NordenBladet – Eesti ettevõtja Mait Laidvee ostis enamusosaluse Läti suurimat päevalehte Diena kirjastavas ettevõttes ning soovib kaasa aidata internetiportaalide arengule. Läti meediaturul on nüüd tegev ka ettevõtja Oleg Ossinovski partner Anastasija Udalova.
Diena ehk Päeva nime kandva päevalehe kõrval ilmuvad ka ärileht Dienas bizness, laupäevalisa, spordi- ja kultuuriväljaanne. Neljapäeva õhtupoolikul olid toimetuste ruumid üsna tühjad, sest enamik ajakirjanikke töötab kodus.
Diena on olnud Läti ajakirjanduse au ja uhkus, kuid omanikuvahetused on seda kõigutanud – aastate eest lahkusid Dienast pea kõik tippajakirjanikud ja asutasid oma nädalakirja Ir.
Praeguseks on Lätti alles jäänud kahest paberil ilmuvast päevalehest Dienal enim lugejaid. Siiski tegutsetakse kahjumiga ja seniselt omanikult, kunagiselt telejuhilt Edgars Kotsilt enamusosaluse ostnud Eesti ettevõtja Mait Laidvee möönab, et Diena ärimudel ei toimi.
Nüüd on Laidveel 52 protsenti Dienas biznessi aktsiaist. Just sinna koondub nii päevalehe kui ka selle lisade väljaandmine. Kotsile jäi 24 protsenti firmast ning senine ja ka jätkav peatoimetaja Gatis Madžinš sai sama palju ehk 24 protsenti aktsiaist.
Peamiselt metsandusega tegeleval Laidveel puudub meediatöö kogemus.
Diena konkurendi, veebis ilmuvat väljaannet nra.lv välja andva Mediju Namsi ehk Meediamaja omanikuks sai aga Eesti ettevõtja Oleg Ossinovskiga tihedalt seotud Anastasija Udalova.
NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu ja auditikomitee liige Andres Järving on esitanud avalduse lahkumiseks alates 01.01.2023 oma ametikohtadelt Tallinna Kaubamaja Grupis. Sellega seoses tehakse alljärgnevad muudatused nõukogude ja auditikomitee koosseisudes:
Muudatused Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu koosseisus otsustab järgmine korraline aktsionäride üldkoosolek (2023. aasta I kvartalis).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu otsusel jätkab auditikomitee 4-liikmelisena koosseisus Kaia Salumets (esimees), Jüri Käo, Gunnar Kraft, Kristo Anton.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõtete (Selver AS, Kulinaaria OÜ, Kaubamaja AS, TKM Finants AS, OÜ TKM Beauty, TKM Auto OÜ, KIA Auto AS, AS Viking Motors, SIA Forum Auto, SIA Verte Auto, UAB KIA Auto, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara, SIA TKM Latvija, UAB TKM Lietuva, Viking Security AS) nõukogudest kutsutakse Andres Järving tagasi ja tema asemele valitakse alates 01.01.2023 Kristo Anton.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS sidusettevõtte (50% osalus) Rävala Parkla AS nõukogust kutsutakse Andres Järving tagasi ja tema asemele valitakse alates 01.01.2023 Peeter Kütt.
Kristo Anton töötab NG Investeeringud OÜ investeeringute juhina alates 2006. aastast, kus tema peamisteks ülesanneteks on Tallinna Kaubamaja Grupi tütarettevõtete investeeringute, laienemiste ja finantseerimisega seotud teemad. Samuti on Kristo Anton Grupi jätkusuutliku arengu töörühma liige ja auditikomitee liige. Grupiväliselt kuulub Kristo Anton Mansum OÜ juhatusse. Ta omab Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis magistrikraadi (MBA) aastast 2001 ja Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi (MScEng) aastast 2022. Kristo Anton ei oma Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiaid.
Peeter Kütt kuulub kõigi Grupi kinnisvara segmendi tütarettevõtete juhatustesse (käesoleval ajal Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara, SIA TKM Latvija ja UAB TKM Lietuva), kus tema peamisteks ülesanneteks on Grupi kinnisvara projektide ning tegevuste juhtimine ja Grupi ettevõtete nõustamine kinnisvara valdkonnas, samuti on ta Grupi jätkusuutliku arengu töörühma liige. Ühtlasi töötab Peeter Kütt NG Investeeringud OÜ kinnisvara investeeringute juhina alates 1998. aastast ja on NG Investeeringud OÜ tütarettevõtete Roseni Majad OÜ ja OÜ Roseni Kinnisvara juhatuse liige ning Kuulsaal OÜ nõukogu liige. Peeter Kütt ei oma Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiaid.
Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvate ettevõtete peamisteks tegevusaladeks on jae- ja hulgikaubandus. Grupi ettevõtted moodustavad ligi kümnendiku kogu Eesti jaekaubandusest ning annavad tööd üle 4700 inimesele.
NordenBladet – „Mul pole ideid, ma ei tea, mida teha.” –„ Ma ei ole loov inimene. ” – „Ma ei leia sellele olukorrale lahendust. ” Tuleb tuttav ette? Kindlasti. Kuid hea sõnum on see, et tegelikult oleme kõik loovad. Loovus on omaduste ja oskuste kogum, mis võimaldab luua algupäraseid ja originaalseid lahendusi, leida varem märkamata seoseid ning avastada midagi täiesti uut.
Kas olete kunagi soovinud, et oskaksite joonistada, maalida, kirjutada luulet ja raamatuid, luua muusikat? Kui keegi sisendab endale, et ta pole loov, siis muutub see piiravaks uskumuseks ning sellest saabki reaalsus. Loovus on meis kõigis olemas ent loovuse stimuleerimiseks tuleb vaeva näha. Muuda loovuse arendamine harjumuseks!
Siin vajalikud ja head nõuanded, kuidas enda, partneri või oma laste loovust ergutada ja arendada:
1. Tehke plaan – täpselt püstitatud probleem on pool võitu Loovustehnikaid võib laias laastus jagada nelja kategooriasse: „jäälõhkujad” loovmõtlemise ergutamiseks, probleemi defineerimise, ideede genereerimise ja ideede hindamise tehnikad. Esimesse kategooriasse kuuluvad ajaliselt lühikesed harjutused või mängud, mis aitavad ennast loovale lainele häälestada – jah, ka ajul on vaja treeningu eelsoojendust saada. Näiteks võib paluda lõpetada pooleliolev joonistus, mängida sõnadega või lahendada mõni mõistatus. Need on sageli lõbusad lühiharjutused, mis aitavad luua sõbraliku ja avatud atmosfääri ning naeratus on „jäälõhkujate” rakendamise puhul kindel kaasnev tulemus. On ju ammu teada fakt, et positiivsed emotsioonid ergutavad loovust.
Probleemide määratlemise tehnikad leiavad vähem kasutust ning seda põhjendamatult. Tihtipeale asutakse ideede genereerimise kallale liiga tormakalt, kuid esmalt tuleb veenduda, et probleem, millele lahendusi otsitakse, on õigesti määratletud. Just üheselt mõistetavalt ja täpselt defineeritud probleem on loovuse rakendamise aluseks. Näiteks kuuluvad probleemide määratlemise tehnikate alla edasi-tagasi planeerimine, mille käigus analüüsitakse, kuidas konkreetse probleemi lahendus aitab lahendada iga järgneva kõrgema järgu probleemi, miks-küsimuse esitamine kuni juurpõhjuse väljaselgitamiseni ja ettekujutus olukorrast, kus jäetaksegi probleem lahendamata. Tehnikaid on teisigi.
Suurim osa loovustehnikatest on siiski suunatud ideede genereerimisele, sest just ideede rohkus on see, mida soovitakse saavutada. Ideede genereerimise tehnikate rakendamine hõlmab divergentset ehk loovmõtlemist, kus eesmärgiks on saavutada ideede suur hulk. Oluline on hoiduda ideede hindamisest nende genereerimise käigus, sest seda võib kirjeldada kui autosõitu, käsipidur peal – sõidab küll, aga vaevaliselt. Seega tuleb hoida ideede genereerimist ja hindamist eraldi protsessidena.
2. Õpi loovust Kui te soovite loovam olla, siis peaksite loovust õppima sama moodi nagu kõiki teisi asju. Lugege loovate ja innovaatiliste inimeste biograafiaid – näiteks Elon Muski (Tesla) või Richard Bransoni (Virgin) raamatuid. Lisaks sellele võiksite lugeda ka raamatuid loovast mõtlemisest ja erinevatest tehnikatest, kuidas seda parandada. Hea raamat on näiteks Elizabet Gilberti kirjutatud „Big Magic“. Ta on kirjutanud ka palju teisi raamatuid, kuulsaim on ehk „Eat, Pray, Love“. Kindlasti mõjub hästi ka TEDi või TEDX videote vaatamine. Need on kättesaadavad veebisaidilt ted.com. Sealt leiab tuhandeid häid esitlusi, mis on tehtud maailmas tunnustatud oma ala ekspertide poolt. Paljude teemaks ongi loovus ja innovatsioon.
