NordenBladet – Euro on tänavu USA dollari suhtes märgatavalt tugevnenud: alates aasta algusest umbes 13% ning viimase 12 kuuga veidi üle 6%. Kolmapäeval oli kurss ligikaudu 1,17 dollarit euro eest.
Tugevama euro vahetu mõju Eestis on hindadele: hinnatõus kahaneb hinnanguliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti, sest energia ning suur osa toidu- ja tööstustoormeid on maailmaturul dollaripõhised. Osa sellest mõjust on juba tarbijateni jõudnud.
Ekspordile on mõju piiratud. USA osakaal Eesti koguekspordis on umbes 4%, mistõttu tugevama euro negatiivne mõju ettevõtete müügile jääb tagasihoidlikuks. Tänavu seitsme kuuga eksporditi USA-sse kaupu 355 miljoni euro eest, mida on aastatagusega võrreldes 53 miljonit vähem. Ligikaudu veerandi sellest moodustasid mobiilsideseadmed (sh 5G), 9% puittooted ning kumbki umbes 6% ehituskeemia ja elektriseadmed.
Taustaks nähakse dollari nõrgenemist soodustavate teguritena USA majanduskeskkonna ebakindlust ning intressipoliitikate erisuunda: Euroopa Keskpank pole andnud märku edasisest kiirest lõdvendamisest, samal ajal kui USA-s oodatakse intressilangetusi. Prognoosid viitavad, et euro võib järgneval aastal tugevneda üle 1,20 dollari piiri.
NordenBladet – Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on emiteerinud oma esimese jätkusuutlikkusega seotud (sustainability-linked) laenude finantseerimise võlakirja (SLLB), olles sellega esimene supranatsionaalne, suveräänne ja agentuuri (SSA) emitent, kes sellise instrumendi maailma kapitaliturgudele toob.
1,75 miljardi Rootsi krooni suurune 5-aastane võlakiri, mida toetab tugev sisenõudlus investorite poolt, finantseerib eranditult NIB-i rahastatud jätkusuutlikkusega seotud laene, mis on kooskõlas teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega. Emissioon järgneb NIB-i äsja loodud SLLB raamistiku ja teise arvamuse avaldamisele.
Uus võlakiri emiteeritakse NIB-i hiljuti loodud SLLB raamistiku alusel, mis käivitati 10. septembril 2025 ja sai positiivse teise arvamuse S&P Global Ratingsilt.
NIB-i SLLB-de struktuur toetab NIB-i klientide kliimaüleminekut ja eesmärk on edendada jätkusuutlikkuse tulemuslikkusel põhinevat laenamist ning kõrgeid standardeid säästva rahanduse turgudel.
Saadud vahendeid kasutatakse eranditult teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega seotud jätkusuutlikkusega seotud laenude (SLL) portfelli finantseerimiseks ja refinantseerimiseks.
Kim Skov Jensen, NIB finantsjuht ja asepresident, ütles: „Uus SLLB raamistik tugevdab NIB-i võimet finantseerida ettevõtete jätkusuutlikkuse üleminekuid – mitte ainult konkreetseid projekte, vaid terveid ärimudeleid. Selle tehinguga sai NIB-ist esimene SSA emitent, kes kasutas ICMA jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirjade suuniseid, rõhutades meie rolli uuenduslike lähenemisviiside edendamisel säästva rahanduse turul.”
Angela Brusas, NIB-i rahastamise ja investorisuhete direktor, lisas: „Oleme uhked, et saame lansseerida NIB-i esimese SLLB, mis on ulatusliku töö tulemus ICMA suuniste koordineerimisel ja meie raamistiku arendamisel. Rootsi investorid, kes on pikka aega toetanud säästvat rahandust, olid loomulik esimene sihtrühm.”
Tehing äratas suurt huvi kvaliteetsete kontode seas, kusjuures enamiku paigutustest tegid varahaldurid. Tugev tellimusraamat võimaldas tehingu mahtu suurendada minimaalselt 1 miljardilt Rootsi kroonilt 1,75 miljardile.
5-aastase võlakirja kupong on 2,503% ja selle hind oli Rootsi krooni keskmise vahetuskursi suhtes +21 baaspunkti. Nordea ja SEB tegutsesid ühiste juhtivate korraldajatena.
