Nordecon rajab 110 miljoni euro eest Pärnumaale riigikaitselist taristut

By
Helena-Reet Aari
-
Nordecon sõlmis 110 miljoni euro ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Nordecon rajab 110 miljoni euro eest Pärnumaale riigikaitselist taristut

NordenBladet – Börsil noteeritud ehituskontsern Nordecon AS teatas mahuka ehituslepingu sõlmimisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK). Projekti raames rajatakse Pärnumaale, Ermistu piirkonda, strateegiliselt oluline toetav taristu, mille maksumus ulatub 110 miljoni euroni.

Nordecon AS ja kontserni tütarettevõte Embach Ehitus OÜ on ühispakkujatena võitnud hanke, mis märgib üht viimaste aastate suurimat investeeringut Eesti riigikaitselisse ehitusse. Lepingu kohaselt projekteeritakse ja ehitatakse välja Pärnumaa kaitsetööstuspargi ja seda toetavate üksuste vajadusteks mõeldud baastaristu.

Projekti fookus: Ermistu kaitsetööstuspark

Sõlmitud leping on otseselt seotud Eesti esimese riikliku kaitsetööstuspargi arendamisega. Riik on eraldanud Ermistu piirkonnas asuva maa-ala, et luua tingimused laskemoona ja muu militaartehnika tootmiseks. Nordeconi ülesandeks on tagada selleks vajalik vundament:

  • Logistiline võimekus: Teedevõrgu ja juurdepääsude rajamine rasketehnikale.

  • Tehnovõrgud: Mahukate kommunikatsioonide, sealhulgas energia- ja veeühenduste väljaehitamine.

  • Toetavad rajatised: Turvaelementide, piirete ja spetsiifiliste hoiualade rajamine.

Juhtkonna kommentaarid

Nordeconi esindajate sõnul on tegemist vastutusrikka ülesandega, mis nõuab nii tsiviilehituse kui ka riigikaitseliste erinõuete süvitsi tundmist.

„See leping on kinnitus Nordeconi ja Embach Ehituse võimekusest juhtida üliolulisi ja mastaapseid taristuprojekte. Meie roll on luua keskkond, mis võimaldab Eesti kaitsetööstusel uuele tasemele liikuda.“

Mõju kontserni majandustulemustele

110 miljoni eurone leping on märkimisväärne täiendus Nordeconi lepingute portfellile, mis on viimasel aastal näidanud stabiilset kasvu hoolimata ehitusturu üldisest jahenemisest.

  • Lepingu maksumus: 110,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

  • Teostusaeg: Tööd on planeeritud etapiviisiliselt, kusjuures esimene oluline valmidusaste saavutatakse prognooside kohaselt järgmise kahe aasta jooksul.

  • Tööhõive: Projekt kaasab arvukalt kohalikke alltöövõtjaid, andes olulise impulsi Pärnumaa majandusele.

Nordecon AS aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas. Kontserni 2025. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot, mis tähendab, et antud üksikprojekt moodustab märkimisväärse osa kontserni aastasest mahust.

Nordecon AS on Eesti ehituskontsern, mille tegevus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimist ja peatöövõttu. Kontserni ettevõtted tegutsevad Eestis, Ukrainas ja Rootsis.

Avafoto on illustreeriv: Nordecon sõlmis 110,4 miljoni euro suuruse ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (NordenBladet)

Norra Keskpank kaitseb intressitõuse keset kasvavat kriitikat

By
Helena-Reet Aari
-
Norra Keskpanga peadirektor Ida Wolden Bache (NordenBladet)

NordenBladet – Norra Keskpank (Norges Bank) on sattunud ebatavaliselt terava avaliku arutelu keskmesse pärast peadirektor Ida Wolden Bache’i teadet uutest võimalikest intressitõusudest. Vastuseis keskpanga poliitikale on tekitanud riigis selge lahkarvamuse majandusteadlaste ja ekspertide vahel, vahendab nrk.no.

Debati osapooled ja peamised argumendid

Arutelu keskendub küsimusele, kuidas kõige tõhusamalt saavutada 2% inflatsioonieesmärk:

  • Kiirema tõusu pooldajad: Majandusprofessorid Kjetil Storesletten ja Torfinn Harding leiavad, et keskpank on olnud liiga leebe. Nad argumenteerivad, et intressimäärad peaksid olema oluliselt kõrgemad, et tugevdada Norra krooni ja pidurdada inflatsiooni, mis sai hoo sisse juba pandeemia ajal.

