Laupäev, aprill 26, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Donald Trump kehtestab uued tariifid terasele ja alumiiniumile

By
Helena-Reet Aari
-
tariifid alumiiniumile ja terasele

NordenBladet – Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et kehtestab uued 25% tollitariifid kogu terase- ja alumiiniumimpordile USA-sse. Need uued maksud lisanduvad juba kehtivatele metallide tollidele ning tähistavad järjekordset olulist sammu tema kaubanduspoliitika karmistamisel, vahendab Yahoo Finance.

Trump teatas plaanist ajakirjanikele Air Force One pardal teel NFL Super Bowli New Orleansis ning kinnitas, et teeb ametliku teadaande esmaspäeval. Lisaks lubas ta teisipäeval või kolmapäeval välja kuulutada vastastikused tariifid, mis hakkavad kehtima peaaegu koheselt. Need tariifid peavad tema sõnul vastama teiste riikide kehtestatud tariifimääradele.

Mõju USA peamistele kaubanduspartneritele

USA suurimad terase tarnijad on Kanada, Brasiilia ja Mehhiko, samuti Lõuna-Korea ja Vietnam. Alumiiniumi puhul pärineb suurem osa USA impordist Kanadast, mis moodustab 79% koguimpordist.

Kanada innovatsiooniminister Francois-Philippe Champagne rõhutas, et Kanada teras ja alumiinium toetavad olulisi tööstusharusid USA-s, sealhulgas kaitsetööstust, laevaehitust ja autotööstust. Ta kinnitas, et Kanada jätkab oma tööstuste ja töötajate huvide kaitsmist.

Investeeringud ja terasetööstuse tulevik

Trump märkis ka, et USA valitsus lubab Jaapani Nippon Steelil investeerida US Steel’i, kuid ei luba enamusosalust. Ta lisas, et tariifid aitavad USA terasetööstusel taas kasumlikuks muutuda.

Trumpi esimese ametiaja jooksul kehtestati 25% terasetoll ja 10% alumiiniumitoll, kuid hiljem anti Kanadale, Mehhikole ja Brasiiliale erandeid. Samuti sõlmis toonane president Joe Biden hiljem Suurbritannia, Euroopa Liidu ja Jaapaniga kvoodivabad kokkulepped. Pole veel selge, kas need kokkulepped jäävad kehtima ka pärast Trumpi uusi samme.

Kaubandussõda ja võimalike vastumeetmete oht

Quebeci peaminister Francois Legault tõi esile, et Quebec ekspordib 2,9 miljonit tonni alumiiniumi USA-sse, mis katab 60% USA vajadustest. Ta küsis retooriliselt, kas USA eelistaks hankida alumiiniumi Hiinast. Legault rõhutas, et vaba kaubanduslepingut tuleb hakata kohe uuesti läbi rääkima, mitte oodata 2026. aastal kavandatud ülevaatust.

Trumpi eelnevad tariifid tõstsid USA terasetööstuse tootmisvõimekuse üle 80% 2019. aastal, kuid see on pärast seda taas langenud, kuna Hiina ülekaal terasetootmises on toonud kaasa madalamad hinnad. Kuigi mõned ettevõtted, nagu Missouri alumiiniumisulatustehas, said tariifide toel uue hingamise, suleti see 2023. aastal.

USA kaubanduspoliitika mõju teistele tööstusharudele

Trump plaanib rakendada vastastikuseid tariife, viidates Euroopa Liidu 10% autode imporditariifidele, võrreldes USA 2,5% määraga. Ta väidab, et Euroopa turule on USA autode ligipääs piiratud, samas kui miljonid Euroopa autod imporditakse USA-sse. Samas on USA-l 25% toll tariifid pikapveokitele, mis on eluliselt tähtis USA autotootjatele nagu General Motors, Ford ja Stellantis.