3. Ümbritsege ennast loovalt mõtlevate inimestega Kui te olete koos inimestega, kes loovalt mõtlevad, muutute ise ka loovamaks.
4. Mängige – loovus avaneb ainult siis, kui teil on lõbus!
Teie kujutlusvõimel aitavad vabalt lennata eksperimenteerimine, uute asjade proovimine ja muretu mängulisus. Tehke midagi sellist, mis teile rõõmu pakub – hüpake batuudil, kiikuge, mängige lauamänge, vaadake mõnda komöödiat, laulge karaoket või plätserdage enda lõbuks värvidega. Üsna pea tunnete, kuidas teie sisemine laps ärkab ja märkate enda juures suuremat avatust loomingulisusele.
5. Võtke enda jaoks aega
Kui olete pidevalt tegevuses, kuid kõik, mida teete, teete teistele ning unustate seejuures iseenda, siis on võimatu olla loov. Alustage sellest, et võtate iga päev kasvõi 30 minutit, mis on päris teie aeg, kus saate olla üksi ning teete neid asju, mida te tõeliselt naudite. Proovige näiteks joonistada seda, mida sa oma aknast vaadates näete või lugege mõnda head raamatut või lihtsalt mängige oma kassiga. See saadab teie ajju signaali, et te oled väärt nautima elu poolt pakutud toredaid asju, teie enesekindlus kasvab ja see annab julgust ka avaldada oma loovust.
6. Liikuge – olge aktiivne! Kõndige mööda maja või aeda ringi, selg ees, minge ujuma, külastage uut näitust või istuge oma lemmikkohvikus teisel kohal kui tavaliselt. Uuel viisil liikumine ja väikeste muutuste tegemine oma igapäevarutiinis julgustab teie aju looma uusi seoseid, paneb teid nägema asju teise nurga alt ja tundma end turvalisemalt muutuste suhtes. Liikudes hakkab teie keha tootma endorfiine, mis teevad teid õnnelikumaks – ära tunne end kammitsetuna, lase elul endaga koos liikuda. Liikumine toob muutusi ja muutused tähendavad, et te olete lähenemas oma unistustele.
7. Suhelge Veetke aega inimestega, kes toetavad teie loovust. Sel ajal, kui te julgustate oma sisemist last välja tulema ja mänguline olema, vajate te mängukaaslasi, mitte neid, kes teid tagasi hoiavad. Veetke aega nendega, kelle seltsis te end hästi tunnete, mitte nendega, kes on kinnised ja skeptilised. Valige need, kes ütlevad: “Sa näed suurepärane välja oma laheda rõõmsavärvilise särgiga!”, mitte need, kes küsivad: “Miks sa selle veidra pluusiga käid?” Pole viga, kui teil esialgu toetavaid sõpru ei olegi, sest kõige olulisem on, et te ise teate, mida tahate ja tunnete, et olete õigel teel. Alustage üksi ja näete, et varsti kohtate samade huvidega toredaid inimesi – sarnane tõmbab sarnast! Loovus vajab turvalist ja positiivset tunnet. See tähendab, et peate end kasvõi ise tunnustama ja kiitma, kui midagi hästi välja tuleb.
8. Seadke endale kindel siht Teie ajule meeldivad selged signaalid. Seega, mõtelge enda jaoks selgeks, mis on teie jaoks lõbus, millistes riietes näete suurepärane välja, milline oleks teie unistuste kodu ja ideaalne töökoht. Lõigake välja pilte, tehke fotosid ja kirjutage juurde, mis teile meeldib. Tehke neist piltidest enda jaoks “unistuste kollaaž” ja riputage see kuhugi, kus näete seda võimalikult tihti. Kui te olete oma soovides kindel, siis teie loovus leiab võimalused ja vajaliku energia, et manifesteerida need teie ellu. Visualiseerimine on väga võimas loomise viis, seega olge võimalikult täpne selles osas, mida soovite.
NordenBladet — AS Tallink Grupp vedas 2022. aasta detsembris 463 300 reisijat, mis on 29,1% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta detsembriga. Veetud kaubaveoühikute maht vähenes 7,1% võrra 29 591 ühikuni ning veetud reisijate sõidukite maht suurenes 6,4% võrra 60 638 ühikuni.
