Neljapäev, oktoober 2, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

10 MEELDEJÄÄVAT lugu, mis on aktsiaturgu raputanud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Börs ei maga kunagi ja iga sündmus on kordumatu ja uus. Küll aga räägitakse, et olukorrad kipuvad korduma ja kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Venemaa rünnak Ukraina vastu on hetkel suurim turu-muutja. Ent millised sündmused on veel suuri tõuse ja mõõnu börsile toonud? Toome välja kümme huvitavat lugu börsi kohta, mis väärivad kindlasti mainimist.

Millised on kümme kõige huvitavamat lugu või olukorda börsi kohta?

GameStopi ümber tekkinud karude ja pullide sõda: 2021. aasta jaanuaris korraldas subreddit r/wallstreetbetsis organiseeruv jaeinvestorite rühm raskustes videomängude jaemüüja GameStopi aktsiate ostmist, et tekitada lühiajaline pakkumine. GameStopi aktsia hind tõusis hüppeliselt, põhjustades ettevõtte vastu panustanud riskifondidele märkimisväärseid kahjusid. Olukord juhtis tähelepanu jaeinvestorite jõule ja sotsiaalmeedia potentsiaalile aktsiaturgu mõjutada.

2008. aasta finantskriis: 2008. aasta finantskriisi põhjustas mitmete tegurite kombinatsioon, sealhulgas eluasemeturu mull, lõtv regulatsioon ja riskantne laenupraktika. Kriis tõi kaasa mitme suure finantsinstitutsiooni läbikukkumise ja ülemaailmse majanduslanguse. Valitsus sekkus majanduse stabiliseerimiseks mitmete meetmetega, nagu probleemsete varade abistamise programm (TARP) ja Ameerika 2009. aasta taastamise ja reinvesteerimise seadus.

Dot-comi mull: dot-comi mull oli 1990. aastate lõpus Interneti-põhiste ettevõtetega seotud spekulatsioonide ja hype periood. Paljud investorid valasid nendesse ettevõtetesse raha, tõstes nende aktsiahinnad jätkusuutmatule tasemele. Kui mull 2000. aastal lõhkes, läksid paljud neist ettevõtetest pankrotti ja investorid kaotasid märkimisväärseid summasid. Dot-comi mulli tuuakse sageli kui näidet irratsionaalsest üleküllusest aktsiaturul.

Must esmaspäev: 19. oktoobril 1987 toimus aktsiaturul üks ajaloo suurimaid ühepäevaseid krahhe, kus Dow Jonesi tööstuslik keskmine langes 22,6%. Krahhi põhjuse üle vaieldakse endiselt, kuid mõned tegurid, mis sellele kaasa aitasid, on kõrge võlatase, kaubanduse tasakaalustamatus ja investorite usalduse puudumine.

Tesla börsiralli: 2020. aastal tõusis elektriautode tootja Tesla aktsiahind üle 600%, tehes sellest maailma kõige väärtuslikuma autofirma. Ralli ajendiks oli suur nõudlus elektrisõidukite järele, samuti tegevjuhi Elon Muski säutsud ja avalikud avaldused.

Hiina-USA kaubandussõda: USA ja Hiina vahelised kaubanduspinged on avaldanud märkimisväärset mõju aktsiaturule. Mõlema riigi kehtestatud tariifid ja muud kaubandusmeetmed on toonud kaasa ebakindluse ja volatiilsuse erinevates turusektorites.

2020. aasta COVID-19 turukrahh: COVID-19 pandeemia puhang 2020. aastal põhjustas aktsiaturu järsu languse, kuna investorid olid mures viiruse majandusliku mõju pärast. S&P 500 indeks langes 2020. aasta 19. veebruarist 23. märtsini 34%, mis tähistab üht kiireimat karuturgu ajaloos.