  • Kriitikud ja skeptikud: Statistikaameti (SSB) ökonomist Olav Slettebø, ametiühingud ja mitmed ühiskonnategelased väidavad, et praegune inflatsioon on “imporditud” ehk tingitud kõrgetest energia- ja toormehindadest välismaal. Nende hinnangul ei suuda kohalik intressitõus välistegureid mõjutada ning see teeb tarbijatele vaid asjatut kahju.

Keskpanga vastus: Intress on siiski vajalik ravim

Norges Banki analüüsidirektor Øistein Røisland tunnistab, et intressimääradega ei saa muuta inflatsiooni väliseid põhjuseid, kuid lükkab ümber väite, et sekkumine on kasutu.

“Meil on sellest veidi teistsugune arusaam. Rahapoliitika ülesanne on takistada väljastpoolt tulevate kulude levimist teistesse kodumaistesse kaupadesse ja teenustesse,” selgitas Røisland.

Keskpank rõhutab, et kuigi majandusteaduses pole 100% garantiisid, kinnitab rahvusvaheline kogemus ja empiiriline materjal, et kõrgem intressimäär on parim vahend hinnatõusu pidurdamiseks pikas perspektiivis.

Avafoto: Norra Keskpanga peadirektor Ida Wolden Bache (NordenBladet)

Loe ka:
Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks inimestel hoiuste intressid ei tõuse?

Trumpi sõnumid paiskasid börsid langusesse: Helsinki ja Stockholmi börsid tugeva surve all

By
Helena-Reet Aari
-
Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all (NordenBladet)

NordenBladet – Pärast eilset ja üleeilset lühiajalist tõusu on Stockholmi börs täna (02. aprill) järsult langenud. Turud reageerivad USA presidendi Donald Trumpi kõnele, mis tekitas geopoliitilist ebakindlust ja kergitas nafta hinna taas märkimisväärsele tasemele.

Ööl vastu neljapäeva peetud kõnes hoiatas president Trump eelseisvatel nädalatel toimuvate ulatuslike rünnakute eest. See retoorika kergitas toornafta hinna ligi 6% võrra, jõudes 107 dollarini barreli kohta. Rootsi kroon on samal ajal nõrgenenud ning dollari kurss tõusis tasemele 9,50 SEK.

Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all

Stockholmi börsi üldindeks OMXS langes avanemisel 1,6%. Enamik esindusnimekirja OMXS30 kuuluvatest ettevõtetest on miinuses.

Kõige suuremat kukkumist on märganud tööstus- ja kaevandussektor:

  • Sandvik: –3,7%

  • Boliden: –3,4%

  • Volvo Cars: –1,7% (hoolimata uute müüginumbrite avaldamisest).

    Helsinki OMX on langenud sarnaselt Stockholmiga.

Mõju teistele regiooni börsidele

Ebakindlus ei piirdu vaid Rootsiga, vaid on kandunud üle kogu Skandinaavia ja Baltikumi, kus investorid on asunud riske vähendama.

Börs Turu reaktsioon ja peamised mõjurid
Soome (Helsingi) Helsinki OMX on langenud sarnaselt Stockholmiga u 1,4%. Eriti haavatavad on ekspordile suunatud masinatööstusettevõtted.
Norra (Oslo) Erinevalt naabritest püsib Oslo börs tänu kõrgele nafta hinnale stabiilsemana, kuna energiasektor moodustab suure osa turust, pehmendades üldist langust.
Taani (Kopenhaagen) OMXC25 indeks on langenud u 1,2%. Investorid jälgivad murega logistika- ja farmaatsiasektori reaktsiooni globaalsele ebakindlusele.
Eesti (Tallinn) Nasdaq Tallinna börs alustas päeva mõõduka langusega (u 0,8%). Balti turul valitseb ootusärevus, eriti energeetika ja pangandussektori aktsiate osas.

Analüütikute sõnul on turgude fookus nihkunud majandusnäitajatelt geopoliitikale. USA presidendi hoiatused eelseisvate rünnakute kohta on suurendanud volatiilsust ning kuni olukorra selginemiseni püsivad Skandinaavia ja Balti börsid tugeva surve all. Eriti kriitiliseks peetakse kütusehindade mõju transpordisektorile ja üldisele inflatsioonile kogu regioonis.