Karl-Johan Moritz, Swedbank Roburi fikseeritud tulumääraga portfellihaldur, kommenteeris: „Näeme NIB-i jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirja (SLLB) kui täiuslikku võimalust edendada kliimaüleminekut Põhjamaades ja Baltikumis selgel ja läbipaistval viisil. Uuenduslik ja struktureeritud lähenemine, keskendudes ambitsioonikatele kliimaeesmärkidele, toob esile NIB-i juhtpositsiooni jätkusuutlikkuse valdkonnas. Lisaks tervitame nende silmapaistvat rolli SLLB-de arendamisel selles segmendis. Meie arvates on väga positiivne, et saame võimaluse toetada kliimaüleminekut olulistes sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline.”
NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille omanikud on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank finantseerib jätkusuutlikke era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja väljaspool neid ning omab juhtivatelt agentuuridelt S&P ja Moody’s kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa.
Võlakiri on ametlikult noteeritud Helsingi väärtpaberibörsil, mis teeb selle kättesaadavaks laiemale investorite ringile, kes saavad seda seal osta ja müüa.
Kuigi võlakiri on noteeritud avalikul börsil (Nasdaq Helsinki), on selle ostmine ja müümine tavainvestori jaoks praktikas väga keeruline või isegi võimatu.
Põhjus peitub võlakirja minimaalses kauplemisühikus ehk denominatsioonis – see 2 000 000 Rootsi krooni (ligikaudu 170 000 eurot) ja selle kordsed summad.
See tähendab, et väikseim võimalik tehing selle võlakirjaga on 2 miljonit Rootsi krooni. Selline kõrge miinimumsumma on sihilikult seatud, et suunata võlakiri suurtele professionaalsetele investoritele nagu pensionifondid, varahaldusfirmad ja pangad, mitte jaeinvestoritele.
Kuidas tavainvestor saab sellest siiski osa?
Kui investoril on vajalik vaba kapital (ehk vähemalt 2 miljonit Rootsi krooni) ja ta soovib seda võlakirja osta, siis on see talle võimalik. Kui see summa on aga liiga kõrge, saab sellesse võlakirja investeerida ka kaudselt, ostes osakuid investeerimisfondides, mis on selle võlakirja oma portfelli lisanud. Näiteks pressiteates mainitud Swedbank Roburi või Nordea Asset Managementi fondid on selle võlakirja ostnud. Seega, investeerides nende pakutavasse sobivasse jätkusuutlikku või fikseeritud tulumääraga fondi, kuulub ka see NIB-i võlakiri kaudselt teie investeeringute hulka.
Mis kasu võlakirja ostes võiks saada?
Investorid saavad sellest võlakirjast mitut liiki kasu:
1. Finantsiline kasu:
Stabiilne tulu: Tegemist on fikseeritud tulumääraga võlakirjaga, mille kupongimäär on 2,503% aastas. See pakub investoritele prognoositavat ja stabiilset rahavoogu.
Kõrge krediidikvaliteet: NIB-il on kõrgeim võimalik krediidireiting (AAA/Aaa), mis tähendab, et tegemist on väga madala riskitasemega investeeringuga.
2. Jätkusuutlikkuse ja mainega seotud kasu:
Kliimaülemineku toetamine: Investeerides sellesse võlakirja, saavad investorid otse toetada ettevõtete üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Võlakirjast saadud vahendeid kasutatakse ainult selliste laenude finantseerimiseks, mis on seotud teaduspõhiste ja ambitsioonikate kliimaeesmärkidega.
Läbipaistvus ja jälgitavus: NIB on loonud selge raamistiku ja avaldab aruandeid, mis võimaldavad investoritel jälgida, kuidas nende investeeringud aitavad kaasa jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. See annab investoritele kindluse, et nende raha kasutatakse sihipäraselt.
Portfelli “rohelisemaks” muutmine: Nagu mainis AP7 esindaja, võimaldab see investeering laiendada nende “roheliste” investeeringute portfelli ja kaasata sinna ka teisi olulisi jätkusuutlikke võlakirju.
Ettevõtete mõjutamine: SLL-tüüpi laenud motiveerivad ettevõtteid seadma ja saavutama ambitsioonikaid jätkusuutlikkuse eesmärke, kuna laenutingimused on seotud nende eesmärkide täitmisega. Investorid, kes rahastavad selliseid laene, aitavad kaasa sellele positiivsele survele.