Tariifipoliitika on tekitanud muret ka muudes tööstusharudes. USA Destilleeritud Piiritusjookide Nõukogu juht Chris Swonger hoiatas, et uued terasetariifid võivad tuua kaasa EL-i vastumeetmeid, sealhulgas Ameerika viski tollitariifide tõstmist 50%-ni. Ta rõhutas, et selline samm oleks laastav USA 3000 väikesele destilleerijale.

Laiemad sammud kaubandus- ja julgeolekupoliitikas

Trump on andnud Mehhikole ja Kanadale kuni 1. märtsini aega võtta karmimaid meetmeid, et peatada narkootikumide ja migrantide voog USA-sse. Ta ähvardas kehtestada 25% tollitariifid kogu Mehhiko ja Kanada impordile, kui tema nõudmised ei täideta. Kuigi Mehhiko on lubanud lisada 10 000 rahvuskaardi sõdurit ja Kanada on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, ütles Trump, et need meetmed ei ole piisavad ja midagi peab muutuma.

Avafoto: NordenBladet

 

Kvantarvutite tehnoloogia hetkeseis ja turu reaktsioonid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Kvantarvutid on tehnoloogia tulevik, mis lubab lahendada probleeme, mida tavalised arvutid ei suuda. Siiski on nende praktiline rakendamine veel piiratud ning arvamused tehnoloogia küpsuse kohta lahknevad.

Hoolimata tehnoloogia potentsiaalist on kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad hiljuti tugevalt kõikunud. Nvidia ja Meta tegevjuhid on avaldanud arvamust, et kvantarvutite praktiline kasutus on veel teadmatus kauguses. See viis ajutiselt selliste ettevõtete nagu Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate languseni. Hoolimata algsest langusest hakkasid kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad teisipäeval (14.jaanuar 2024) taas tõusma.



Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate kuue kuu graafik (väljavõte 15.01.2024 Yahoo.Finance.com lehelt)

Nvidia (NVDA) tegevjuht Jensen Huang ja Meta Platformsi (META) tegevjuht Mark Zuckerberg jagavad arvamust, et kvantarvutite praktilised rakendused on aastate, kui mitte aastakümnete kaugusel praktilistest rakendustest.

D-Wave Quantumi tegevjuht Alan Baratz istub koos Yahoo Morning Brief meeskonnaga, et lükata see sisukoht ümber ning selgitada, miks kvantarvutusvõimalused on tänapäeval juba vägagi “reaalsed”.

“Meil on kliente, kes kasutavad täna meie kvantarvuteid oma äritegevuse toetamiseks, ja oleme näidanud, et suudame täna meie kvantarvutites materjalisimulatsiooniga seotud olulisi probleeme lahendada mõne minutiga, mille lahendamiseks klassikalistes arvutites, sealhulgas massiliselt paralleelsetes GPU-süsteemides, nagu Nvidia ehitatav, kuluks palju miljoneid aastaid,” räägib ta Seana Smithile ja Brad Smithile.

Tehnoloogia areng ja rakendused
Kvantarvutite arendamisel on juhtivad ettevõtted nagu IBM, Google, D-Wave ja IonQ. Need firmad on juba loonud esimesed kvantsüsteemid, mida kasutatakse teadusuuringutes ja spetsiifilistes valdkondades nagu ravimite avastamine, finantsmudelite optimeerimine ja materjaliteadus. Samas vajavad kvantarvutid töötamiseks äärmuslikke tingimusi, näiteks ülimadalat temperatuuri, mis teeb nende kasutamise tavainimese jaoks veel kättesaamatuks.

Tulevik ja mõju tavakasutajale
Kuigi kvantarvutite laiem kasutusala on veel arendusetapis, võivad need tulevikus muuta mitmeid valdkondi, sealhulgas tehisintellekti, küberturvalisust ja logistikalahendusi. Hetkel saavad teadlased ja tehnoloogiahuvilised kvantarvuteid kasutada pilveteenuste kaudu, näiteks IBM Quantum Experience platvormil.

Investeerijad ja turu jälgijad peavad kvantarvutite valdkonda kõrge riskiga sektoriks, kuid tehnoloogia edusammud võivad järgmise kümnendi jooksul tuua märkimisväärseid läbimurdeid ja uusi ärivõimalusi.