1987. aasta siseringitehingute skandaal: 1980. aastate lõpus leiti, et mitmed Wall Streeti ettevõtted ja kauplejad tegelesid siseringitehingutega, kasutades tulutoovate tehingute tegemiseks mitteavalikku teavet. Skandaal tõi kaasa mitmete kõrgetasemeliste isikute, sealhulgas Ivan Boesky ja Michael Milkeni süüdimõistmise ning tõi kaasa väärtpaberitööstuse suurema reguleerimise.

Enroni skandaal: 2001. aastal leiti, et energiafirma Enron tegeles raamatupidamispettustega, hindas oma kasumit üle ja varjas oma võlgu. Skandaal viis ettevõtte pankrotti ja tuhandete töökohtade kaotamiseni. See tõi kaasa ka regulatsioonide ja börsil noteeritud ettevõtete järelevalve suurenemise.

2008.–2009. aasta finantskriis Kreekas: 2008. aasta ülemaailmne finantskriis avaldas tõsist mõju Kreeka majandusele, mis oli niigi hädas suure võlatasemega. Kriis tõi kaasa investorite usalduse kaotuse Kreeka võlakirjade vastu ja riigivõlakriisi. Kreeka valitsus oli sunnitud otsima rahalist abi Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt.

Avafoto: Pexels

Alustavate ettevõtete börs Funderbeam väikeinvestoritele aktsiapakkumisi enam ei korralda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Alustavate ettevõtete börs Funderbeam loobub senisest ärimudelist ja väikeinvestoritele enam aktsiapakkumisi ei korraldata. See muudab murelikuks senised investorid ja Funderbeami nimistus olevad ettevõtted. Idufirmadel on keerulisemates majandusoludes raha kaasata oluliselt raskem, vahendab Aktuaalne Kaamera.

Seni ühisrahastusplatvormi põhimõttel tegutsenud alternatiivbörs Funderbeam muutis ärimudelit ja heitis kapitali kaasamiselt kõrvale jaeinvestorid, kes ootasid kasvuettevõtetelt liiga kiiret tootlust. Edaspidi võimaldavad nad varajases faasis osaleda vaid professionaalsetel investorgruppidel, nagu näiteks äriinglite assotsiatsioonid.

“Need on investorid, kes investeerivad ja hoiavad. Ja nad peavad suutma hoida investeeringut, ütleme kolm aastat, neli aastat, seitse aastat, rahulikult,” lausus Funderbeami juht Kaidi Ruusalepp.

Iduettevõte Upsteam, mis pakub klientidele väljasõidu-autopesuteenust, on Funderbeami alt raha kaasanud alates 2018. aastast kolmel korral. Nüüd lähevad nad uuele kapitalikaasamise ringile väljaspool Funderbeami ja usuvad, et on kasumisse jõudmisele väga lähedal.

“Väikeinvestorite aktiivsus on vähenenud. Teiseks on see, et kuna me tegime suure ärisuunamuudatuse, siis me näeme, et tulevikus peame liikuma rohkem rahakaasamisega fondide maailma ning Funderbeamil on teatud piirangud selles valdkonnas,” ütles Upsteami juht Martin Kristerson.

Jaeinvestorite kõrvalejätmist peab ta põhjendatuks.

“Kui investeeritakse iduettevõtetesse, siis peaks tegema pika staažiga investeeringuid. Kasvavad ettevõtted ikkagi. Ja nagu näha, vaadates viimase või poole aasta väikeinvestorite aktiivsust Funderbeamis, siis see on tõesti vähenenud,” lausus Kristerson.

Jaeinvestorid ise Funderbeami otsusest vaimustuses pole. Madis Müür on aastate jooksul investeerinud Funderbeami nimekirjas olevatesse ettevõtetesse umbes 300 000 eurot. Nüüd näeb ta ahenemas nii investorite kui ka ettevõtete võimalusi ning investeeringute likviidsus kahaneb.

“Nüüd on neil oluliselt ahenenud võimalused rahastust kaasata. Ennegi olid juba hinnatasemed madalad, aga nüüd nad ei saagi enam avalikult kaasata. Mingis mõttes see on nagu väike jalalöök maaslamajale. Nad tulid sinna teatud õigustatud ootusega, et seal saab ka järgmisi voore kaasata, aga nüüd enam ei saa,” nentis ta.

Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai Funderbeami ärisuuna muutuses probleemi ei näe, kuna startup-ettevõtete puhul on suunamuutus üsna tavaline.

“Neil ettevõtetel, kellel on juba Funderbeami listing, tõepoolest muutub olukord natukene keerulisemaks. Kindlasti tekib hästi palju küsimusi nendel jaeinvestoritel, kes on varem investeerinud start-up-ettevõtetesse, aga olen kindel, et Funderbeam oma kommunikatsioonis nende küsimustega ka kenasti tegeleb,” lausus Tammai.

Müür ütles, et Funderbeami äri on Eestis kokku kuivanud. Ta loodab, et see pole nende lõpu algus.

“Varem, kui sai kõikidelt, nii inglitelt, startupperitelt kui ka jaeinvestoritelt, kaasatud mitmeid 2,5-miljonilisi raunde järjest, siis nii head ajad neil ei tule inglitega nii pea tagasi ja võib-olla ei tule üldsegi,” lausus ta.

Ruusalepp peab jutte Funderbeami surmast enneaegseteks.

“Meie järelturg on jätkuvalt alles, meie tehnoloogia on jätkuvalt alles. Me lõpetasime ära, või vähemalt ajutiselt lõpetasime ära ühe ärisuuna,” ütles ta.

Avafoto: Kaidi Ruusalepp (Väljavõte telesaatest)

Lanseeriti USA ja Euroopa Liidu börsile juurdepääsu võimaldav investeerimisäpp Fundvest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Investeerimisplatvorm Fundvest, mis võimaldab juurdepääsu USA ja Euroopa Liidu börsile, on alates eilsest saadaval allalaadimiseks ka Eestis. Rakenduse abil saavad kasutajad osta aktsiaid ja ETF-e, teha automatiseeritud investeerimist ja suhelda teiste rakenduse kasutajatega. Ettevõtte asutajate sõnul on Fundvesti ainulaadsus läbipaistvus, lokaliseeritud lähenemine ja madalamad tasud – investorid saavad tehingu teha fikseeritud 0,35-protsendilise vahendustasu eest.

Ettevõtte kontorid asuvad nii Tallinnas kui ka Vilniuses. Järjepidevalt arendatakse ja täiustatakse tarkvara ning kontrollitakse nõudeid ja rahapesuvastast tegevust. Leedu keskpank kiitis Fundvesti heaks selle aasta alguses andes ettevõttele investeerimisteenuste pakkumiseks vajaliku litsentsi.

“Oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi pakkuda Balti riikide elanikele uuenduslikku ja läbipaistvat hinnakujundusel põhinevat mobiilirakendust, mis võimaldab neil oma rahaasju tõhusamalt hallata. Kuigi jaeinvestor on praeguse karuturu tõttu mõnevõrra ehmunud, nagu on näha üldisest nõudlusest investeerimisteenuste järele, on tegelikult mõttekam kui kunagi varem alustada investeerimist. Varade hinnad on langenud ja aktsiad tunduvad atraktiivsemad kui aasta tagasi. Üks asi on ilmselge: karuturud lõppevad ja varade hinnad taastuvad,” ütleb Fundvesti asutaja ja tegevjuht Rasmus Klaassen.

Lisaks usuvad ettevõtte asutajad, et regulaarne, järjepidev investeerimine loob rohkem väärtust kui ühekordne spekuleerimine, seega sobib Fundvest kõige paremini pikaajalisteks investeeringuteks.

Ettevõte alustas oma tegevust Eestis 2020. aastal suletud investeerimisfondina hallates varasid, kasutades turul kättesaadavaid pankade ja teiste finantsasutuste investeerimisvahendeid. Ettevõtte asutajad on kolm finants-, tehnoloogia- ja äriarenduse eksperti: Rasmus Klaassen, Martin Untals ja Sander Siim Vaher.

