Kolmapäev, juuli 2, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Kultuurikomisjoni avaliku istungi fookuses on kõrghariduse rahastamine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon keskendub täna kell 14 algaval avalikul istungil kõrghariduse rahastamise võimalustele ja erinevate rahastamisvalikute mõjudele.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et Eesti kõrghariduse jätkusuutlikkus on hädavajalik, kuid milline rahastusviis on selle tagamiseks parim, vajab alles läbikaalumist. „Haridus peab olema kvaliteetne ja kättesaadav, aga tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas neid eesmärke pikemas vaates tagada. Tänasel istungil soovime saada ülevaate erinevate rahastusmudelite mõjust neid lähemalt uurinud spetsialistidelt ning vaagida, kas praegust kõrghariduse rahastamise süsteemi peaks muutma,“ lausus Must.

Istungil annab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ülevaate ülikooli analüüsist „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud“ ning Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane tutvustab uuringut kõrghariduse rahastamise kolme alternatiivse stsenaariumi mõjust riigi kuludele ja kõrgkooli tuludele. Arenguseire Keskus on välja töötanud ka kõrghariduse rahastamise kalkulaatori, mille abil saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ja ministri nõunik Mario Kadastik annavad ülevaate ministeeriumi tegevustest kõrghariduse rahastamise osas ning tagasisidet rahastusmudelite analüüsile ja rahastamise stsenaariumidele.

Istungil osalevad ka Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser; Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus; Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvat avalikku istungit saab jälgida ka veebiülekandes.

 

Eesti: Maaelukomisjon arutas teraviljapõldude kaitsmist rändlinnuparvede eest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon arutas koos keskkonnaametnike, looduskaitsjate ja põllumeeste esindajatega teraviljapõldude kaitsmist rändlindude suurte parvede eest, kes kevadel viljapõldudel maanduvad ja põllumeeste poolt serveeritud toitu maiustavad. Sellega tekitatakse toidutootjatele oluline kahju.

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on tegu iga-aastase kevadise probleemiga, mis teeb teraviljapõldudele suurt kahju ja sunnib põllumehi tärganud saaki aktiivselt kaitsma.

Haneliste poolt põllumeestele tekitatud kahju on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, tekitades kahju miljonite eurode ulatuses.

„Probleemi on tunnistanud nii põllumehed kui ka keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad, kuid pole jõudnud lahenduseni, et kaitsta põldusid ja kaitsta samal ajal ka üle lendavaid linde. Seda on vaja teha kiiremas korras,“ ütles Tamm. Senised heidutusabinõud pole aidanud. „Peame leidma tasakaalu looduse ja tootmise vahel,“ selgitas Tamm.

Maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart toonitas, et peame leidma toimivad vahendid põldude kaitseks. „Looduse hoidmine on tähtis, kuid peame siiski lähtuma ka oma toidulaua kaitsest ja põldudel kasvava saagi hoidmisest. Peame siin leidma tasakaalu, põllumees peab kevadel saama teha neid töid, mida tal on vaja teha, et kindlustada toidujulgeolek“ ütles Aart.  Ta lisas, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel on haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kahjud ületavad juba miljonite eurode piiri.

Keskkonnaameti eestvedamisel on praegu töös pikaajaline uuring haneliste heidutuse korraldamise küsimuses, et leida toimiv mõjutusvahend. Kui varasemal ajal oli hanede ja laglede kaitse ja ohjamise kava raames lubatud teatud tingimusel lindude heidutuseks letaalne tegevus, siis nüüd seda võimalust enam pole, sest kohus peatas selle võimaluse. Asjaomased asutused ja põllumehed pole omavahel kokkuleppeni jõudnud, kuidas toimiva heidutusega edasi tegutseda.

Maaelukomisjoni istungil leiti, et Eestis on nüüdseks küll koostatud hanede ja laglede kaitse ning ohjamise tegevuskava, kuid haneliste arvukuse reguleerimine on jätkuvalt tabu teema. See aga ei lahenda põldude kaitset rändlindude eest. Akustilise ja visuaalse heidutuse kõrval nähakse ühe osana linnuparvede suunamist looduslikele rohumaadele ja viia nad eemale viljapõldudest. Keskkonnaamet peab vajalikuks monitooringu jätkamist, et selle põhjal leida lahendused põldude kaitsmiseks. Komisjoni istungil peeti vajalikuks vaadata üle ka põllumeestele ennetustöödeks tehtud kulutuste ja lindude tekitatud kahjude hüvitamise süsteem ja vahendid.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: Sotsiaalministeerium jätkab tööd vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mis võimaldavad haigekassal sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid psühholoogiapraksistega ja aitavad seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.