Kvantarvutid on praegu peamiselt teadusasutuste, suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste kasutuses ning neid ei müüda tavakasutajatele nagu tavalisi sülearvuteid või lauaarvuteid. Kuid nende areng võib tulevikus mõjutada tavainimese elu mitmel viisil.

1. Mida kvantarvuti tavainimese jaoks tähendab?

Kuigi praegu enamik inimesi kvantarvuteid otseselt ei kasuta, võivad need tehnoloogiad tuua tulevikus olulisi muutusi mitmes valdkonnas:
Ravimite ja uute materjalide arendamine – Kvantarvutid võivad aidata leida uusi ravimeid ja materjale palju kiiremini kui traditsioonilised arvutid, mis võib tähendada kiiremat meditsiini arengut ja näiteks tõhusamaid vähiravimeid.

Paremad finantsprognoosid ja investeerimisstrateegiad – Suured pangad ja investeerimisfondid kasutavad kvantarvutite algoritme turuanalüüside ja keerukate finantsmudelite optimeerimiseks. See võib mõjutada ka tavaliste investorite tööriistu.

Täiustatud tehisintellekt (AI) – Kvantarvutid võivad kiirendada masinõppe protsesse, võimaldades keerukamaid ja intelligentsemaid AI-süsteeme, mis võivad parandada näiteks häälassistente ja automatiseeritud tõlkesüsteeme.

Turvalisus ja krüptograafia – Kvantarvutid võivad murda praegu kasutusel olevad krüpteerimissüsteemid, kuid need võivad ka aidata välja töötada kvantkrüptograafia, mis tagaks parema turvalisuse internetis.

2. Kas tavainimene saab kvantarvutit osta?

Praegu ei saa tavakasutaja kvantarvuteid otse osta, sest need on:

Äärmiselt kallid (miljoneid dollareid)
Keerulised hooldada (paljud kvantarvutid vajavad tööks ülimadalat temperatuuri, tihti ligi -273°C ehk absoluutset nulli)
Pole mõeldud tavakasutuseks – Kvantarvutid ei jooksuta Windowsi ega MacOS-i ning neid ei saa kasutada nagu tavalist arvutit.

Kuid tavainimene saab kasutada kvantarvutite võimsust pilve kaudu, kuna suured ettevõtted nagu IBM, Google ja Amazon pakuvad kvantarvutite pilveteenuseid, kus saab katsetada kvantprogrammeerimist.

Kui tavainimene tahaks kvantarvutit näha või sellega katsetada, siis saab seda teha järgmistes kohtades:

IBM Quantum Cloud – IBM pakub võimalust testida oma kvantarvuteid pilveteenuse kaudu.
Google Quantum AI – Google on arendanud kvantarvuteid, sealhulgas Sycamore protsessorit, mida kasutatakse teadusuuringutes.
D-Wave Quantum Cloud – D-Wave pakub ettevõtetele ja teadlastele kvantarvutite kasutamise võimalust.
Ülikoolid ja teadusasutused – Mõned ülikoolid ja riiklikud laborid (nt MIT, ETH Zürich, NASA) uurivad kvantarvuteid ja võivad pakkuda avalikke projekte või loenguid sel teemal.

Avafoto: D-Wave Quantum tegevjuht Alan Baratz rõhutab, et nende süsteemid on juba tänapäeval äriliselt kasutatavad – kvantarvutid suudavad lahendada teatud ülesandeid minutitega, milleks tavarvutitel kuluks miljoneid aastaid. Ta rõhutas, et nende süsteemid lahendavad reaalprobleeme, sealhulgas materjalide simulatsioone, minutitega, samas kui klassikalistel superarvutitel, sealhulgas Nvidia GPU-del, võtaks see miljoneid aastaid.

