Reede, aprill 11, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

TAOTLE rahastust Eesti, Soome, Rootsi ja Läti koostööprojektideks

NordenBladet – Kesk-Läänemere programmi eesmärk on rahastada kvaliteetseid projekte Eesti, Soome, Rootsi ja Läti partnerite vahel, et ühiseid väljakutseid koos lahendada. Aastatel 2021–2027 jagatakse 118 miljonit eurot koostööprojektidele, mis edendavad keskkonda, ettevõtlust, tööturgu ja avalikke teenuseid.

Kesk-Läänemere programmi eelmises etapis (2014–2020) toetas Euroopa Regionaalarengu Fond projekte lausa 132 miljoni euroga. Selle eest jõuti päris palju ka ära teha – kokku viidi läbi 137 projekti.

Kui taotleja soovib programmist toetust saada, siis kõigepealt tuleb endale leida rahvusvaheline partner, kellega koos taotlus koostada, esitada ja seejärel tegevused ellu viia. Vajalik on vähemalt kahe partneri koostöö kahest erinevast riigist. Partnerite arvu osas pole maksimumi määratud, kuid igal partneril peab olema selge roll. Lisaks peab projekt tooma selget rahvusvahelist kasu.

Programmi eelmisel perioodil oli 137 projektist 109 mingit pidi seotud Eestiga. See tähendab, et meie asutused on väga palju kasutanud võimalust, et teha rahvusvahelist koostööd ja seeläbi kohalikku elu parandada. Eelkõige saavad partnerid olla avalikes huvides töötavad asutused, sest eesmärk on üldine piirkonna areng. Kesk-Läänemere programm ootab taotlusi, mis sellistele eesmärkidele vastavad.

Riigi Tugiteenuste Keskuses asub Kesk-Läänemere programmi infopunkt, kust saab eestikeelset lisainfot programmi kohta.

Kesk-Läänemere programmi 2021–2027 teine taotlusvoor algab 20. veebruaril 2023 ja lõpeb 10. märtsil 2023.

Programmi prioriteetsed suunad on:

Innovaatiline ettevõtluse arendus
Eesmärk 1. Rohkem eksportivaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid
Eesmärk 2. Rohkem uusi kasvuettevõtteid

Parandatud keskkonna- ja ressursikasutus
Eesmärk 3. Ühised ringmajanduse lahendused
Eesmärk 4. Parem mere- ja rannikukeskkond
Eesmärk 5. Vähem CO2 heiteid

Kaasavam tööturg
Eesmärk 6. Paremad võimalused tööturul
Paremad avalikud teenused
Eesmärk 7. Paremad avalikud teenused ja lahendused inimestele

Rohkem infot leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse (rkt.ee) lehelt SIIT.

Lisainfo:
Annika Mändla
Kesk-Läänemere programmi infojuht
+372 5694 4985
annika.mandla@rtk.ee

Avafoto: Riigi Tugiteenuste Keskus

Soome Hypo prognoos: kinnisvara hind langeb enim alates 1995. aastast

NordenBladet — Eluasemete hinnalangus süveneb järgmisel aastal suurimaks alates 1995. aastast nii Helsingi piirkonnas kui ka mujal Soomes, prognoosib Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo) oma viimases eluasemeturu ülevaates.

Eriti mõjutavad hinnalangust tõusvad intressimäärad, kulutused ja uued kodud. Hypo majandusanalüütik Juho Keskinen kirjutab ülevaates, et järgmine aasta toob muutuse tavapärasesse arengusse, kus eluasemete hinnad kasvukeskustes on ilma suuremate langusteta tõusnud juba paarkümmend aastat.

Elamuturg on praegu madalseisus, mille sarnast pole pärast finantskriisi nähtud, nendib Keskinen.

Hypo nendib aga, et prognoositav langus tähendab vaid naasmist 2020.–2021. aastavahetuse hinnatasemetele pärast järsku hinnatõusu. Hypo hinnangul toimub naasmine parema hinnaarengu juurde juba 2024. aastal.

Eluasemete hinnatõusu prognoos on 2022. aastaks endiselt 1,0 protsenti ja 2023. aastaks miinus kaks protsenti. Hinnad hakkasid langema juba käesoleva aasta juulis ning aastases arvestuses püsitakse napilt plusspoolel ainult tänu tugevale aasta algusele.

Tõusnud intressimäärad tabasid eelkõige Helsingi piirkonda, kus uute korterite rohkus toob kasvukeskustesse pakkumist. Eluasemete hinnad pealinna regioonis langevad järgmisel aastal prognooside kohaselt kuni 3 protsenti.