„Vaimse tervise väärtustamine ning inimeste teadlikkus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Samal ajal on COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevus Ukrainas suurendanud vajadust professionaalse vaimse tervise abi järele. Kavandatud muudatused on järjekordne samm, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust Eestimaa elanikele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Haigekassa rahastab ka praegu psühhoteraapiat, kuid esmatasandil toimub selle rahastamine üksnes perearsti teraapiafondi kaudu. Seadusemuudatused võimaldavad haigekassal edaspidi sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid ka psühholoogiapraksistega.“

Esimese lugemise läbinud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõuga kavandatud muudatused on vajalikud senise psühhoteraapia rahastamisskeemi muutmiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses lisatakse uue tervishoiuteenuse liigina psühholoogiline ravi, psühholoogilise ravi osutajatele sätestatakse tegevusloa nõue ning kliinilised psühholoogid loetakse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute hulka. Nii saavad kliiniliste psühholoogide ettevõtted, kes soovivad tegutseda arstita, hankida tegevusloa ja hakata iseseisvalt arsti saatekirja alusel osutama psühholoogilist ravi. Samuti saavad kliinilised psühholoogid õiguse saata andmeid tervise infosüsteemi.

Ravikindlustuse kaudu rahastatud psühholoogilist ravi saab inimene endiselt arsti saatekirja alusel ning psüühika- ja käitumishäire diagnoosiotsuseid langetab ka edaspidi arst. Perearstipraksistes ja haiglates juba tegutsevate kliiniliste psühholoogide tegevus saab jätkuda senistel alustel.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist, kuid mitmete rakendussätete puhul on ette nähtud üleminekuaeg. Terviseamet alustab tegevusloa taotluste vastuvõttu 1. augustist 2022 ning kõik iseseisvalt psühholoogilist ravi osutada soovijad peavad uutele nõuetele vastama 1. jaanuariks 2023.

Esimese lugemise läbinud eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. mai 2022.
 

Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile allkirjastasid Eesti Konsultantide Assotsiatsioon (EKA) ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) ühiste kavatsuste kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt käivitatakse koostööprojekt konsultandi kutse taotlemistingimuste ja konsultandi mikrokraadi välja töötamiseks EEK Mainoris.

Ettevõtete vajadus kaasata väline konsultant on aasta-aastalt kasvanud, kuid teenuse kvaliteet on ebaühtlane, turg korrastamata ning viimased konsultandi kutsetunnistused väljastati kümmekond aastat tagasi. Kokkuleppe eesmärk on taastada konsultandi kutsest tulenev kvaliteedimärgis ja töötada välja koolitusprogramm.

EKA president Janek Kadariku sõnul valiti kool partneriks, kuna EEK Mainoril on pikaajaline kõrgetasemeline kogemus rakendusliku hariduse, seal hulgas juhtimiskonsulteerimise ja üldpädevuste andmise osas.

EEK Mainori rektor Mait Rungi kommenteerib koostöö tagamaid: „Kutse olemasolu annab tiheda konkurentsiga valdkonnas konsultandile tugeva eelise, eriti suurte ja rahvusvaheliste ettevõtete puhul ning kliendile kvaliteedigarantii. Konsultandile annab mikrokraad kompaktse ja lühiajalise võimaluse ennast täiendada ning kombineerides teiste mikrokraadidega uusi võimalusi.“

Konsultandi tööks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks või värskendamiseks on EEK Mainoris loomisel mikrokraad. Esimene mikrokraad avaneb 2023. aasta kevadel.

AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on 1992. aastal asutatud Eesti suurim erakõrgkool, kus on võimalik õppida nii rakenduskõrghariduse- kui magistriõppe tasemel eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti Konsultantide Assotsiatsioon (EKA) on 1992. aastal asutatud Eesti konsultante ja konsultatsiooni ettevõtjaid ühendav vabatahtlik organisatsioon. EKA eesmärgid on kvaliteetse konsultatsiooniteenuse osutamise, konsultantide arengu ja koostöö edendamine nii Eestis kui ka teiste riikide sarnaste organisatsioonidega läbikäimisel.