KUIDAS USA ekspordipiirangud Hiina vastu Euroopa ja Skandinaavia kiibitootjaid mõjutavad

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Kuna kiibitööstus on globaalselt integreeritud, võivad ühe piirkonna poliitilised otsused avaldada laiaulatuslikku mõju kogu sektorile, sealhulgas Euroopa ja Skandinaavia ettevõtetele.

Euroopas, sealhulgas Skandinaavias, tegutseb mitmeid olulisi kiibitootjaid ja pooljuhtide tööstusega seotud ettevõtteid. Kõik need ettevõtted on olulised tegijad pooljuhtide ja kiibitootmise sektoris ning nende aktsiad võivad olla mõjutatud USA ja Hiina vahelistest kaubanduspiirangutest. Siin on mõned neist:

ASML Holding (ASML) – Noteeritud Nasdaq (USA) ja Euronext Amsterdam (Holland)
Hollandi ettevõte, mis on maailma juhtiv litograafiamasinate tootja, mida kasutatakse kiipide valmistamisel. ASML-i seadmed on kriitilise tähtsusega kaasaegsete pooljuhtide tootmisprotsessis.

STMicroelectronics (STM) – Noteeritud Euronext Paris (Prantsusmaa), Borsa Italiana (Itaalia) ja New York Stock Exchange (NYSE, USA)
Prantsuse-Itaalia ettevõte, mis on üks maailma suurimaid pooljuhtide ja elektroonikakomponentide tootjaid, pakkudes lahendusi erinevatele tööstusharudele.

Infineon Technologies (IFX) – Noteeritud Frankfurdi börsil (XETRA, Saksamaa)
Saksa ettevõte, mis keskendub pooljuhtide tootmisele, eriti autotööstuse, tööstusautomaatika ja turvalahenduste valdkonnas.

Nordic Semiconductor (NOD) – Noteeritud Oslo börsil (Norra)
Norra ettevõte, mis on spetsialiseerunud madala energiatarbega traadita side kiipide arendamisele ja tootmisele, olles oluline mängija IoT (asjade interneti) turul.

NXP Semiconductors (NXPI) – Noteeritud Nasdaq (USA)
Hollandi päritolu ettevõte, mis tegeleb laia valiku pooljuhtide ja mikrokiipide tootmisega, pakkudes lahendusi autotööstusele, turvasüsteemidele ja muudele valdkondadele.

USA ekspordipiirangud, mis on suunatud Hiina vastu, võivad mõjutada ka Euroopa ja Skandinaavia kiibitootjaid mitmel viisil:

Tarneahelate häired: Kui USA piirab teatud tehnoloogiate või komponentide eksporti Hiinasse, võib see mõjutada Euroopa ettevõtete võimet saada vajalikke komponente või tehnoloogiaid, mis on pärit USA-st või kasutavad USA tehnoloogiat.

Turupiirangud: Kui Hiina kehtestab vastumeetmetena piirangud või tõkked Euroopa ettevõtetele, võivad need kaotada juurdepääsu olulisele turule või seista silmitsi suurenenud konkurentsiga.

Konkurentsipositsioon: USA piirangud võivad sundida Hiinat otsima alternatiivseid tarnijaid või arendama oma tehnoloogiaid, mis võib suurendada konkurentsi ja vähendada Euroopa ettevõtete turuosa.

Regulatiivne surve: Euroopa ettevõtted võivad sattuda surve alla nii USA kui ka Hiina poolt, et järgida erinevaid regulatsioone ja piiranguid, mis võib suurendada tegevuskulusid ja keerukust.

Lähenedes teistpidi, võib Euroopa kiibitootjatel olla võimalus hoopis kasumit suurendada, kui USA konkurents Hiina turul väheneb. Kuid olukord sõltub mitmest tegurist:

Võimalikud positiivsed mõjud Euroopa kiibitootjatele:
Turuosa suurenemine Hiinas – Kui USA kehtestab ranged ekspordipiirangud ja Hiina ei saa enam piisavalt kiipe USA-st (nt Nvidia ja AMD toodangut), võivad Euroopa ettevõtted nagu Infineon, STMicroelectronics, NXP Semiconductors ja teised saada sellest kasu, pakkudes alternatiivseid lahendusi.