Tegevjuht Rasmus Klaasseni sõnul märkasid nad pärast erinevate platvormide hinnakujunduse uurimist mitmeid puudusi – kõrgeid määrasid tegevusetuse eest, lisatasusid platvormide haldamise, hoiustamise ja raha väljavõtmise eest.

“Turul ei olnud vahendit, mis vastaks meie klientide vajadustele. Märkasime, et meie lahenduse järele on suur nõudlus ning asusime looma platvormi finantsteenuste kaasaegseks ja uuenduslikuks kasutamiseks. Olen tänulik kogu Fundvesti rahvusvahelisele meeskonnale, kes täidab meie visiooni ohtralt – usun, et oleme loonud toote, mis on mugav nii algajatele kui ka mõnevõrra kogenud investoritele,” ütleb R. Klaassen.

Ettevõte kogus erainvestoritelt viissada tuhat eurot, et luua mobiilne investeerimisrakendus ja arendada tegevust Leedus. Asutajad prognoosivad, et esimese tegevusaasta jooksul meelitab ettevõte Baltikumis ligi 15 000 investorit.

Mobiilirakendus töötab Android OS ja iOS keskkonnas. Eesti, Läti ja Leedu elanikud saavad Fundvesti äpi nutitelefonidesse alla laadida Google Play ja App Store’i poodidest.

Varade ostmisel kohaldab Fundvest fikseeritud vahendustasu 0,35 protsenti tehingu väärtusest ja 0,5 protsenti valuuta vahendustasu, kui tehing tehakse mitte-eurodes.

Avafoto: Fundvesti tegevjuht Rasmus Klaassen

 

TAOTLE rahastust Eesti, Soome, Rootsi ja Läti koostööprojektideks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kesk-Läänemere programmi eesmärk on rahastada kvaliteetseid projekte Eesti, Soome, Rootsi ja Läti partnerite vahel, et ühiseid väljakutseid koos lahendada. Aastatel 2021–2027 jagatakse 118 miljonit eurot koostööprojektidele, mis edendavad keskkonda, ettevõtlust, tööturgu ja avalikke teenuseid.

Kesk-Läänemere programmi eelmises etapis (2014–2020) toetas Euroopa Regionaalarengu Fond projekte lausa 132 miljoni euroga. Selle eest jõuti päris palju ka ära teha – kokku viidi läbi 137 projekti.

Kui taotleja soovib programmist toetust saada, siis kõigepealt tuleb endale leida rahvusvaheline partner, kellega koos taotlus koostada, esitada ja seejärel tegevused ellu viia. Vajalik on vähemalt kahe partneri koostöö kahest erinevast riigist. Partnerite arvu osas pole maksimumi määratud, kuid igal partneril peab olema selge roll. Lisaks peab projekt tooma selget rahvusvahelist kasu.

Programmi eelmisel perioodil oli 137 projektist 109 mingit pidi seotud Eestiga. See tähendab, et meie asutused on väga palju kasutanud võimalust, et teha rahvusvahelist koostööd ja seeläbi kohalikku elu parandada. Eelkõige saavad partnerid olla avalikes huvides töötavad asutused, sest eesmärk on üldine piirkonna areng. Kesk-Läänemere programm ootab taotlusi, mis sellistele eesmärkidele vastavad.

Riigi Tugiteenuste Keskuses asub Kesk-Läänemere programmi infopunkt, kust saab eestikeelset lisainfot programmi kohta.

Kesk-Läänemere programmi 2021–2027 teine taotlusvoor algab 20. veebruaril 2023 ja lõpeb 10. märtsil 2023.

Programmi prioriteetsed suunad on:

Innovaatiline ettevõtluse arendus
Eesmärk 1. Rohkem eksportivaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid
Eesmärk 2. Rohkem uusi kasvuettevõtteid

Parandatud keskkonna- ja ressursikasutus
Eesmärk 3. Ühised ringmajanduse lahendused
Eesmärk 4. Parem mere- ja rannikukeskkond
Eesmärk 5. Vähem CO2 heiteid

Kaasavam tööturg
Eesmärk 6. Paremad võimalused tööturul
Paremad avalikud teenused
Eesmärk 7. Paremad avalikud teenused ja lahendused inimestele

Rohkem infot leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse (rkt.ee) lehelt SIIT.