Palun pange tähele, et siin esitatud teave on informatiivne ülevaade avalikest allikatest ega kujuta endast finantsnõuannet või investeerimissoovitust. Iga investeerimisotsus tuleks teha pärast põhjalikku analüüsi ja konsulteerides professionaalse finantsnõustajaga.
Allikas: Nib.int Avafoto on illustratiivne: NordenBladet
NordenBladet – Tänapäeval moodustab immateriaalne vara sageli suurima ja tähtsaima osa ettevõtte väärtusest. Ometi jääb see nähtamatu väärtus paljudes Eesti ettevõtetes kaardistamata, kaitsmata ja juhtimata. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate ja samm-sammulise õpetuse, kuidas oma firma immateriaalset vara süstemaatiliselt tuvastada, kaardistada ning selle väärtust hinnata.
Skandinaavias on immateriaalse vara hindamine ja bilansis kajastamine üsna levinud, eriti tehnoloogiaettevõtetes. Rootsis ja Taanis pööratakse suurt tähelepanu tarkvaraarenduse, patentide ja kaubamärkide arvelevõtmisele, kuna need moodustavad suure osa ettevõtete väärtusest. Samas on paljud ettevõtted konservatiivsed ning kajastavad bilansis vaid neid immateriaalseid varasid, mille väärtust saab usaldusväärselt mõõta. Ka Norras ja Soomes on praktika sarnane – arenduskulude ja litsentside kajastamine on tavaline, kuid näiteks brändi või maine hindamine jääb pigem erakorralisteks juhtudeks, nagu ühinemised ja ülevõtmised.
Immateriaalse vara hindamine on vajalik, sest see aitab ettevõttel mõista oma tegelikku väärtust ja konkurentsieeliseid. Hindamine loob aluse õigeks kajastamiseks raamatupidamises ja aruandluses. Samuti on see oluline investeerimis- ja ühinemisotsuste tegemisel, kuna suur osa väärtusest võib peituda mittefüüsilistes varades. Lisaks annab hindamine kindlust nii juhtkonnale kui ka investoritele, et ettevõtte väärtust hinnatakse terviklikult.
Põhjalik juhend: Kuidas kaardistada firma immateriaalset vara Mis on immateriaalne vara?
Immateriaalne vara on ettevõtte või organisatsiooni vara, millel puudub füüsiline kuju, kuid millel on majanduslik väärtus ja mis võib tuua tulevikus tulu. Raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardite (RTJ 5) kohaselt kajastatakse bilansis vaid teatud tingimustele vastavat immateriaalset põhivara, kuid ettevõtte tegelik immateriaalne väärtus on sageli oluliselt laiem.
Selle vara võib laias laastus jagada kahte kategooriasse:
A. Juriidiliselt kaitstud intellektuaalomand (IO):
Tööstusomand
Patendid ja kasulikud mudelid: Ainuõigus leiutisele, mis pakub uut tehnilist lahendust. Kaubamärgid: Tähis (nimi, logo, sümbol), mis eristab ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste omadest. Tööstusdisainilahendused: Toote väliskujunduse (vorm, ornament, värvilahendus) õiguskaitse. Geograafilised tähised: Tähis, mis viitab kauba pärinemisele teatud geograafilisest piirkonnast, millega on seotud kauba spetsiifiline kvaliteet või maine.
Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed: Romaanid, maalid, laulud, arhitektuur. Tarkvara ja andmebaasid: Arvutiprogrammide kood ja andmebaaside struktuur. Esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigused.
B. Muu äriline immateriaalne vara:
Ärisaladused ja oskusteave (know-how): Konfidentsiaalne äriteave, mis annab konkurentsieelise (nt tootmisprotsessid, retseptid, kliendinimekirjad). Domeeninimed ja sotsiaalmeedia kontod: Digitaalne identiteet ja kohalolu. Litsentsi- ja frantsiisilepingud: Lepingulised õigused kasutada kellegi teise intellektuaalomandit või ärimudelit. Bränd ja maine: Ettevõtte ja selle toodetega seotud mainekujundus, mis ei pruugi olla kaubamärgina registreeritud. Inimkapital ja organisatsioonikultuur: Töötajate kollektiivsed oskused, teadmised ja ettevõttesisene koostöövõime.