Kasvav nõudlus alternatiivsete tarnijate järele – Hiina võib otsida uusi partnereid Euroopast ja Aasiast, et täita tühimikku, mille USA piirangud loovad. See võib tõsta Euroopa ettevõtete tellimuste mahtu ja kasumlikkust.

Suurem iseseisvus ja tugevam EL-i kiibitööstus – Euroopa Liit on juba käivitanud EU Chips Act programmi, mis on suunatud pooljuhtide tootmise laiendamisele Euroopas. Kui Hiina hakkab rohkem Euroopa kiipe ostma, võib see EL-i tootjaid veelgi tugevdada.

Kuid kas Euroopa ettevõtted müüvad Hiinale?
Siin tuleb mängu mitu tegurit:

USA surve ja tehnoloogiaallikad – Paljud Euroopa kiibitootjad sõltuvad USA tehnoloogiast või kasutavad USA tarkvara/litsentse, mis võivad nende ekspordi Hiinasse samuti piirata. Näiteks ASML (Hollandi litograafiamasinate tootja) ei saa müüa oma tipptasemel EUV-litograafiamasinaid Hiinale, kuna need sisaldavad USA päritolu komponente ja tehnoloogiat.

EL-i poliitiline hoiak – Euroopa Liit võib kehtestada oma ekspordipiirangud Hiina vastu, kas USA surve või samuti julgeolekukaalutluste tõttu. Saksamaa ja Prantsusmaa on juba väljendanud muret Hiina tehnoloogilise tõusu ja julgeolekuriskide pärast.

Hiina vastumeetmed – Kui Euroopa kiibitootjad otsustavad suurendada eksporti Hiinasse, võib USA neile kehtestada sanktsioone või piiranguid, mis võivad nende ülemaailmset tegevust kahjustada.

Euroopa kiibitootjatel võib lühiajaliselt olla võimalus suurendada kasumit Hiina turul, kui USA konkurents kaob. Kuid pikaajaliselt sõltub see EL-i poliitikast, USA tehnoloogilisest mõjust ja Hiina enda tootearenduse kiirusest. Kui EL kehtestab samasugused ekspordipiirangud nagu USA, siis Euroopa ettevõtted Hiinale kiipe väga palju müüa ei saa ning turuvõit jääb lühiajaliseks.

Loe lisaks:
USA kehtestas uued ekspordipiirangud tehisintellekti (AI) kiipidele

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

USA kehtestas uued ekspordipiirangud tehisintellekti (AI) kiipidele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Biden’i administratsioon on kehtestanud uued ekspordipiirangud* tehisintellekti (AI) kiipidele, mis on põhjustanud pooljuhtide aktsiate languse. Nvidia (NVDA) nimetas uues blogipostituses (SIIN) president Biden’i ekspordipiiranguid (vt. SIIT) “eksitavaks”, kuna ametist lahkuv administratsioon püüab piirata pooljuhtide tarnimist Hiinasse.

Moor Insights & Strategy asutaja, tegevjuht ja peaanalüütik Patrick Moorhead arutas Morning Brief saates neid uusi määrusi, nimetades neid “pretsedendituteks” ning rõhutades, et nende mõju kiibitootjatele on hetkel “üsna ebaselge”.

Moorhead selgitas, et piirangud puudutavad kiipe, mis on “spetsiaalselt loodud tehisintellekti jaoks või disainitud AI rakendusteks”. Ta tõi välja, et need piirangud võivad mõjutada ka mängukiipe, kuigi nende peamine kasutusvaldkond on muu.

“See hõlmab 120 riiki, sealhulgas paljusid Euroopa Liidu (EL) liikmesriike, kus nüüd kehtivad sellised piirangud,” märkis Moorhead, lisades, et nende täitmist hakkab jälgima valitsusasutus. “Ma ei suuda ette kujutada midagi, mis oleks innovatsioonile, kiirusele ja tuludele kahjulikum kui selline regulatiivne kontroll.” Ta leiab, et see on “vale lahendus” USA rahvusliku julgeoleku seisukohalt.

