Kolmapäev, detsember 31, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Mt. Goxi tagasimaksed ja võimalikud mõjud Bitcoini (BTC) hinnale

By
Helena-Reet Aari
-
Mt. Gox

NordenBladet – Mt. Goxi kunagise maailma suurima Bitcoini (BTC) börsi likvideerimisprotsess ja sellega seotud tagasimaksed on jätkuvalt krüptorahamaailma üks olulisemaid ja murettekitavamaid teemasid. Need tagasimaksed puudutavad suurt hulka Bitcoine, mis võivad turule jõudes oluliselt mõjutada BTC hinda.

Mis oli Mt. Gox?

Mt. Gox (lühend fraasist “Magic: The Gathering Online eXchange“) oli Tokyos asuv krüptoraha börs, mis asutati 2010. aastal. Aasta 2014 alguseks oli sellest saanud maailma suurim Bitcoini kauplemisplatvorm, mille kaudu toimus üle 70% kõigist ülemaailmsetest BTC tehingutest.

Mt. Goxi taga oli mitu võtmeisikut erinevatel ajaperioodidel:

  • Asutaja (algne): Mt. Goxi asutas algselt Jed McCaleb 2010. aastal. Algselt oli see kauplemisplatvorm kaardimängu “Magic: The Gathering” kaartidele (millest ka nimi), kuid ta muutis selle 2010. aasta lõpus Bitcoini börsiks.
  • Tegevjuht (kokkuvarisemise ajal): 2011. aastal müüs Jed McCaleb börsi Mark Karpelès-ile (Prantsuse ärimees), kellest sai Mt. Goxi tegevjuht. Tema juhtimise all kasvas börs maailma suurimaks, kuid ka tema juhtimise ajal 2014. aastal kukkus see kokku. Mark Karpelès mõisteti 2019. aasta märtsis Tokyo ringkonnakohtus süüdi andmete manipuleerimises ja talle määrati 2,5-aastane vanglakaristus, mis peatati neljaks aastaks. See tähendab, et ta ei pidanud vanglasse minema, välja arvatud juhul, kui ta oleks katseajal (neli aastat) toime pannud uue kuriteo. 2018. aasta aprillis asus ta tööle London Trust Media (VPN-teenuse Private Internet Access taga oleva ettevõtte) tehnoloogiajuhina (CTO).
  • Usaldusisik: Nobuaki Kobayashi on aga usaldusisik (Rehabilitation Trustee), kelle Jaapani kohus määras pärast Mt. Goxi pankrotti. Tema roll on hallata allesjäänud varasid ja korraldada tagasimakseid Mt. Goxi võlausaldajatele. Ta ei olnud börsi juhtkonna liige enne selle kokkuvarisemist.

Krahh ja tagajärjed:

  • 2014. aasta veebruaris peatas Mt. Gox äkitselt kõik tehingud ja sulges oma veebisaidi, esitades Jaapanis pankrotikaitse taotluse.
  • Selgus, et börs oli kaotanud (väidetavalt varguse tõttu, mis oli toimunud juba aastaid) hinnanguliselt 850 000 BTC-d (millest hiljem leiti 200 000 BTC). Tolleaegses väärtuses oli see sadu miljoneid dollareid, mis tõi kaasa börsi maksejõuetuse ja selle lõpliku pankroti.
  • See sündmus oli krüptoraha ajaloos kriitiline hetk, mis tõi esile tsentraliseeritud börside turvariskid ning ajendas tööstust karmistama oma turvameetmeid ja suurendama regulatiivset järelevalvet.

Mt. Goxi tagasimaksete protsess

Mt. Goxi juhtum viidi pankrotimenetlusest üle tsiviilrehabilitatsiooniprotsessile, et tagada võlausaldajatele paremad hüvitised.

  • Võlausaldajad ootasid aastaid hüvitist Jaapani kohtu määratud usaldusisikult Nobuaki Kobayashi-lt.
  • Tagasimaksete kava näeb ette, et võlausaldajatele makstakse tagasi nii sularahas (Jaapani jeenides) kui ka säilinud Bitcoinides.
  • Tagasimaksete tähtaega on mitu korda pikendatud. Värskeimate andmete kohaselt on tagasimaksete tähtajaks seatud 31. oktoober 2025.

Praeguse kava kohaselt on jaotamiseks jäänud umbes 142 000 BTC-d, lisaks Bitcoin Cash’i (BCH) ja sularaha. See Bitcoini kogus on märkimisväärne, ulatudes praeguse turuväärtuse juures miljardite dollariteni.