Avafoto on illustreeriv: Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all (NordenBladet)

Loe ka:
New Yorki börs jätkas 31. märtsil ja 01. aprillil tõusulainel: investorid loodavad sõjategevuse lõppemisele

Soome: Toiduainetööstuse hiid Fazer plaanib naasmist börsile

By
Helena-Reet Aari
-
Toiduainetööstuse hiid Fazer plaanib naasmist börsile

NordenBladet – Soome maiustuste- ja toiduainetootja Fazer valmistub lähiaastatel aktsiate avalikuks esmaemissiooniks (IPO). Tegevjuht Christoph Vitzthumi sõnul on eesmärk viia ettevõte börsile enne 2029. aastat.

Ajalooliselt on Fazeril börsikogemus juba olemas – aastaid kuulus ettevõte kontserni Cloetta koosseisu, olles seeläbi noteeritud Stockholmi börsil. Nüüd on ettevõte valmis taas iseseisva üksusena avalikuks kauplemiseks.

Rahvusvahelise laienemise ambitsioon

Intervjuus uudisteagentuurile Bloomberg märkis Christoph Vitzthum, et börsile minek on strateegiline samm toetamaks ettevõtte kasvuplaane. Fazer ei piirdu enam vaid Põhjamaade turuga, vaid on suunanud pilgu jõulisemalt rahvusvahelisele areenile.

Laienemisplaanide fookuses on eelkõige:

  • Põhjamaade positsiooni tugevdamine.

  • Sisenemine ja kasv Poola turul.

  • Turuosa kasvatamine Tšehhis.

Pikaajaline ajalugu ja majanduslik võimekus

1891. aastal asutatud Fazer on üks Põhjamaade suurimaid ja tuntumaid toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkem kui sajandipikkune kogemus on kasvatanud kontserni märkimisväärseks turujõuks.

Börsile minek pakub Fazerile vajalikku kapitali ja paindlikkust, et viia ellu järgmine etapp oma pikas arenguloos, liikudes kohalikust sangarist globaalsemaks tegijaks.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Loe ka:
Soome magusainvasioon: Šokolaadiimport põhjanaabrite juurest kasvas aastaga 20 korda

Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks hoiuste intressid ei tõuse?

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks hoiuste intressid ei tõuse?

NordenBladet – Rootsi Keskpanga (Riksbanken) juht Erik Thedéen juhib tähelepanu ebakõlale pankade käitumises: samal ajal kui kodulaenude intressimäärad tõusevad kiiresti, on hoiuste intressimäärad jäänud maha. Keskpanga juht kutsub panku üles õiglusele – kui laenud lähevad kallimaks, peavad ka hoiustajad saama oma raha eest kõrgemat tootlust, kirjutab Aftonbladet. 

Thedéeni sõnul on ootuspärane, et ka pangad tõstavad kodulaenude intresse, kuna nende endi rahastamine turul on muutunud kallimaks. Keskpanga juht püstitas küsimuse, miks ei tõsteta samas tempos intresse säästu- ja arvelduskontodel, kus korrelatsioon turuintressidega peaks olema samuti tugev.

Vahetult pärast Thedéeni kriitikat teatas suurpank SEB, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäära 0,15 protsendipunkti võrra (sama palju, kui tõusis nende ujuv kodulaenuintress).

Thedéen hoiatas ka, et pingeline olukord Lähis-Idas ja kõrge nafta hind avaldavad survet inflatsioonile (eriti kütusehindade kaudu). See võib sundida keskpanka rahapoliitikat karmistama.

Kuigi keskpanga ametlik prognoos alles kaks nädalat tagasi nägi ette intressitõusu alles 2027. aasta lõpus, on turgude ootus drastiliselt muutunud. Praegune turuhindade tase viitab võimalusele, et Rootsi baasintressimäära võidakse tõsta koguni kolm korda juba käesoleva aasta jooksul.

Vaatamata suurele volatiilsusele toorme- ja võlakirjaturgudel, ei näe keskpanga juht hetkel Rootsi finantssüsteemile otsest ohtu.

Loe ka:
Norra kodulaenukliendid on oodatust märksa aktiivsemad: müüt passiivsest tarbijast on murtud
KUI SUUR peab olema Soomes sissetulek, et saada kodulaenu?

 

123...39Page 1 of 39