“Paljud ettevõtted ei pea muretsema, kuna neil pole AI klastritega mingit seost, kuid kui vaadata ettevõtteid nagu Nvidia (NVDA) ja AMD (AMD) ning isegi Intel (INTC), peavad nad nüüd väga täpselt hindama, kui palju kiipe nad saavad konkreetsele riigile tarnida,” selgitas Moorhead. Ta lisas, et isegi Euroopa Liit on selle otsuse osas kriitiline, nimetades seda “sammuks vales suunas”.

Millised plaanid on peagi ametisse astuval USA president Donald Trumpil?

Valitud USA presidendiks saanud Donald Trump on väljendanud kindlat seisukohta kaubandussuhetes Hiinaga, rõhutades vajadust kehtestada Hiina impordile suured tollimaksud. Ta on teinud ettepaneku kehtestada kõikidele imporditavatele kaupadele üldine tollimäär vahemikus 10–20%, kusjuures Hiina kaupadele kavandatakse lausa 60% tollitariifi. Need meetmed on suunatud Hiina kaubandustavadega seotud probleemide lahendamisele, sealhulgas intellektuaalomandi varguse ja riiklike toetuste vastu, mida rakendatakse „Made in China 2025“ strateegia raames.

Donald Trump pooldab mitte ainult Hiina impordi piiramist USA-sse, vaid ka rangemaid ekspordikontrolle USA toodete, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste kaupade, nagu pooljuhid ja tehisintellektiga seotud tooted, eksportimisel Hiinasse. Ta soovib laiendada juba kehtivaid ekspordipiiranguid, et takistada Hiina juurdepääsu USA tehnoloogiatele ja piirata nende arenguvõimalusi kõrgtehnoloogia valdkonnas.

Trumpi eesmärk on vähendada Hiina sõltuvust USA tehnoloogiast ning peatada nende võime arendada tipptasemel tehnoloogiaid, mis võiksid ohustada USA majanduslikku ja sõjalist üleolekut. Ta on väljendanud toetust meetmetele, mis raskendaksid Hiinal juurdepääsu Ameerika pooljuhtidele, AI-tehnoloogiale ja muudele kriitilistele tehnoloogiatele. See poliitika on sarnane Bideni administratsiooni võetud suunaga, kuid Trump on olnud oma varasemates otsustes veelgi agressiivsem Hiina majanduslike ja tehnoloogiliste ambitsioonide ohjeldamisel.

Sellised ekspordipiirangud võivad mõjutada suuri USA tehnoloogiaettevõtteid nagu Nvidia, Intel ja AMD, kuna Hiina on olnud nende toodete suur turg. Samas võib Trumpi administratsioon nende piirangute abil survestada ka USA ettevõtteid tootma ja investeerima rohkem Ameerika Ühendriikides, selle asemel et loota Hiina turule.

Lisateabe ja ekspertanalüüsi saamiseks vaata ka Yahoo Morning Brief’i ülevaateid.
__________________________
* Bideni administratsioon kehtestas uued ekspordipiirangud AI-kiipidele, mis mõjutavad spetsiaalselt tehisintellekti jaoks loodud või AI-rakendusteks disainitud kiipe. Need piirangud kehtivad 120 riigis, sealhulgas EL-is, ja nende täitmist jälgib USA valitsusasutus. Piirangud mõjutavad eriti Nvidia, AMD ja Inteli tarnete mahtu. Meetme eesmärk on piirata kiibitarnet Hiinasse, kuid see on saanud kriitikat innovatsiooni ja turu mõjutamise tõttu. Täpne jõustumiskuupäev pole mainitud, kuid piirangud võivad juba kehtida või jõustuda peagi.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vaata ka:
KUIDAS USA ekspordipiirangud Hiina vastu Euroopa ja Skandinaavia kiibitootjaid mõjutavad

MIS saab TikTok’ist ja kuidas see mõjutab börsiettevõtteid?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – USA presidentiks valitud Donald Trump on lubanud TikToki “päästa” ning võimalikuks lahenduseks võiks olla Elon Musk, vahendab Yahoo Finance.