Immateriaalse vara kaardistamine: Intellektuaalomandi audit
Süstemaatiline immateriaalse vara kaardistamine, tuntud ka kui intellektuaalomandi (IO) audit, on esimene ja kõige olulisem samm selle väärtuse mõistmisel ja juhtimisel. Protsess koosneb järgmistest etappidest:
Samm 1: Ettevalmistus ja meeskonna moodustamine
Kaasake protsessi esindajad erinevatest osakondadest: juhtkond, tootearendus, turundus, müük, personaliosakond ja finantsosakond. See tagab, et kõik potentsiaalsed vara liigid saavad identifitseeritud.
Määratlege auditi eesmärk: kas see on ettevõtte väärtuse hindamine, riskide maandamine, müügitehinguks valmistumine või strateegiline planeerimine.
Samm 2: Vara tuvastamine (identifitseerimine)
Viige läbi ajurünnakud ja intervjuud, et vastata järgmistele küsimustele iga äriprotsessi ja toote/teenuse kohta:
Mis teeb meie toote/teenuse unikaalseks? (Nt tehnoloogia, disain, bränd)
Milliseid tehnilisi lahendusi me oleme välja töötanud? (Potentsiaalsed patendid või kasulikud mudelid)
Milliseid nimesid, logosid või sümboleid me kasutame oma toodete turundamisel? (Potentsiaalsed kaubamärgid)
Milline on meie toodete visuaalne välimus? (Potentsiaalsed disainilahendused)
Millist tarkvara me arendame või kasutame? (Autoriõigus)
Milliseid andmebaase (kliendid, tarnijad) me oleme loonud? (Autoriõigus, ärisaladus)
Mis on see info, mida me konkurentide eest kiivalt varjame? (Ärisaladused, know-how)
Millised on meie olulisemad lepingud (partnerlus-, litsentsi-, tarnelepingud)?
Millised on meie peamised domeeninimed ja sotsiaalmeedia kanalid?
Samm 3: Andmete kogumine ja dokumenteerimine
Looge register, kuhu koondate kogu leitud informatsiooni. Iga vara kirje kohta tuleks märkida:
Vara nimetus ja kirjeldus.
Vara liik (nt patent, kaubamärk, tarkvara, ärisaladus).
Loomise kuupäev ja autorid/loojad.
Õiguslik staatus: Kas vara on registreeritud? Kus (nt Patendiamet, EUIPO)? Mis on registreerimisnumber ja kehtivusaeg?
Seotud lepingud: Kas vara on litsentsitud sisse või välja? On sellega seotud konfidentsiaalsuslepinguid?
Äriline tähtsus: Kuidas see vara aitab kaasa müügitulule, kulude kokkuhoiule või konkurentsieelise saavutamisele? (Hinnake skaalal, nt 1-5).
Riskid: Mis on peamised ohud sellele varale (nt õiguskaitse puudumine, lepingu lõppemine, töötajate lahkumine)?
Samm 4: Analüüs ja tegevuskava
Analüüsige kogutud andmeid, et tuvastada:
Kaitsmata, kuid väärtuslik vara: Tuvastage olulised kaubamärgid, leiutised või disainilahendused, mis tuleks juriidiliselt kaitsta.
Riskid: Hinnake, kas ärisaladuste kaitseks on piisavad meetmed (konfidentsiaalsuslepingud, turvameetmed) ja kas registreeringud on kehtivad.
Ärakasutamata potentsiaal: Kas on vara, mida saaks litsentsida teistele ettevõtetele lisatulu teenimiseks?
Kulude optimeerimine: Kas maksate registreeringute eest, mis ei oma enam ärilist väärtust?
Koostage konkreetne tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja võimaluste realiseerimiseks.
Immateriaalse vara väärtuse hindamine
Immateriaalse vara väärtuse hindamine on keerukas protsess, kuna puudub aktiivne turg nagu kinnisvara või aktsiate puhul. Rahvusvahelises praktikas ja finantsaruandluse standardites (nt IFRS ehk International Financial Reporting Standards) on tunnustatud kolm peamist hindamismeetodite gruppi.
1. Kulupõhine meetod (Cost Approach)
See meetod lähtub põhimõttest, et vara väärtus on võrdne selle loomiseks või asendamiseks tehtud kulutustega.
Taastamiskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks identse vara uuesti loomine tänaste hindadega.
Asenduskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks sarnast funktsionaalsust pakkuva vara loomine. Seda meetodit on kõige lihtsam rakendada, kuid see ei arvesta vara potentsiaali tulevikus tulu teenida ja sobib seetõttu pigem ettevõttesiseselt arendatud tarkvara või andmebaaside hindamiseks.
2. Turupõhine meetod (Market Approach)
See meetod põhineb sarnaste varadega tehtud tehingute võrdlemisel. Selleks on vaja leida andmeid sarnaste patentide, kaubamärkide või litsentsilepingute müügihindade kohta. Meetodi rakendamine on sageli raskendatud, kuna andmed selliste tehingute kohta on harva avalikud ja iga immateriaalne vara on unikaalne.
3. Tulupõhine meetod(Income Approach)
See on kõige laialdasemalt kasutatav ja teoreetiliselt kõige korrektsem meetod, mis seob vara väärtuse selle võimega tulevikus majanduslikku kasu genereerida.
Diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetod: Prognoositakse vara kasutamisest tekkivad tulevased rahavood (nt lisamüük, kulude kokkuhoid) ja diskonteeritakse need tänasesse päeva, kasutades riske arvestavat diskontomäära.
“Litsentsitasust vabanemise” meetod (Relief from Royalty Method): Hinnatakse vara väärtust hüpoteetilise litsentsitasu kaudu, mida ettevõte peaks maksma, kui ta seda vara ise ei omaks. Vara väärtus on seega võrdne nende litsentsimaksete nüüdisväärtusega, mida ettevõte tänu omandiõigusele säästab. See meetod sobib hästi kaubamärkide ja patentide hindamiseks.
Mitmeperioodiline lisatulu meetod(Multi-Period Excess Earnings Method): Kasutatakse peamiselt kliendisuhete või tehnoloogia hindamiseks, eraldades vara poolt genereeritava rahavoo teiste varade (nii materiaalsete kui ka immateriaalsete) panusest.
Meetodi valik sõltub vara liigist, hindamise eesmärgist ja kättesaadavate andmete kvaliteedist. Sageli kasutatakse usaldusväärse tulemuse saamiseks mitme meetodi kombinatsiooni.
Ettevõtte strateegiline juhtimine
Immateriaalse vara kaardistamine ja hindamine ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess.
Alustades oma ettevõtte immateriaalse vara süstemaatilist kaardistamist, astute olulise sammu varjatud väärtuse avastamise ja selle teadliku juhtimise suunas, tagades seeläbi oma äritegevuse pikaajalise konkurentsivõime ja kasvu. Kahtluste või keerulisemate juriidiliste ning hindamisalaste küsimuste korral saab konsulteerida patendivoliniku või vastava valdkonna finantsnõustajaga.
Regulaarne IO-audit aitab ettevõttel:
Mõista oma tegelikku väärtust: Oluline investorite kaasamisel, laenude saamisel ning ühinemis- ja omandamistehingutes (M&A).
Teha paremaid strateegilisi otsuseid: Millistesse toodetesse ja tehnoloogiatesse investeerida? Milliseid turge sihtida?
Maandada riske: Tagada, et väärtuslik vara on õiguslikult kaitstud ja ärisaladused ei leki.
Luua uusi tuluvooge: Tuvastada litsentsimise või müügi võimalusi.
Tahate ettevõtet müüa, aga immateriaalne vara bilansis ei kajastu. Mis nüüd saab?
See ei ole katastroof, vaid pigem tavapärane olukord, sest raamatupidamisreeglid (Eestis RTJ 5) on väga ranged ja ei luba paljusid ettevõttesiseselt loodud immateriaalseid varasid bilansis kajastada.
Näiteks:
Ettevõttes loodud brändi, kliendibaasi, maine või oskusteabe väärtust ei tohi bilansis varana näidata.
Varana saab kajastada peamiselt ostetud litsentse, patente, kaubamärke või teatud tingimustele vastavaid arendusväljaminekuid.
Ettevõtte müügihind ei põhine ainult bilansil. Potentsiaalne ostja või investor ei osta teie raamatupidamislikku bilanssi, vaid ettevõtte reaalset väärtust ja tulevikus raha teenimise potentsiaali. Just siin muutubki teie “nähtamatu” immateriaalne vara kõige olulisemaks osaks. Alustage kohe vara kaardistamisest ja kaaluge kindlasti tehingunõustaja palkamist.
