NordenBladet – Alates 1. veebruarist alustab Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena tööd Rainer Rohtla, kes juhtis eelmise aasta keskpaigani Baltikumi üht suurimat laologistika ja transpordi ettevõtet Via 3L gruppi ning varasemalt kullerettevõtet DPD Eesti.
Eesti suurim toidukauplustekett teatas, et on uue juhatuse esimehe otsinguil olnud alates oktoobrist.
Alates 1. oktoobrist 2019. aastal juhtis Coop Eesti Keskühistu tööd Alo Ivask, kes enne seda oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht.
Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe Väino Sassi sõnul sai uue juhi valikul otsustavaks Rainer Rohtla laiapõhjaline töökogemus nii Eesti kui rahvusvahelise suurettevõtte juhtimisel ning nende turuosade tõstmisel Eestis ja Baltikumis.
“Eestis on kokku umbes 750 toidukauplust ja neist ligi pooled ehk 320 kuuluvad Coop Eesti ühistutele, mistõttu tunnetan keskühistu juhina selgelt vastutust nii ühistute kui ka loomulikult enam kui poole miljoni Coopi kliendi ees,” ütles Rohtla.
Olulise erinevusena rõhutas Rohtla, et erinevalt varasematest ettevõtetest on Coopi näol tegemist kogukondliku algatusega, mis on 120 aastaga kasvanud üle-eestiliseks.
Rohtlal on pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. “Efektiivsed ja innovaatilised logistikalahendused on toidukaubanduse väga oluline lüli, mistõttu toob Rainer lisaks juhtimiskompetentsile Coopi juurde ka väärtuslikku logistikakogemust,” lisas Sassi.
Coop Eesti on suurim ja vanim toidu- ja esmatarbekaupluste kett Eestis, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega ollakse turuliider ligi 25 protsendiga. Täna töötab Coopis üle 6000 inimese.
NordenBladet – Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen mõisteti kõigis süüdistustes õigeks panga Baltikumi tegevust puudutanud rahapesuskandaalist tulenevas kohtuasjas. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises. Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni ametist vallandamiseni.
Rootsi kohus vabastas Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni kõigist süüdistustest seoses panga Baltikumi tegevust puudutava rahapesuskandaaliga. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises.
Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni vallandamiseni tegevjuhi kohalt. Prokurör taotles Bonnesenile kaheaastase vanglakaristuse alammäära.
Bonneseni vastu algatatud süüasi sisaldas ka süüdistusi rahapesu kohta eksitava teabe avaldamises Swedbanki Eesti filiaalis. Prokuratuur väitis, et Bonnesen levitas ajavahemikul sügisest 2018 kuni veebruarini 2019 panga Eesti filiaalis eksitavat teavet Swedbanki rahapesuvastaste meetmete kohta. Seda pärast Danske Banki auditit, milles kahtlustati ulatuslikke rahapesu kahtlusi panga Eesti filiaalis.
Bonneseni kahtlustati ka kelmuses ja ebaseaduslikus väärtpaberitega kauplemises, kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. Bonnesen ei tunnistanud end kogu protsessi vältel süüdi. See oli esimene kord aastakümnete jooksul, kui Rootsi suurpanga endine tegevjuht sai süüdistuse.
Bonneseni õigeksmõistmine juhtumis on märkimisväärne edasiminek Swedbanki Baltikumi äritegevuses rahapesu ümber käimasolevas skandaalis.
Avafoto: Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com
NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.
Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.
Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.
Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.
Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.
Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.
AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.
NordenBladet – Soome ärimees Toivo Sukari, Maskun Kalustetalo ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, rääkis hiljuti oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. 68-aastasel Sukaril, kes omab ka kaubanduskette Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus, diagnoositi mullu detsembris rutiinse tervisekontrolli käigus sepelvaltimotauti (pärgarteritõbi e. isheemiatõbi*).
68-aastane ärimees Toivo Sukari rääkis hiljuti väljaandele Helsingin Sanomat oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. Sukarile tehti 11. jaanuaril südameprotseduur nimega pallolaajennus (balloonangioplastika), mis läks hästi ja ta sai juba samal õhtul koju taastuma. Kuid vaid kaks päeva hiljem tundis Sukari end nõndavõrd hästi, et otsustas minna kaheksakilomeetrisele jalutuskäigule. Vaatamata heale enesetundele pärast jalutuskäiku ärkas ta järgmisel hommikul kõrge vererõhuga ja uimasena. Ta võttis paar pihustust nitroglütseriini, ning kaotas peagi teadvuse. Abikaasa Nadja Eerola kutsus kiirabi ja ta toimetati taas haiglasse.