Hypo märgib, et kuigi intressimäärad tõusevad kiiremini kui kunagi varem, on intressimarginaalid praegu viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Hypo ennustab, et kõige suurem intressitõus on juba läbi ning ka vajadus intressikaitse järele vaibub.

Hypo nendib oma ülevaates, et praegu on eluasemete müük aeglasem kui 2019. aastal enne koroonakriisi. Prognoosi kohaselt taastuvad kauplemismahud alles pärast intressitõusu lõppemist.

Praegu sõltub eluasemeturg suuresti heast tööhõivest. Inflatsioon ja tulevane majanduslangus võivad siiski „nuga haavas keerata”, nendib Hypo.

Korteriinvestorite küünal põleb nüüd mõlemast otsast, kuna kulud ja intressimäärad tõusevad, reaalüürid langevad ja korterite hinnad langevad, seisab Hypo ülevaates.

Korterite hinnalangusest kasusaajateks võib pidada esimese kodu otsijaid. Elamuehituse kokkuvarisemist praegu ei ole näha, kuid see paratamatult väheneb. See tõstab hindu hilinemisega.

Energia hinnatõus kajastub ka eluasemehindades. Koroonaperioodil soetasid paljud inimesed kaugtööelamised, mille kütmine on nüüd rahakotis näha.

Energiakriis mõjutab Hypo prognoosi kohaselt hajaasustusalasid ebasoodsalt küttekulude tõusu ja pikkade vahemaade tõttu. Kompaktse korteri elaniku kulude kasv on mõõdukam kui elektriga kütjatel.

Eeldatavasti suundub nõudlus rohkem ruumi- ja energiasäästlikele kodudele.

„Ühepereelamute müük langes juba aprillis aastatagusega võrreldes umbes 20 protsenti ja on sellest ajast alates olnud väiksem kui varem, kuid kõige hullem hinnalangus on alles ees,” märgib Keskinen.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: Teise pensionisambasse suuremaid makseid võimaldav eelnõu läbis esimese lugemise

NordenBladet — Riigikogu lõpetas täna kolme seaduseelnõu esimese lugemise. Ühega neist plaanitakse lubada inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid. Ühtlasi läbis esimese lugemise eelnõu, millega plaanitakse kohustada platvormihaldureid nagu AirBnB, Bolt ja Amazon hakata uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) soovitakse suurendada uuest aastast pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro võrra, et võimaldada vanemaealistele inimestele paremat ja väärilisemat majanduslikku toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Õnne Pillak (RE), Mart Helme (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.

Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.

Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.

Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.

Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja rahandusminister Annely Akkermann.

Avafoto: NordenBladet

 

 

JUST NII PALJU on kaotanud Elon Musk Tesla, Jeff Bezos Amazoni ja Mark Zuckerberg Meta aktsiatega

NordenBladet – Enne viimast müüki 4.–8. novembrini oli Elon Muskil 465,1 miljonit Tesla aktsiat, mis võrdub umbes 89 miljardi dollariga. Musk teatas teisipäeval, et müüs teisipäevase sulgemishinnaga 19,5 miljonit Tesla aktsiat väärtuses 3,7 miljardit dollarit. Musk on endiselt kõige suurem Tesla aktsiate omanik.

Tesla, Inc. (TSLA), mis kauples aasta eest 400 dollari ümber, on tänaseks (09.11.2022 kl 19:00) kukkunud 187.34 dollari juurde, mistõttu Elon Musk´i (51) praegune positsioon on Tesla aktsiates langenud 74,9 miljardit dollarit.

Hämmastav on see, et kuigi Muski kaotus Tesla aktsiatelt on hiiglaslik, pole see tema eakaaslaste seas suurim.

Meta Platforms´i (endine Facebook) looja Mark Zuckerberg (38) juhib kaotajate edetabelit. Seoses ettevõtte kuluka üleminekuga virtuaalreaalsusele langes ettevõtte asutaja 347 miljoni aktsia väärtus sel aastal 71%. See on 83 miljardi dollari suurune kahjum. Zuckerberg on sel aastal Metas kaotanud rohkem raha, kui Oracle’i asutaja Larry Ellisoni kogu osalus tema ettevõttes väärt on.

Kuid on oluline märkida, et Meta hindamine jõudis aasta tagasi ligikaudu 1 triljoni dollarini. Nii et isegi pärast krahhi on Zuckerbergi aktsiate väärtus endiselt 33 miljardit dollarit.