NordenBladet -Ameerika Ühendriikide suurimate börsil noteeritud ettevõtete nimekirja, S&P 500 indeksi, võib peagi lisanduda krüptosektorist kolmas tegija. Kui turuhinnangud ja spekulatsioonid paika peavad, võib varasema nimega MicroStrategy — nüüd tegutsev nime all Strategy (Nasdaq: MSTR) — saada sel nädalal ametlikult S&P 500 liikmeks.
Kui see juhtub, on Strategy kolmas ettevõte pärast Brian Armstrongi Coinbase’i (Nasdaq: COIN) – USA suurimat krüptobörsi – ja Jack Dorsey Block, Inc.-i (NYSE: XYZ) – Bitcoinile keskendunud fintech-ettevõtet –, mis liitub ihaldatud nimekirjaga.
Kolmas krüptoettevõte eliitnimekirjas
Kui Strategy lisatakse S&P 500 indeksisse, tähistab see olulist verstaposti kogu krüptosektorile. See kinnitab Bitcoini kui varaklassi kasvavat rolli traditsioonilistes finantsturgudes. Senini on ainult kaks krüptokeskset ettevõtet suutnud täita rangeid valikukriteeriume, mille hulgas on turukapitalisatsiooni tase, aktsiate likviidsus, USA-s baseerumine ning järjepidev kasumlikkus.
Vastavalt S&P Dow Jones Indices ametlikele nõuetele peab S&P 500 ettevõte:
Omama vähemalt 12 kuu pikkust kauplemisajalugu USA börsil
Omama turukapitalisatsiooni üle 22,7 miljardi dollari
Omama vähemalt 50% vabalt kaubeldavatest aktsiatest
Näitama positiivseid kasuminumbrite viimases kvartalis ning nelja järjestikuse kvartali lõikes
Tagama kuus vähemalt 250 000 aktsia kauplemismahtu
Strategy näib nüüd kõigile neile kriteeriumidele vastavat.
Tugevad tulemused ja raamatupidamisuuendused
Ettevõtte teine kvartal 2025. aastal tõi muljetavaldavaid tulemusi:
14 miljardit dollarit tegevustulu
10 miljardit dollarit puhaskasumit
32,60 dollarit lahjendatud kasumit aktsia kohta (EPS)
Suure osa kasumist moodustavad ettevõtte Bitcoini portfelli hinnatõusust saadud n-ö realiseerimata kasumid. Alates 2025. aasta jaanuarist rakendas Strategy uut õiglasel väärtusel põhinevat raamatupidamisstandardit, mis võimaldab kajastada krüptovarade hinnakasvu ettevõtte majandustulemustes — erinevalt varasemast konservatiivsemast käsitlusest.
Bitcoini suurim korporatiivne hoidja
Strategy-t juhib Michael Saylor — ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht — kes on kujunenud Bitcoini institutsionaalse omaksvõtu üheks tuntumaks eestkõnelejaks. Ettevõtte bilansis on hetkel muljetavaldavad 632 457 BTC, mille turuväärtus ületab 69 miljardit dollarit. Sellega on Strategy maailma suurim börsil noteeritud Bitcoini hoidja.
Mõju turgudele ja institutsionaalsele rahale
Bitcoini investor ja analüütik Lark Davis ütles X (endine Twitter) postituses välja, et Strategy liitumine S&P 500 indeksiga võib avada ukse miljardite dollarite suurusele „boomer-rahale“ (“When it happens, billions in boomer money will start pouring into $MSTR and Bitcoin.”) — eakamatest investoritest koosnevate fondide ja pensionisüsteemide kapitalile, mis järgib indekspõhiseid investeerimisstrateegiaid. Kuna paljud passiivsed investeerimisfondid peavad seaduse või strateegia alusel järgima S&P 500 koosseisu, oleks indeksisse lisandumine automaatselt seotud märkimisväärse kapitali sissevooluga nii MSTR aktsiasse kui ka kaudselt Bitcoini turule laiemalt.
Krüptovarad on lõimumas traditsiooniliste finantsturgudega
Strategy võimalik liitumine S&P 500-ga ei ole pelgalt ettevõtte edu sümbol, vaid ka laiem signaal: krüptovarad on üha enam lõimumas traditsiooniliste finantsturgudega. Kui see liitumine kinnitatakse, võib sellest kujuneda oluline pöördepunkt institutsionaalse Bitcoini omaksvõtu teekonnal.