Hiina ametnikud on arutanud võimalust müüa sotsiaalmeediaplatvormi USA haru Muskile, kui USA ülemkohus kinnitab seaduse, mis keelaks TikToki omamise ettevõtetel, mida juhivad riigid või isikud, keda USA peab välisvaenlasteks. See viitab eelkõige Hiina ettevõttele ByteDance, millele TikTok kuulub ja mille omandisuhe tekitab USA-s julgeolekumuresid. Seega, kui see seadus jõustub, peaks TikTok leidma uue omanikku, kes ei ole välisvaenulikuks peetava riigi kontrolli all.

Trumpi sekkumine ja juriidilised väljakutsed

Trump on palunud USA ülemkohtul peatada TikToki sundmüügi tähtaeg ning eelistaks kokkuleppelist lahendust, kuna alates 20. jaanuarist vastutab ta jälle riikliku julgeoleku eest. Samal ajal näevad konkurentsiõiguse eksperdid, et Musk suudaks seaduslikud takistused ületada, sest TikTok ja X (endine Twitter) on erineva sihtgrupiga platvormid.

Muski ja TikToki suhe

Musk on juba varem avaldanud arvamust, et TikToki keelamine oleks vastuolus sõnavabaduse põhimõtetega. Tema tihedad sidemed Trumpiga ning varasemad investeeringud võiksid muuta ta sobivaks ostjakandidaadiks. Kuigi TikTok on avalikult eitanud müügivõimalust, jääb Hiina valitsuse otsustusõigus määravaks faktoriks.

Alternatiivsed ostuhuvilised

Lisaks Muskile on huvi üles näidanud ka investor Kevin O’Leary ja miljardär Frank McCourt Jr., kes võiksid pakkuda TikToki USA haru eest kuni 20 miljardit dollarit, kuigi ilma platvormi väärtusliku algoritmita.

Väärtuslik algoritm viitab TikToki südameks olevale tehnoloogiale – keerukale masinõppe ja tehisintellektil põhinevale soovitussüsteemile, mis määrab, millist sisu kasutajatele näidata. See algoritm analüüsib kasutajate käitumist, eelistusi ja suhtlust platvormil ning suudab väga täpselt kohandada sisu iga indiviidi huvide järgi, muutes TikToki üheks kõige kaasahaaravamaks sotsiaalmeediaplatvormiks maailmas.

Kui TikToki USA haru müüakse, kuid ilma selle algoritmita, tähendaks see, et ostja saaks platvormi ilma selle kõige olulisema tehnoloogilise eeliseta. See võib vähendada ostu atraktiivsust ja mõjutada TikToki konkurentsivõimet turul.

Tulevik on ebaselge

TikToki saatus jääb endiselt lahtiseks. Kuigi Trump võib uue presidendina mõjutada TikToki tulevikku, võib ka kohtulahend olukorda märgatavalt muuta. TikToki 170 miljonit USA kasutajat ootavad põnevusega, kuidas olukord laheneb ja kas Musk saab või soovib sellest osa saada.

Kui Elon Musk ostaks TikToki, kuid saaks sellega koos ka väärtusliku algoritmi, oleks tal võimalus seda rakendada ka X-i (endise Twitteri) juures. See annaks X-ile võimsa soovitussüsteemi, mis suudaks paremini kohandada sisu iga kasutaja huvide ja eelistuste järgi. See omakorda suurendaks platvormi kaasahaaravust ja kasutajate aktiivsust, mis on Muskile tähtis, kuna ta püüab X-i muuta globaalseks multifunktsionaalseks platvormiks.

Kuid on mõned takistused ja küsimärgid:

Hiina vastuseis – TikToki omanik ByteDance on varem öelnud, et nad ei müüks oma algoritmi, sest see on nende kõige väärtuslikum vara. Isegi kui TikToki USA haru müüakse, võib Hiina valitsus takistada algoritmi üleminekut.