Zuckerbergile järgneb Amazon.com-i (AMZN) asutaja Jeff Bezos (58). Interneti-jaemüüja aktsiad on tänavu langenud 46%. See langetas tema 966,1 miljoni aktsia väärtust 76 miljardi dollari võrra. Bezose positsioon on endiselt väärt 89 miljardit dollarit. Bezose osaluse väärtus Amazonis on tänaseks rohkem väärt kui Muski positsioon Teslas ent Elon Musk on siiski jõukam tänu positsioonidele teistes ettevõtmistes, nagu SpaceX.

Avafotol: Elon Musk

Krüptovaluutadega kauplev Galaxy Digital Holdings avalikustas 2022. aasta kolmanda kvartali finantstulemused

NordenBladet – Galaxy Digital Holdings Ltd. avaldas täna oma kolmanda kvartali majandustulemused. Kvartali puhaskahjum oli 68,1 miljonit dollarit, võrreldes eelmise aasta 517,9 miljoni dollari suuruse kasumiga.

“Kuigi meie tööstus seisab silmitsi makromajandusliku vastutuule ja struktuurilise arenguga, astub Galaxy jätkuvalt tahtlikke samme oma tegevuse ümberkujundamiseks ja lihtsustamiseks,” ütles Galaxy Digitali asutaja ja tegevjuht Michael Novogratz (57).

“Säilitades 1,5 miljardi dollari likviidsuse, sealhulgas üle 1,0 miljardi dollari sularaha, on ettevõte jätkuvalt tugevas positsioonis nii orgaanilise kui ka anorgaanilise kasvu jaoks, kuna keskendume tuleviku ehitamisele. Lisaks soovin tänada Damien Vanderwilti tema panuse eest ettevõttesse ja ootan temaga töö jätkamist, kui ta läheb üle vanemnõunikuks ja juhatuse direktoriks.”

Tornoto börsil kaubeldava Galaxy Digital Holdingsi aktsiad (GLXY.TO) langesid kolmapäevase avaajaga 16%, 4,6 dollarilt 3,87 dollarile aktsia kohta. Hetkel (09.11.2022 kl 18:10) kaupleb aktsia 3.69 kanada dollari (CAD) juures. Aastaga on kukkunud aktsia enam kui 42 dollarilt 3.69 dollarini.


Väljavõte Finance.Yahoo.com lehelt

Mike Novogratz on krüptoraha investeerimisfirma Galaxy Investment Partners tegevjuht. Algselt pidi ta oma Galaxy Digital Assets Fundi asutama 15. detsembril 2017, kuid ta lükkas plaanid kõrvale, kuna talle „turutingimused ei meeldinud”.

Varahaldusfirma Galaxy Digital Holdings Ltd. tegutseb digitaalsete varade ja krüptovaluutadega. Galaxyl on viis peamist segmenti: kauplemine, põhiinvesteeringud, varahaldus, investeerimispangandus ja kaevandamine. Ettevõte pakub hetke-, tuletisinstrumentide ja finantseerimislikviidsust institutsionaalsetele klientidele, vastaspooltele ja kohtadele, mis teevad tehinguid krüptovaluutade ja muude digitaalsete varadega; ning pakub klientidele ja vastaspooltele juurdepääsu kaubeldavatele krüptovaluutadele mitmete teenuste pakkumise kaudu.

Galaxy Digital Holdings Ltd. on üks väheseid krüptovaluutaga tegelevaid ettevõtteid, mis peab majandustulemusi avaldama. 2018. aasta esimese üheksa kuuga kaotas ettevõte krüptovaluutadega kauplemises 136 miljonit dollarit. 2017. aastal panustas Galaxy Digital tehnoloogiaettevõtte Bitfury 80 miljoni dollari suurusesse rahastamisvooru.

Galaxy kahjum kasvas 2022. aasta teises kvartalis 554 miljonini pärast eelmise aasta 182 miljoni dollari suurust kahjumit.

Ta väitis 2017. aastal, et 20% tema netoväärtusest oli Bitcoinis ja Ethereumis. Ta ütleb, et teenis aastatel 2016–2017 krüptovaluutast 250 miljonit dollarit. 2022. aasta krüptovaluutade konverentsil kiitles Novogratz, et ta on “ainus mees maailmas, kellel on nii Bitcoini tätoveering kui ka Luna tätoveering.” Mõni nädal hiljem kaotas kahjuks Luna peaaegu kogu oma väärtuse.


Avafoto: Michael Edward Novogratz (sündinud 26. novembril 1964) on Ameerika investor, varem kuulus investeerimisfirmasse Fortress Investment Group. Praegu on ta krüptovaluutasse investeerimisele keskenduva Galaxy Investment Partnersi tegevjuht. (Väljavõte YouTube videost)