NordenBladet – 21Shares USA teatas esmaspäeval, et viib läbi oma ARK 21Shares Bitcoin ETF-i (ARKB) aktsiate 3-ühe vastu jagunemise, mis hakkab kehtima 16. juunil turu avanedes. Eesmärgiks on muuta fond kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks laiemale investorite ringile.
Aktsiate jagamine ei mõjuta fondi netoväärtust, sümbolit (ARKB), investeerimisstrateegiat ega väärtpaberi unikaalset tunnust (CUSIP). See tähendab, et kuigi iga olemasolev aktsia jagatakse kolmeks, jääb investeeringu sisu ja suund samaks.
USA väärtpaberijärelevalve (SEC) jaanuarikuine otsus kiita heaks esimese laine spot-bitcoini ETF-e, sealhulgas ARKB, tähistas murrangulist hetke digitaalse vara maailmas, lõpetades üle kümne aasta kestnud ootuse. See otsus näitas üha kasvavat regulatiivset aktsepteerimist krüptovarade suhtes.
ARKB fond, mis võimaldab investoritel osaleda bitcoini turul ilma krüptorahaga otseselt kokku puutumata, on kiiresti populaarsust kogunud. Fondi väärtus on 2025. aastal tõusnud ligi 12% ning viimase kvartaliga peaaegu 27%. Esmaspäeval lõpetas ARKB kauplemise hinnaga $104,25.
Samal ajal on ka bitcoin ise – maailma suurim ja tuntum krüptovaluuta – ületanud märgilise $100 000 taseme, mida paljud turuosalised peavad oluliseks verstapostiks.
Ettevõtted otsustavad sageli aktsiaid jagada, et vähendada ühe aktsia hinda ja meelitada ligi rohkem jaeinvestoreid, parandades seeläbi ka väärtpaberi likviidsust.
ARKB aktsiate jagunemine 3-ühe vastu toimub automaatselt ning olemasolevad investorid saavad kolme aktsiat iga senise ühe asemel – ilma, et nende koguinvesteeringu väärtus muutuks.
ARK 21Shares Bitcoin ETF (tähisega ARKB) on börsil kaubeldav fond (ETF), mis pakub investoritele võimalust saada otsene kokkupuude bitcoini hinnaliikumisega ilma krüptovaluutat otseselt omamata.Fond loodi koostöös ARK Investi ja 21Shares US LLC vahel ning alustas kauplemist 10. jaanuaril 2024 pärast USA väärtpaberijärelevalve (SEC) heakskiitu.
Mis on ARKB?
ARKB jälgib bitcoini hinnaliikumist, kasutades CME CF Bitcoin Reference Rate – New York Variant indeksit.Fond hoiab oma bitcoini varasid turvalises “külmhoius” (cold storage), mis tähendab, et need on võrguühenduseta keskkonnas kaitstud võimalike küberohtude eest.
Miks valida ARKB?
Lihtne ligipääs: Investorid saavad osaleda bitcoini turul ilma vajaduseta hallata krüptorahakotte või muretseda turvalisuse pärast.
Reguleeritud struktuur: Fond tegutseb reguleeritud turul, pakkudes usaldusväärsust ja läbipaistvust.
Mitmekesistamine: Lisab portfellile varaklassi, millel on madal korrelatsioon traditsiooniliste varadega.
Madalam risk: Vältides otsest krüptovaluuta omamist, vähendatakse riske, mis on seotud näiteks rahakoti kaotamise või häkkimisega.
Tulemas aktsiate jagunemine
21Shares teatas, et 16. juunil 2025 toimub ARKB aktsiate 3-ühe vastu jagunemine.See tähendab, et iga olemasolev aktsia jagatakse kolmeks, vähendades ühe aktsia hinda ja muutes fondi kättesaadavamaks jaeinvestoritele.Oluline on märkida, et see jagunemine ei mõjuta fondi netoväärtust, investeerimisstrateegiat ega tähist (ticker).
Fondi hetkeolukord
Fondil on hallatavaid varasid ligikaudu $4.8 miljardit ning see on üks suurimaid spot-bitcoini ETF-e USA turul.