AS Tallink Grupp vedas 2022. aasta neljandas kvartalis (oktoober – detsember) 1 296 047 reisijat, mis on 15,4% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Veetud kaubaveoühikute maht vähenes neljandas kvartalis 5,4% võrra 96 052 ühikuni ning veetud reisijate sõidukite maht suurenes 2,6% võrra 175 539 ühikuni.
2022. a. detsembris ja neljandas kvartalis veeti AS-i Tallink Grupp laevadega reisijaid, kaubaveoühikuid ja reisijate sõidukeid järgmiselt:
Detsember 2022
Detsember 2021
muutus
IV kvartal 2022
IV kvartal 2021
muutus
SOOME – ROOTSI
Neljanda kvartali Soome-Rootsi veomahud kajastavad Helsingi-Stockholmi ja Turu-Kapellskär laevaliinide opereerimist. Kruiisilaev Galaxy lõpetas väljaprahtimise tõttu Turu-Stockholm liinil opereerimise 2022. aasta septembris.
EESTI – SOOME
Neljanda kvartali Eesti-Soome veomahud kajastavad shuttle-laevade opereerimist. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinn-Helsinki liinil opereerimise 2022. aasta augustis.
EESTI – ROOTSI
Neljanda kvartali Eesti-Rootsi veomahud kajastavad Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär laevaliinide opereerimist. Kaubalaev Sailor viibis hooldustöödel kuni 28. oktoobrini 2022.
Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail: anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet — Tehnoloogia areneb väga kiiresti ja prognoositakse, et Tallinna ja Helsingi vahel hakkavad peagi lendama droonid. Elektriliste kopterite, lendavate autode ja muude vertikaalselt õhkutõusvate ja maanduvate (EVTOL) õhusõidukite ajastu on käes, vahendab Helsingin Sanomat.
Detsembri lõpus teatas uudisteagentuur Bloomberg 140 000 dollarit maksvast lendavast autost, mis võimaldab lennata üle ummikute.
Hiina Xpeng Aerohti prototüüp, mis on varustatud droonilaadsete mootoritega, tegi oma esmalennu Guangzhous 11. oktoobril 2022. Ettevõte avaldas video isejuhtivast kaheinimesekopterist veidi enam kui kaks kuud hiljem, 16. detsembril.
Börsile on juba jõudnud palju elektrilennukite ettevõtteid, mille väärtused ulatuvad miljarditesse eurodesse. Viimasel ajal on aga tulevikulootuste nagu Lilium NV, Joby Aviation ja Archer Aviation turuväärtused järsult vähenenud.
Paljude tulevikulootuste äriedu oodatakse alles 10–20 aasta pärast.
Esimesed projektid, mis lähiaastatel äriliselt kasutusele võetakse, on elektrilised kopterid, mis suudavad lennata paarisaja kilomeetri kaugusele.
Ameerika Ühendriikides peetakse selles osas eelkäijateks ettevõtteid Eve ja Joby Aviation. Näiteks Tesla on välja kuulutanud samuti oma kopteriprojekti.
Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles mullu aprillis Helsingis Eesti saatkonnas korraldatud üritusel, et usub, et elektrimootoritega lennutaksode liikumine Soome ja Eesti vahel muutub tavapäraseks 2020ndate aastate lõpus.
Kui lennuraadius kasvab 250–300 kilomeetrini, võivad lennutaksod saada oluliseks abimeheks näiteks Soome ning Pärnu ja Tartu vahelisele liikumisele, prognoosis Sutt.
Esimene Soome ettevõtja plaanib juba elektrikopterite ostu. Helsinki Citycopteri asutajapartner ja kommertsdirektor Joonas Nurmi ütleb, et ettevõte peab juba praegu läbirääkimisi erinevate tootjatega elektrikopteri ostmise üle. Citycopteri eesmärk on avada lähiaastatel reisiliiklus Helsingi ja Tallinna vahel.
„Täpset ajalimiiti on raske anda, kuid see on võimalik,” märkis Nurmi. Eesmärk on sõlmida 2023. aasta jooksul kavatsuste leping ühe tootjaga, ütles Nurmi USA-st telefoni teel.
„Olen käinud väga paljude erinevate tootjate juures. Praegu on maailmas sadu startuppe, kuid ellu jääb vaid käputäis,” rääkis Nurmi.
