töötukassa luba ei ole vaja taotleda tippspetsialistidele, iduettevõttes töötajatele ja mitmetel teistel erijuhtudel (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötamine).
Elamisloa taotlemine: Kui vajalikud eeldused on täidetud, saab talent esitada elamisloa taotluse Eesti välisesinduses või teatud juhtudel ka PPA teeninduses Eestis kohapeal. Taotluse menetlemine võtab aega reeglina kuni kaks kuud.
Startup-viisa ja teised erandid: Eesti on loonud eraldi soodustingimused iduettevõtetele. Startup Estonia (startupestonia.ee) Startup-viisa programm võimaldab Eesti iduettevõtetel lihtsustatud ja kiirendatud korras värvata talente väljastpoolt Euroopa Liitu, ilma Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõudeta. Samuti on erisusi teadlastele, õppejõududele ja kasvufirmadele.
Relokatsioon ja sisseelamine: Rohkem kui lihtsalt tööleping
Värbamisprotsess ei lõpe töölepingu allkirjastamisega. Eduka integratsiooni tagamiseks on ülioluline toetada uut töötajat ja tema perekonda Eestisse kolimisel ja siinse eluga kohanemisel.
1. Praktiline tugi: Pakkuge abi elukoha leidmisel, pangakonto avamisel, perearsti registreerimisel ja muude praktiliste küsimuste lahendamisel. Paljud Eesti ettevõtted kasutavad selleks professionaalsete relokatsioonifirmade teenuseid (näiteks MoveMyTalent, Jobbatical), kes on spetsialiseerunud välistalentide sujuvale ümberasumisele.
2. International House of Estonia (IHE): Soovitage oma uuel töötajal külastada Tallinna kesklinnas asuvat IHE-d. See on ühtne teenuskeskus, kust välisspetsialistid ja nende pered saavad tasuta nõustamist ja abi kõikides Eestisse elama asumisega seotud küsimustes – alates dokumentide vormistamisest kuni lasteaia- ja koolikohtade leidmiseni.
Kultuuriline integratsioon: Tutvustage Eesti ja ettevõtte töökultuuri. Selgitage siinseid tavasid, suhtlusstiili ja digitaalset asjaajamist.
Meeskonda kaasamine: Määrake uuele töötajale mentor, kes aitab tal esimesel paaril kuul sotsiaalselt ja tööalaselt kohaneda. Korraldage meeskonnaüritusi, et soodustada omavahelist suhtlust ja tutvumist.
Keeleõpe: Kuigi Eestis saab inglise keelega hästi hakkama, näitab eesti keele õppe võimaldamine töötajale, et ettevõte väärtustab tema pikaajalist panust ja soodustab sügavamat integratsiooni ühiskonda.
Välistalentide kaasamine on strateegiline investeering ettevõtte tulevikku. See nõuab küll põhjalikku ettevalmistust, bürokraatlike protseduuride tundmist ja pühendumist uue töötaja sisseelamise toetamisele, kuid tasub end mitmekordselt ära läbi uute ideede, rahvusvahelise kogemuse ja suurenenud konkurentsivõime. Edukas välistalendi kaasamine on märk avatud ja tulevikku vaatavast organisatsioonist.
Parim praktika
Edukad ettevõtted võtavad paberimajanduses väga proaktiivse ja toetava rolli. Nad ei jäta talenti üksi, vaid pakuvad talle pidevat tuge, kasutades vajadusel ka professionaalsete relokatsioonifirmade abi. See tagab sujuva ja positiivse kogemuse ning aitab vältida vigu ja viivitusi.
Ettevõtte vastutus: Algataja ja toetaja
Ettevõtte roll on protsess algatada ja tagada, et kõik töökohaga seotud dokumendid oleksid korrektsed.
Protsessi algatamine: Ettevõte peab esimesena tegutsema. See tähendab kas lühiajalise töötamise registreerimist Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) või vajadusel Töötukassalt loa taotlemist (elamisloa jaoks). Ilma selle esimese sammuta talent edasi tegutseda ei saa.