Mõjud Bitcoini (BTC) hinnale

Mt. Goxi tagasimaksete ootus on loonud krüptorahaturul pikaajalise ebakindluse, mida sageli nimetatakse “Mt. Goxi kummituseks”.

Müügisurve ootus:

1. Võimalik müügisurve: Peamine mure on, et kui võlausaldajad saavad kätte oma Bitcoinid, võivad paljud neist otsustada need kohe müüa (likvideerida). Selle müügi peamised põhjused on:

  • Pikk ooteaeg: Võlausaldajad on oodanud hüvitist üle kümne aasta ja paljud soovivad nüüd raha kätte saada, et katta oma esialgsed kahjud või kasutada vahendeid muuks otstarbeks.
  • Tunduvalt kõrgem hind: Algse kaotuse ajal oli BTC hind tunduvalt madalam. Saades tagasi BTC tänase turuhinnaga, on nende kasum märkimisväärne. See võib motiveerida müüma isegi neid, kes on krüptorahausku.
  • Riskivältimine: Osa võlausaldajaid võib eelistada võtta “kindla kasumi” ja vältida edasist krüptoturuga seotud volatiilsust.

2. Mastaap: Turule võib korraga siseneda üle 142 000 BTC. Isegi kui ainult osa sellest müüakse lühikese aja jooksul, võib see tekitada märkimisväärse lühiajalise müügisurve, mis viib BTC hinna alla.

Pehmendavad tegurid:

1. Hajutatud müük: Tõenäoliselt ei toimu kogu tagastatud BTC müük ühel päeval. Tagasimaksed toimuvad eri etappides ja erinevad võlausaldajad langetavad oma otsused erinevatel aegadel. Lisaks on tegemist tuhandete inimestega, mitte ühe suure institutsiooniga.

2. Institutsionaalsed võlausaldajad: Osa suurtest võlausaldajatest on varahaldusettevõtted, mis võivad olla huvitatud BTC hoidmisest (HODL) või turule laskmisest ettevaatlikult ja pikaajaliselt, et vältida hinna järsku langust.

3. Väike osakaal: Kuigi 142 000 BTC on suur kogus, on see suhteliselt väike võrreldes Bitcoini päevase kauplemismahuga ja kogu ringluses oleva BTC-ga. Turg on alates 2014. aastast tohutult kasvanud ja on märksa likviidsem ning sügavam.

Mt. Goxi tagasimaksete sündmus on kaalutlusrisk BTC turul. Lühiajaline müügisurve on tõenäoline, kuid turu praegune küpsus ja likviidsus peaksid leevendama drastilist krahhi, mida mõned kardavad.

Vaata ka videot, mis annab ülevaate Mt. Goxi ajaloost, sealhulgas häkkimisest ja pankrotistumisest:

Avafoto: NordenBladet

Snapchat hakkab arhiveerimise eest raha küsima: mis muutub ja miks see pahameelt tekitab

By
Helena-Reet Aari
-
Snapchat hakkab raha küsima

NordenBladet – Snapchat teatas, et hakkab võtma tasu kasutajatelt, kelle Mälestuste (Memories) arhiiv ületab 5 GB. Otsus, mis tuleb „järkjärgulise globaalse kasutuselevõtu” käigus, on vallandanud pahameele paljudes kasutajates, kes on aastatega snap’e talletanud.

Snap tunnistab, et tasuta teenuselt tasulisele üleminek pole lihtne, kuid peab seda paratamatuks, et funktsiooni edasi arendada ja selle kvaliteeti hoida. Ettevõtte sõnul on alates rakenduse sünnist salvestatud üle triljoni mälestuse ja nende populaarsust ei osatud alguses ette näha.

Snap Inc (SNAP)
Snap Inc. (Snapchati emaettevõte) on börsifirma NYSE-l tähisega SNAP. Snap Inc ühe aasta aktsia kauplemise graafik (NordenBladet)

Kuidas uus kord töötab

  • 5 GB piirang: kui arhiiv on suurem, palutakse üle minna tasulisele plaanile.

  • Hinnad: esmane 100 GB pakett hinnaga 1,99 $/kuu; 250 GB kuulub Snapchat+ (3,99 $/kuu) hinna sisse.

  • Ajapikendus: limiidi ületajatele pakutakse 12 kuud ajutist lisaruumi ning võimalus kogu sisu seadmesse alla laadida.