Helsinki Citycopter võtab praegu pakkumisi nelja reisijaga õhusõidukitele. See on levinuim reisijate arv.
Näiteks Helsingi–Tallinna liinil saaks praeguste vahenditega ühe laadimisega sõita juba edasi-tagasi. Nurmi sõnul teeksid nad elektrihelikopteritega sarnaseid tšarterlende, mida tehakse tänapäeval tavaliste kopteritega. „Lisaks avaks Helsingi-Tallinna liinil tegutsemine reisijatele uue võimaluse linnadevahelises liikluses,” ütles Nurmi.
Ameerika Ühendriikides tehti esimene elektrikopteri lend ühest linnast teise väidetavalt 2022. aasta novembris. Kokku on USA-s arendatud elektrikopteritel selja taga juba tuhandeid testlennutunde. Kommertslennud algavad eeldatavasti 2024. aastal.
Euroopas ja Soomes lennuliikluseks lubatud elektrikopteritel tuleb hankida Euroopa Liidu Lennuohutusameti EASA sertifikaadid ja riikliku lennulitsentse väljastava asutuse load, märgib Nurmi. Tema sõnul käib arendustöö akude arendamisega käsikäes. Ta võrdleb olukorda elektriautode arenguga.
„Helikopterites läheb areng kiiremini kui elektrilennukitel, sest lennukid nõuavad rohkem võimsust,” lisab Nurmi. Tema sõnul valmistavad võimud Soomes ja Euroopas juba ette koolitusi elektrikopterite pilootidele.
Elektrikopterite entusiastlikumad pooldajad prognoosivad, et elektrimasinad võtavad turgu samamoodi nagu juhtus autode elektrifitseerimisega: ettevaatliku stardi järel võib tekkida paradigma muutus, misjärel kopterid kiiresti elektriliseks muutuvad.
Elektrikopteritel on mõned eelised. Need on vaiksed ning võimaldavad vertikaalselt tõustes kui ka maandudes jõuda kitsastesse kohtadesse ja otse linna keskele.
Elektriline lennundus areneb samal ajal eri elektrilennukite ja droonide toel. Kõigi nende masinate jaoks töötatakse välja maandumis- ja laadimisjaamad.
Eelmise, 2022. aasta juunis avaldas Soome transpordi ja side litsentsi-, registreerimis- ja kontrolliasutus Traficom raporti „Soome elektrilennud”. Selle järgi on Soomes elektrilendamiseks mitmed soodsad tingimused, eriti lähilendudel.
Biokütused ja vesiniku põletamine sisepõlemismootorites mängivad tulevikus kauglendudel võtmerolli, prognoositakse raportis. „Vesinikku saab kasutada kütuseelementides elektrienergia tootmiseks, mis sobib suuremates lennukites kasutamiseks,” seisab raportis.
Vertikaalse õhkutõusmise ja maandumise EVTOL-aparaatide uuring ennustab, et need sobivad esialgu kõige paremini mõne inimese transportimiseks, näiteks lennujaamade vahel ümberistumisteks.
Prognooside kohaselt suureneb akude energiamahutavus ja vesiniku kasutamine muutub tavalisemaks 2030ndatel aastatel, mil saab masinate suurust ja tegevusulatust suurendada.
Norra eesmärk on olla elektrilendamise teerajaja. Eesmärk on korraldada kõik siselennud elektriliselt juba 2040. aastal.
Lennukikapten, Redstone Aero tegevjuht Esa Korjula juhib Helsingist saja kilomeetri kaugusel asuva Pyhtää lennujaama arendamist. Ta märgib, et elektrikopterid on vaid osa lennunduse elektrifitseerimisest.
Seni on lennutransport Soomes olnud seotud liiga suure lennukipargiga ja alati Helsingi kaudu. Korjula hinnangul minnakse lennunduse muutumise esimeses etapis õige suurusega lennukipargiga üle tellimuspõhisele liiklusele. Sel juhul kaup ja inimesed enam Helsingi kaudu sihtkohtadesse ei liigu.
„Otse liikumisega kaasneb heitkoguste oluline vähenemine,” märgib Korjula. Lennunduse elektrifitseerimine Soomes algab väiksematest seadmetest ehk kaupade drooniveost. „Droone kasutatakse juba filmimiseks ja jälgimiseks. Logistika on järgmine samm,“ lisab Korjula.
Soomes Pyhtää vallas on juba kahekohaline täiselektriline fikseeritud tiibadega õppelennuk, millega saab lennata umbes tund aega.