“Minu väärtushinnangud muutusid koheselt. Minu ettevõtted kadusid silmapiiri taha niipea, kui mõistsin, et olukord on tõsine, ” ütles Sukari.
Nädal hiljem, esmaspäeval, tuli Sukarile teha teine pallolaajennus. “Niipalju kui mina aru saan, on üsna erandlik, kui tehakse phe nädala jooksul kaks balloonangioplastiat,” ütles ta.
Sukaril on sepelvaltimotauti, mis diagnoositi detsembris tavakontrolli käigus. HS-i andmetel haigus sümptomeid ei näidanud. Sukari palus teha angiogrammi, et kontrollida oma koronaarartereid.
Sukari heitlused aga teise pallolaajennusega ei lõppenud. Tal tekkis oreratsiooni kõrvalmõjuna valu ja värvimuutus käes. Haiglas viibides sai ta ka nõustamist.
“Õnneks on mul kodus keegi, kellega saan rääkida,” ütles Sukari. Ta mõtiskleb ka selle üle, mis oleks võinud juhtuda, kui haigust poleks detsembris avastatud. “Kas ma oleksin kõnnirajal surnud? Või oleksin ma elanud õnnelikult, mõeldes, et olen terve ja vormis? Kas ma ise tõin selle häda endale kaela?”
Laestadi perekonnast (usulahk. vt Laestadianism) pärit ja seitsme õe-vennaga Sukari on Maskun Kalustetalo (lühemalt lihtsalt Masku ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, samuti Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus omanik.
Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest).
Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu.
Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi.
Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus.
Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus.
Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus.
Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms.
NordenBladet – Olenemata sellest, mis valdkonnas te töötate, peate edu saavutamiseks olema oma tööga kursis. Päevakauplemine nõuab kõrget distsipliini ja tähelepanu, samuti turgude ja kaubeldavate finantsinstrumentide põhjalikku tundmist. Siin on 25 väärtuslikku nõuannet, mida iga tõsiseltvõetav päevakaupleja järgib.
1. Töötage välja kauplemisplaan ja pidage sellest kinni.
2. Hoia emotsioonid kauplemisotsustest eemal.
3. Seadke selged ja realistlikud kasumi ja kahjumi eesmärgid.
4. Hajutage oma portfelli riskide vähendamiseks.
5. Olge kursis turuuudiste ja -trendidega.
6. Kasutage võimalike kahjude piiramiseks stop-loss ordereid.
7. Kasutage suundumuste ja mustrite tuvastamiseks tehnilist analüüsi.
8. Kasutage aktsia alusväärtuse hindamiseks fundamentaalanalüüsi.
9. Pidage kauplemispäevikut, et jälgida oma edusamme ning õppida tehtud vigadest.
10. Kasutage riskijuhtimise tehnikaid, nagu positsiooni suuruse määramine ja riskimaandamine.
11. Olge kannatlik ja distsiplineeritud.
12. Vältige ülekauplemist.
13. Õppige lugema ja tõlgendama finantsaruandeid.
14. Mõista majandusnäitajate mõju turule.
15. Õppige graafikuid ja tehnilisi näitajaid lugema ja tõlgendama.
16. Keskenduge konkreetsele turule või sektorile, et saada eksperdiks.
17. Olge kursis regulatiivsete muudatustega, mis võivad teie tehinguid mõjutada.
18. Ärge ajage taga kuumi aktsiaid või turutrende.
19. Õppige võtma kasumit ja kärpima kahjumit.
20. Kaubelge ainult rahaga, mille kaotamist võite endale lubada.
21. Enne tehingusse sisenemist omage selget väljumisstrateegiat.
22. Ärge toetuge siseteabele ega võõrastele näpunäidetele.
23. Ärge kasutage oma kontot üle.
24. Omage põhjalikku finantsharidust
25. Õppige ja täiustage pidevalt oma kauplemisstrateegiat.
Kes on päevakaupleja?
Päevakaupleja on isik, kes ostab ja müüb sama kauplemispäeva jooksul finantsinstrumente, nagu aktsiad, optsioonid, valuutad või toorained. Päevakauplejad hoiavad oma positsioone tavaliselt väga lühikest aega, sageli vaid mõne minuti või tunni jooksul, ning nende eesmärk on saada väikest, kuid sagedast kasumit, kasutades ära lühiajalisi hinnaliikumisi. Päevakauplejad kasutavad tehingute leidmiseks ja otsuste tegemiseks tavaliselt tehnilist analüüsi ja graafikuid ning neil on tavaliselt kõrge riskitaluvus. Päevakauplejad töötavad tavaliselt iseseisvalt, mitte ei tööta finantsasutuses, ja kasutavad kauplemiseks oma kapitali.