Järgmisest aastast jõustuvad erivajadusega laste perede jaoks olulised muudatused ning maist lihtsustub abivahendite kättesaamine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Järgmisest aastast muutub omavalitsustel lihtsamaks võimalike abivajavate peredeni jõudmine, paindlikumaks muutub raske ja sügava puudega lastele mõeldud tugiteenuste toetusfondi kasutamine ning selle aasta maist lihtsustub abivahendite kättesaamine.

Riigikogus võeti 13. aprillil vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on parandada ka erivajadusega laste perede olukorda.

„Erivajadusega laste vanemad on rõhutanud vajadust, et nad ei peaks olema riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel info vahendajad, vaid riigi ja KOVi vahel toimuks automaatne andmete vahetamine ning seejärel saavad abivajavad pered tuge ilma, et nad seda ise igalt poolt küsima peaksid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkaitseministri sõnul sai 2021. aasta teenusedisaini protsessis ja töötubades, kuhu olid kaasatud ka erivajadusega laste vanemad, kinnitust et paljudel juhtudel on lapsele tugiteenuste pakkumine endiselt seotud puude raskusastmega, mitte lapse tegeliku abivajadusega. „Sageli jäid puudeta või keskmise puudega lapsed ilma tugiteenustest, mille osutamist riik läbi toetusfondi toetab ning selleks laiendasime seadust, et KOVi tugiteenuseid saaksid ka need lapsed, kellel on keskmine puue või kellele pole puuet tuvastatud, kuid vanematel on sellegipoolest suur hoolduskoormus ja lapsel abivajadus.“

Mis muutub erivajadusega laste ja nende perede jaoks?

  • Jaanuarist 2023 jõustub lastekaitseseaduse muudatus, millega hakatakse edastama KOV töötajatele andmeid nende laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Uuest aastast käsitletakse last, kellele on taotletud puude raskusastet, abivajava lapsena ja automaatse andmevahetusega tekib KOV lastekaitsetöötajal õigus võimalikke abivajavaid peresid juba ennetavalt abistada. Pärast riigilt puude andmete saamist, tuleb KOVil hinnata perede võimalikku abivajadust ning pakkuda teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. KOV töötaja saab vajadusel pere suunata ja nõustada erinevate riigi teenuste ja toetuste saamisel.
  • Järgmise aasta algusest muutub paindlikumaks ka raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste pakkumiseks mõeldud KOVile eraldatava toetusfondi vahendite kasutamine. Seaduse jõustumisel võimaldatakse omavalitsusel toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetuse kasutamine muudetakse paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse ja pere toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perede hoolduskoormust ka juhul, kui lapse puude otsus on lõppenud või pole korduvtaotlemisel enam puuet tuvastatud.
  • 1. maist 2022 jõustus seadusemuudatus, millega viidi sotsiaalkaitseministri määrusesse selliste abivahendite loetelu, mis on seotud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahenditega, mida on inimesel vaja enne puude tuvastamist või töövõime hindamist, näiteks silmaprotees. Muudatus võimaldab vajadusel kiiremini täiendada määrust selliste abivahenditega, mis on vajalikud enne puude tuvastamist või töövõime hindamist. Edaspidi on võimalik kõiki ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse saada SKA abivahendite loetelu alusel ning nende abivahendite saamise eelduseks ei ole enam puude raskusastme tuvastamine ega vähenenud töövõime, mis lihtsustab ala- ja ülajäsemeproteeside kättesaadavust neid vajavatele inimestele.
  • 8. maist 2022 saavad 16-17aastased vähenenud töövõimega lapsed abivahendeid samasuguse riigi soodustusega (90%) nagu samas vanuses puude raskusastmega lapsed. Kuni 18-aastaste puude raskusastmega ja 16-17aastaste vähenenud töövõimega laste abivahendi saamise piirmäär seadis varem 16-17aastased vähenenud töövõimega lapsed võrreldes samas vanuses puude raskusastmega inimestega ebavõrdsesse olukorda.

Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärkidest ja teenusedisaini protsessist: https://www.sm.ee/et/erivajadusega-laste-tugisusteemi-reform-0

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega seotud muudatused: https://www.sm.ee/et/sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou

Täpse ülevaate abivahendite hüvitamise tingimustest leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale#muudatused

 

Avafoto on illustreeriv: Pexels
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...171172173...735Page 172 of 735