  • Kes ei puuduta: Snap väidab, et enamikul kasutajatel on alla 5 GB Mälestusi, seega muudatus neid ei mõjuta.

Miks ettevõte seda teeb

Snap rõhutab vajadust tuluallikaid laiendada ja investeerida Mälestuste arendamisse. Reklaami poolel on ettevõte teises kvartalis näinud tulemuste paranemist ning teatanud 932 miljonist igakuisest aktiivsest kasutajast (aastane kasv 7%). Konkurentidel nagu Instagram ja TikTok on küll suuremad kasutajaarvud, kuid analüütikute hinnangul liigub kogu sektor sinnani, et salvestusruum muutub tasuliseks.

Kasutajate reaktsioon

Sotsiaalmeedias süüdistatakse Snapi ahnuses — eriti need, kellel on aastatepikkune isiklik arhiiv. Samas leiavad turuvaatlejad, et tasulise pilveruumi mudel on sotsiaalmeedia puhul lõpuks vältimatu, kui platvormid tahavad pakkuda püsivat ja skaleeruvat salvestamist.

Mida otsus investoritele toob?

Investoritele on see pigem hea uudis. Tasuline salvestus võib tõsta ARPU-t ja korduvat tellimustulu (eriti via Snapchat+), samal ajal kui Snap väidab, et enamik kasutajaid jääb alla 5 GB ja seega ei puudutata põhikriitilist massi. Risk on negatiivne PR ja võimalik väike churn, nii et jälgida tasub MAU/retentsiooni ning tellimustulu kasvu – kui need püsivad, on mõju positiivne.

Avafoto: Unsplash

Baltika Grupp esitas pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Baltikumis

By
Helena-Reet Aari
-
Baltika läks pankrotti

NordenBladet – Baltika Grupp, mis on aastaid vastutanud moebrändi Ivo Nikkolo eest, on esitanud pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Eestis, Lätis, Leedus ja oma veebipoodides. Kuna ettevõte läbis juba mõni aasta tagasi saneerimisprotsessi, pole Baltika teatel hetkel uuesti saneerimine võimalik.

Kuigi Indrek Rahumaa ettevõte European Lingerie Group (ELG) omandas Baltika alles kevadel, oli rõivagrupp juba sel ajal tõsiste rahaliste probleemidega silmitsi.

Ettevõtte hinnangul ei toetanud jaemüügi jätkamist “tarbijate kulutuste jätkuv märkimisväärne langus,” mistõttu ei olnud see majanduslikult realistlik.

Pankroti taga on pikale veninud keeruline majanduslik olukord nii ettevõttesiseselt kui ka laiemas majanduskeskkonnas. Ettevõte rõhutab, et Ukraina sõda ning Balti riikide geopoliitilised pinged on tekitanud tarbijates lisaks niigi ettevaatlikkusele ebakindlust ja hirmu. See on oluliselt vähendanud tarbijate usaldust ja toonud kaasa järsu nõudluse languse. Hoolimata pingutustest äri stabiliseerimiseks Baltikumis, ei võimaldanud ebasoodsad tingimused jätkata jaemüügile keskendunud strateegiat.

Küll aga märgitakse, et ELG laialdane kohalolu Euroopas võimaldab jätkata Ivo Nikkolo kaubamärgi hulgimüügi ja e-kaubanduse võimaluste hindamist kogu Euroopas. Neid jõupingutusi toetab ka Baltika juhtkond, kes on olnud uue strateegia hindamisel võtmerollis.

„Uskusime Ivo Nikkolo kaubamärgi tugevusse ja potentsiaali ning usume endiselt, et kaubamärk kannab ajatut väärtust. Kahjuks muudavad Baltimaade turutingimused jaemüügistrateegiaga jätkamise võimatuks. Kuigi see peatükk lõpeb, jätame ukse avatuks Ivo Nikkolo võimalikuks taassünniks tulevikus, keskendudes siis juba hulgimüügile ja e-kaubandusele laiemal Euroopa turul,“ ütles ELG Grupi esindaja Indrek Rahumaa pressiteates.

AS Baltika aktsiad kustutati Nasdaq Tallinna börsi nimekirjast juba 30. augustil 2023. See toimus pärast seda, kui Baltika pearahastaja KJK BLTK Holding OÜ viis läbi väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise ja ettevõtte ühinemise protsessi, mis oli tingitud ettevõtte keerulisest majanduslikust olukorrast.