USA regulatsioonid – Isegi kui Musk saaks algoritmi, võib USA konkurentsiamet uurida, kas selline ühinemine annab talle liiga suure turueelise ja kas see võib tekitada monopoliprobleeme.

Kas see sobiks X-ile? – TikToki algoritm on loodud lühivideote soovitamiseks, samas kui X põhineb rohkem tekstipostitustel ja uudiste jagamisel. Kui Musk tahaks selle algoritmi edukalt X-ile üle kanda, peaks ta seda kohandama, et see sobituks X-i formaadiga.

Kui Musk siiski suudaks TikToki algoritmi enda kontrolli alla saada ja integreerida selle X-i, vōiks see muuta X-i palju konkurentsivõimelisemaks ning aidata tal konkureerida Meta (Facebooki ja Instagrami) ning teiste suurte sotsiaalmeediaplatvormidega.

ByteDance ja börs

TikToki omanik ByteDance ei ole börsiettevõte. ByteDance on eraomandis olev Hiina tehnoloogiaettevõte, mis tähendab, et selle aktsiatega ei saa kaubelda avalikel börsidel, nagu NYSE või Nasdaq. Siiski on olnud spekulatsioone, et ByteDance võiks tulevikus IPO kaudu börsile minna, kuid Hiina regulatiivsed piirangud on seda seni takistanud.

Milliste börsiettevõtete aktsiaid TikToki saatus mõjutab?
Kuigi TikTok ise ei ole börsil, võib selle võimalik müük või keelustamine mõjutada mitmeid suuri börsiettevõtteid, eriti tehnoloogiasektoris. Siin on mõned ettevõtted, mille aktsiad võivad TikToki tulevikust sõltuvalt liikuda:

Meta Platforms (NASDAQ: META)
Meta (Facebook, Instagram, WhatsApp) on TikToki peamine konkurent sotsiaalmeedias. Kui TikTok USA-s keelustatakse või nõrgeneb, võib see aidata Instagrami Reelsil ja Facebookil rohkem kasutajaid ja reklaamitulu saada, mis võib META aktsia hinda tõsta.

Alphabet (NASDAQ: GOOGL)
Alphabet, Google’i emafirma, omab YouTube’i, millel on konkurent YouTube Shorts. Kui TikTok nõrgeneb või kaob USA turult, võib YouTube Shorts saada rohkem kasutajaid ja reklaamijaid, mis toetab Google’i reklaamitulusid ja aktsiahinda.

Snap Inc. (NYSE: SNAP)
Snapchati omanik Snap Inc. on TikToki ja Instagrami kõrval noorte seas populaarne platvorm. Kui TikTok kaotab USA turuosa, võib Snap sellest kasu saada ja selle aktsiahind tõusta.

Elon Muski X Corp (endine Twitter, praegu erafirma, mitte börsiettevõte)
Kui Musk ostaks TikToki, võiks see tema kontrolli all olevat X-i tugevdada. Samas ei ole X enam börsil (pärast 2022. aasta erastamist), mistõttu see ei mõjuta otseselt aktsiaturgu.

Amazon (NASDAQ: AMZN) ja e-kaubanduse ettevõtted
TikTok on üha enam muutumas e-kaubanduse platvormiks (TikTok Shop). Kui see ärisuund kasvab, võib see mõjutada konkurente, nagu Amazon, mille aktsiahind võib reageerida sõltuvalt TikToki edust või ebaõnnestumisest.

Tesla (NASDAQ: TSLA)
Kuna Elon Musk omab nii X-i kui ka Tesla aktsiaid, võib potentsiaalne TikToki ost mõjutada Tesla investorite sentimenti. Kui Musk kulutab TikTokile suured summad või kui Hiina valitsus reageerib sellele negatiivselt, võib see TSLA aktsiat mõjutada (näiteks Hiina turu võimaliku surve tõttu Teslale).

Avafoto: Unsplash

1...456...30Page 5 of 30