Vajalike dokumentide väljastamine: Ettevõte koostab ja edastab talendile kõik vajalikud dokumendid, näiteks töölepingu, ametliku kutse ja muud ametikohaga seotud paberid.
Nõustamine ja juhendamine: Hea tööandja juhendab talenti kogu protsessi vältel, selgitades, milliseid samme on vaja astuda ja kust leida õiget infot.
Kulude katmine (tavapärane praktika): Enamasti katavad ettevõtted ka riigilõivud ja muud paberimajandusega seotud kulud, kuigi see on omavahelise kokkuleppe küsimus.
Välistalendi vastutus: Taotleja ja isiklike andmete esitaja
Talent vastutab oma isiklike dokumentide ja taotluse esitamise eest.
Isiklike dokumentide kogumine: Talent peab ise kokku panema oma isikut ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (kehtiv pass, diplomid, pildid jne).
Taotluse esitamine: Kõige olulisem on see, et talent peab isiklikult minema Eesti välisesindusse (saatkonda) või PPA teenindusse, et taotlus sisse anda, anda sõrmejäljed ja lasta end tuvastada. Seda ei saa ettevõte tema eest teha.
Ausus ja õigete andmete esitamine: Talent vastutab selle eest, et kõik tema poolt esitatud andmed on tõesed.
HEA TEADA!
Võimalus on ka rahaliseks abiks! Kui ettevõte taotleb toetust näiteks EASi ja KredExi ühendasutuselt tootearenduseks või ekspordi kasvatamiseks, siis selle projekti eelarves võib olla abikõlblik kulu ka uue (kõrgepalgalise) spetsialisti palgakulu.
Sellisel juhul ei toetata otseselt välistalendi palkamist, vaid projekti elluviimist, mille üheks osaks on uue võtmetöötaja palkamine, kes võib olla nii kohalik kui ka välismaalane.
NordenBladet — Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on Põhja- ja Baltimaade tihe infovahetus ja viljakas koostöö praeguses keerulises julgeolekupoliitilises olukorras ülioluline.
„Kohtumisel arutame parlamentide tasemel uute koostööformaatide sisseviimist ning komisjonidevahelise koostöö tõhustamist,“ lausus Hussar. Ta märkis, et homsel kohtumisel kavandatakse edasisi ühiseid tegevusi, et pakkuda Ukrainale vajalikku toetust. „Arutelu keskmes on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks,“ ütles Hussar.
Arvestades Venemaa agressioonisõja jätkumist Ukrainas ja Euroopa riikide vastu suunatud hübriidohtude suurenemist, arutavad spiikrid eraldi ka parlamentide toimepidevuse tagamist võimalikes kriisiolukordades. „Parlamendid peavad ka kriisis tõhusalt toimima ja täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid, sealhulgas tegema riigikaitselisi otsuseid. Riigikogu juhatus on heaks kiitnud toimepidevuse plaani ja eri olukordi läbi harjutanud. Kohtumisel arutame ka teistes riikides tehtud ettevalmistusi ja plaane, et võimalikeks kriisideks paremini valmis olla.“
Lisaks Hussarile osalevad reedel Rüütelkonna hoones toimuval spiikrite kohtumisel Þórunn Sveinbjarnardóttir Islandi, Daiga Mieriņa Läti, Andreas Norlén Rootsi ja Jussi Halla-aho Soome parlamendist. Norrat esindab kohtumisel parlamendi aseesimees Svein Harberg ja Leedut aseesimees Juozas Olekas. Samuti kohtuvad parlamentide juhid reedel president Alar Karisega. Eraldi kohtumise peavad spiikrite kohtumise raames Põhja- ja Baltimaade parlamentide kantseleide juhid.
NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.
Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?
Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.
Kasvav nõudlus Põhjamaades
Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.
Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.
Coworking ja elukeskkonna integratsioon
Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.
See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.
Kultuurilised erinevused ja kohanemine
Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.
Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering
Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.
Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.