Avafoto: Peale saneerimist jäi Baltikal jäi alles ainult Ivo Nikkolo kaubamärk (Pressifoto)

 

OpenAI tõusis 500 miljardi dollariga maailma väärtuslikemaks idufirmaks

By
Helena-Reet Aari
-
Sam Altman

NordenBladet – ChatGPT looja OpenAI on lõpule viinud tehingu, mis tõstab ettevõtte väärtuse 500 miljardi dollarini, tehes sellest maailma kõige väärtuslikuma idufirma. Sellega möödus ettevõte senisest liidrist, Elon Muski kosmosefirmast SpaceX, mille väärtuseks hinnatakse 400 miljardit dollarit.

Tehing võimaldas OpenAI praegustel ja endistel töötajatel müüa investoritele nagu Thrive Capital, SoftBank ja MGX ligikaudu 6,6 miljardi dollari väärtuses osalust. See on märkimisväärne hüpe võrreldes aasta alguses toimunud rahastusringiga, mil ettevõtte väärtuseks hinnati 300 miljardit dollarit.

Ettevõtte väärtuse kiire kasv peegeldab laiemat investeerimisbuumi tehisintellekti valdkonnas – tehnoloogias, millel on potentsiaali muuta terveid majandusharusid. Sam Altmani juhitav OpenAI on üks pioneere, kes veab eest triljoneid dollareid nõudvat tehisintellekti arendust ja andmekeskuste rajamist.

Tehing leiab aset OpenAI jaoks pöördelisel ajal, mil ettevõte on läbirääkimistes Microsoftiga, et muuta oma struktuur traditsioonilisemaks kasumit taotlevaks ettevõtteks. Sellele plaanile on aga vastu seisnud kaasasutaja Elon Musk, kes süüdistab firmat oma algse mittetulundusliku missiooni reetmises.

Samal ajal seisab OpenAI silmitsi tiheda konkurentsiga talentide pärast, kuna tehnoloogiahiiud nagu Meta meelitavad tippspetsialiste sadadesse miljonitesse ulatuvate palgapakettidega. Hiljutine aktsiamüük ongi üks viis, kuidas hoida ja motiveerida oma töötajaid, pakkudes neile võimalust ettevõtte edust rahaliselt osa saada. Huvitava detailina ei müüdud kõiki müügiks pakutud aktsiaid, mis võib viidata töötajate usule ettevõtte pikaajalisse potentsiaali.

Tulevikku vaadates peab OpenAI aga jätkuvalt rinda pistma rivaalidega nagu Google ja Anthropic, vastates konkurentsile uute toodetega, näiteks hiljuti välja tulnud võimsama mudeliga GPT-5.

Avafoto: OpenAI juht Sam Altman

Vaata ka:
Elon Musk kaotas esimese kohtulahingu OpenAI vastu, kuid kiire kohtuprotsess on veel ees

Euro kallinemine leevendab Eestis hinnatõusu; mõju ekspordile väike

By
Helena-Reet Aari
-
Euro on dollari suhtes tugevalt kallinenud

NordenBladet – Euro on tänavu USA dollari suhtes märgatavalt tugevnenud: alates aasta algusest umbes 13% ning viimase 12 kuuga veidi üle 6%. Kolmapäeval oli kurss ligikaudu 1,17 dollarit euro eest.

Tugevama euro vahetu mõju Eestis on hindadele: hinnatõus kahaneb hinnanguliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti, sest energia ning suur osa toidu- ja tööstustoormeid on maailmaturul dollaripõhised. Osa sellest mõjust on juba tarbijateni jõudnud.

Ekspordile on mõju piiratud. USA osakaal Eesti koguekspordis on umbes 4%, mistõttu tugevama euro negatiivne mõju ettevõtete müügile jääb tagasihoidlikuks. Tänavu seitsme kuuga eksporditi USA-sse kaupu 355 miljoni euro eest, mida on aastatagusega võrreldes 53 miljonit vähem. Ligikaudu veerandi sellest moodustasid mobiilsideseadmed (sh 5G), 9% puittooted ning kumbki umbes 6% ehituskeemia ja elektriseadmed.

Taustaks nähakse dollari nõrgenemist soodustavate teguritena USA majanduskeskkonna ebakindlust ning intressipoliitikate erisuunda: Euroopa Keskpank pole andnud märku edasisest kiirest lõdvendamisest, samal ajal kui USA-s oodatakse intressilangetusi. Prognoosid viitavad, et euro võib järgneval aastal tugevneda üle 1,20 dollari piiri.

Avafoto: Unsplash

1...456...36Page 5 of 36