Kommertslennutranspordis peab varu olema planeeritud lennukaugusest palju rohkem, sest hädamaandumisteks ja muudeks olukordadeks peab jääma piisavalt võimsust.
Korjula sõnul toimub Helsingi ja Tallinna vaheline ühendus, aga ka paljud riigisisesed ühendused peagi elektrilennukitega. Kaubaveol on ikkagi kõige parem alustada droonilogistikaga. Google ja Amazon on selles valdkonnas juba juhtivad arendajad.
Korjula sõnul näeme õhutaksodes tohutut muutust. „Erinevat tüüpi õhusõidukeid arendavad kümned erinevad tootjad, alates Hyundaist,” märgib ta.
Neile kõigil on vaja lennuliiklusjaamu, mida Redstone Aerokin tulevikus Soome eri paigus arendab.
Soome lõunaosas asuv Pyhtää vald kavandab piirkonda Helsinki East Aerodrome’i tehnopargi, mis pakub võimalusi mehitamata õhusõidukite arendamiseks.
Pyhtää lennujaam on Soomes esirinnas nende tulevaste lennuliiklusjaamade arendamisel, kus saavad maanduda fikseeritud tiibadega õhusõidukid ning laadida vertikaalselt õhkutõusvaid ja maanduvaid seadmeid.
Muudatus eeldab lennuliiklusvõrgustikku, millega tuleb arvestada juba planeerimisetapis.
Ilma nende jaamadeta arendust ei toimu
Suvel avaldatud raportis oli juhtrühma esimees Soome transpordi- ja sideagentuuri Traficomi juht Jari Pöntinen. Ta ütleb, et Rootsis arendusfaasis olnud 19-kohaline elektrilennuk on disainilaual kasvanud 30-kohaliseks. Kumbki elektrilennuk pole veel kasutusel. Praegu oodatakse sertifikaati. Enne sertifitseerimist ja piisavat arvu testlende ei tohi äritegevust alustada.
Soome transpordi- ja sideminister Timo Harakka hindas suvel Helsingin Sanomate artiklis elektrilendamise kohta, et kui väikesed elektrilennukid lendavad 500 kilomeetri kaugusele, saavad nad hakata Helsingisse lendama Vaasa–Kuopio–Joensuu liinilt ja selle lõunaküljelt.
„Soodsa hinnaga seadmed võimaldavad ka uusi põikiühendusi maakondade vahel. Lennud Seinäjokilt Mikkelisse ja Lahtist Savonlinna asendaksid aeglaseid maanteereise,” kirjutas Harakka.
Pöntineni sõnul sobiks 19-kohaline elektrilennuk oma lennuulatuse poolest Soome regionaalses liikluses Turu-Tampere-Savonlinna-Jyväskylä-Lappeenranta teljel. Ja 30-kohaline aitaks Vaasa-Kokkola-Kuopio-Joensuu teljel.
Pöntinen märgib, et elektrilennukite tootjad reklaamivad juba praegu 400–450-kilomeetriseid lennukaugusi, kuid erinevad avariireservi ja kütusevaru nõuded piiravad tegeliku tööulatuse algfaasis kahesaja kilomeetrini, kuni akutehnoloogia areneb.
Pöntineni hinnangul saab pärast biokütuste kasutamist suuremates lennukites energiaallikana kasutada vesinikmootoreid. Fikseeritud tiibadega lennukid on paljuski energiasäästlikumad kui kopterid, kuna vahemaad ja transporditavad massid suurenevad. Pilvede kohal lendavate fikseeritud tiibadega lennukite kiirus on 500–600 kilomeetrit tunnis.
Pöntineni sõnul on selge, et lennundustööstus soovib keskkonnateemadel kaasa rääkida. „Ja see peabki nii olema. Kõik kliimat säästvad kütused on olulised, tuleb vaid leida kõige tõhusam vahend,” lisab ta.
Pöntinen ütleb, et nii Ameerika Boeing kui ka Euroopa Airbus prognoosivad, et 2045. aastaks on maailmaturul nõudlus enam kui 40 000 kommertslennuki järele. Suurima keskkonnasäästu toovad biokütused ja vesinik ning lühikesteks marsruutideks sobib elekter, võtab Pöntinen arendustegevuse kokku.
Droonide osas on maailmas üks eestvedajaid Hiina. Siin on lennudrooni testlend Hiinas:
Avafotol: Andres Sutt (Erik Peinar/ Riigikogu fotoarhiiv)