Lisainfo:
Annika Mändla
Kesk-Läänemere programmi infojuht
+372 5694 4985
annika.mandla@rtk.ee

Avafoto: Riigi Tugiteenuste Keskus

Soome Hypo prognoos: kinnisvara hind langeb enim alates 1995. aastast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eluasemete hinnalangus süveneb järgmisel aastal suurimaks alates 1995. aastast nii Helsingi piirkonnas kui ka mujal Soomes, prognoosib Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo) oma viimases eluasemeturu ülevaates.

Eriti mõjutavad hinnalangust tõusvad intressimäärad, kulutused ja uued kodud. Hypo majandusanalüütik Juho Keskinen kirjutab ülevaates, et järgmine aasta toob muutuse tavapärasesse arengusse, kus eluasemete hinnad kasvukeskustes on ilma suuremate langusteta tõusnud juba paarkümmend aastat.

Elamuturg on praegu madalseisus, mille sarnast pole pärast finantskriisi nähtud, nendib Keskinen.

Hypo nendib aga, et prognoositav langus tähendab vaid naasmist 2020.–2021. aastavahetuse hinnatasemetele pärast järsku hinnatõusu. Hypo hinnangul toimub naasmine parema hinnaarengu juurde juba 2024. aastal.

Eluasemete hinnatõusu prognoos on 2022. aastaks endiselt 1,0 protsenti ja 2023. aastaks miinus kaks protsenti. Hinnad hakkasid langema juba käesoleva aasta juulis ning aastases arvestuses püsitakse napilt plusspoolel ainult tänu tugevale aasta algusele.

Tõusnud intressimäärad tabasid eelkõige Helsingi piirkonda, kus uute korterite rohkus toob kasvukeskustesse pakkumist. Eluasemete hinnad pealinna regioonis langevad järgmisel aastal prognooside kohaselt kuni 3 protsenti.

Hypo märgib, et kuigi intressimäärad tõusevad kiiremini kui kunagi varem, on intressimarginaalid praegu viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Hypo ennustab, et kõige suurem intressitõus on juba läbi ning ka vajadus intressikaitse järele vaibub.

Hypo nendib oma ülevaates, et praegu on eluasemete müük aeglasem kui 2019. aastal enne koroonakriisi. Prognoosi kohaselt taastuvad kauplemismahud alles pärast intressitõusu lõppemist.

Praegu sõltub eluasemeturg suuresti heast tööhõivest. Inflatsioon ja tulevane majanduslangus võivad siiski „nuga haavas keerata”, nendib Hypo.

Korteriinvestorite küünal põleb nüüd mõlemast otsast, kuna kulud ja intressimäärad tõusevad, reaalüürid langevad ja korterite hinnad langevad, seisab Hypo ülevaates.

Korterite hinnalangusest kasusaajateks võib pidada esimese kodu otsijaid. Elamuehituse kokkuvarisemist praegu ei ole näha, kuid see paratamatult väheneb. See tõstab hindu hilinemisega.

Energia hinnatõus kajastub ka eluasemehindades. Koroonaperioodil soetasid paljud inimesed kaugtööelamised, mille kütmine on nüüd rahakotis näha.

Energiakriis mõjutab Hypo prognoosi kohaselt hajaasustusalasid ebasoodsalt küttekulude tõusu ja pikkade vahemaade tõttu. Kompaktse korteri elaniku kulude kasv on mõõdukam kui elektriga kütjatel.

Eeldatavasti suundub nõudlus rohkem ruumi- ja energiasäästlikele kodudele.

„Ühepereelamute müük langes juba aprillis aastatagusega võrreldes umbes 20 protsenti ja on sellest ajast alates olnud väiksem kui varem, kuid kõige hullem hinnalangus on alles ees,” märgib Keskinen.

Avafoto: NordenBladet

 

 

1...242526...31Page 25 of 31