Soome uuel tehaseprojektil puudub veel rahastus – vaja on 4 miljardit

By

-

jaanuar 5, 2023

NordenBladet — Norra teraseettevõte Blastr Green Steel (Blastr) valmistab ette ajalooliselt suurt terasetehase ja vesinikutootmise investeeringut Soomes Inkoos. Miljardiprojektil puudub endiselt rahastus. Blastri eesmärk on alustada Inkoos terase tootmist 2026. aasta lõpus, kuid enne seda on projekti vaja rahastada nelja miljardi euro ulatuses, vahendab MTV.

Blastr Green Steeli tegevjuhi Hans Fredrik Wittuseni sõnul otsitakse rahastust nii Põhjamaadest kui ka globaalselt. Norra riiklik naftafond aga rahastajate ei kuulu, sest projekt jääb fondi mandaadist välja.

Wittuseni sõnul erineb Uusimaale Inkoosse kavandatav suurinvesteering rohelise terase tootmisesse paljudest teistest pooleliolevatest rohelise terase projektidest, kuna Blastr kavatseb alustada otse tööstusliku tootmise, mitte pilootprojektiga.

Meie projektis on kesksel kohal vesiniku kasutamine peamise energiaallikana. Paljutõotavaid projekte on palju, kuid süsiniku jalajälje vähendamine sõltub paljuski sellest, kas need põhinevad vesiniku või gaasi kasutamisel. Heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks peame suurendama vesiniku kasutamist ja kasutama palju taaskasutatavat terast.

Wittuseni sõnul on Inkoo projekt ambitsioonikas, kuid realistlik. Wittusen ütles STT-le, et eesmärk on lähiajal alustada projekti keskkonnamõjude ja tasuvushinnangutega. Joddböles asuva ala planeeringu muutmine Fortumi eestvedamisel juba käib.

Usume, et keskkonnamõju hindamine valmib 2024. aasta alguses ning kooskõlastus ja lõplikud investeerimisotsused tehakse 2025. aasta alguses. Ajakava on ambitsioonikas, kuid realistlik, ütles Wittusen.

Uus jaam suurendab oluliselt Soome elektritarbimist, kuna arvestuste kohaselt kulub aastas umbes kuus teravatt-tundi elektrit ehk umbes seitse protsenti Soome mullusest tarbimisest.

Kuigi tänavust talve iseloomustavad tootmispuudusest ja elektrikatkestustest tingitud hinnatõusud, on Blastr Green Steeli juhtkond kindel, et 2026. aastal on olukord teistsugune.

Valisime Soome, sest Soome energiasüsteem areneb ja tuuleenergia tootmine kasvab kiiresti, ütles Wittusen.

Soome: Kütuse hind pakub hetkel kergendust, aga veebruaris olukord muutub

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 5, 2023

NordenBladet — Kütuse hind on langenud Soomes kogu Ukraina sõja jooksul madalaimale tasemele. Ka lähiajal jääb hind praegusele tasemele, mis on asjatundjate hinnangul selgelt langenud võrreldes sügiseste hindadega.

Detsembris langes nii bensiini kui ka diislikütuse keskmine hind alla kahe euro liitri eest. Kummagi kütuse hind pole Ukraina sõja ajal varem alla kahe euro langenud. Vähem kui kaheeurost hinda nähti esimest korda alles detsembri keskpaigas, vahendab Yle.

Kütuse hind on Soomes järginud üsna täpselt toornafta hinnasuundumusi. Peamine põhjus, miks kütuse hind on viimastel kuudel langenud, on toornafta hinna stabiliseerumine, ütles Hanna Kalenoja maanteetranspordi teabekeskusest.

Toornafta hind on alates suvest langenud. Hind on tunduvalt langenud enam kui sajalt dollarilt barreli eest umbes 80 dollarini.

Nafta hind langeb, sest maailmamajandus aeglustub. Oodata on majanduslangust ja majanduskasvu raugemist, mistõttu nõudlus nafta järele on vähenenud. See peegeldub hinnalanguses, ütles Soome Majandusinstituudi ETLA analüütik Sakari Lähdemäki.
Näiteks märkis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva hiljuti, et umbes kolmandik maailma majandusest läheb sel aastal langusesse.

Detsembris kehtima hakanud Venemaa nafta hinnalagi võis ka toornafta hinda langetada, kuid kindlat infot selle kohta esialgu saada pole võimalik. Kütuse hind Soomes langes veidi juba suvel, kui valitsus vähendas taastuvkütuste lisamise kohustust.
Analüütik Lähdemäki nendib, et aasta alguses jätkub nafta nõudluse langus ilmselt maailmamajanduse aeglustudes. See avaldab survet nafta hinnale.

Kuidas on lood aga kütuse hinnaga tanklates?
Kütuse hind järgib toornafta hinda üsna täpselt, seega võib arvata, et lähiajal on nafta hinnas siiski mingi korrektsioon ja kütuse hind võib isegi veidi langeda, ütles Lähdemäki.

Maanteetranspordi teabekeskuse asjatundja Kalenoja hinnangul on detsembris ja aastavahetusel nähtud hinnad lähiajal „uus normaalsus”. Bensiin on siis laialdaselt saadaval hinnaga alla kahe euro liitri kohta.

Samas rõhutavad mõlemad asjatundjad, et nafta ja kütuse hinna arengut on väga raske hinnata. Võib tulla üllatusi.

Näiteks võivad naftat tootvad riigid vähendada nafta tootmist, et hinda tõsta. See ei juhtu aga kiiresti, vaid tootmise kärpimine võtab aega. Maailmamajandus seevastu võib elavneda oodatust kiiremini, sest koroonasulgudest avanevas Hiinas on oodata majandusaktiivsuse kasvu.

Kuigi lähikuudel maailmamajanduses üllatusi oodata pole, on majanduslangus eeldatavasti lühiajaline ning kiiremat majanduskasvu prognoositakse juba aasta lõpuks.

Siis võib maailmamajandus hakata taas kasvama ja see tugevdab nõudlust nafta järele. See tõstab ka kütuse hinda praeguselt tasemelt, hindab Lähdemäki.

Diisel on olnud Soomes varasügisest peale kallim kui bensiin. Tavaliselt on diislikütus umbes 20 senti liitri kohta odavam kui bensiin, sest selle aktsiis on madalam. Viimastel kuudel on see aga maksnud 10–20 senti rohkem kui 95-oktaaniline bensiin.

Hind on kõrge, sest diisli tootmine kõigub.
Rafineerimisvõimsus on varasemast väiksem, sest maailma halvimal koroonaperioodil suleti mitu naftatöötlemistehast. Tol ajal oli ootus pikaks majanduslanguseks ja madala kütusekuluga.

Euroopas kulub aga palju diislit. Nüüd on kasutust veelgi rohkem kui tavaliselt, kui maagaasi asemel kasutatakse näiteks kütte- ja tööstusenergia tootmisel diislit. Seetõttu jääb diisel ilmselt veel kauaks kallimaks kui bensiin.

Nõudlus selle järele jääb eeldatavasti kõrgeks, eriti nüüd, mil meil on kütteperiood, ütles Kalenoja.

Veebruaris ähvardab diislikütuse hind veelgi tõusta, kui EL-i regioonis hakkab kehtima Venemaa naftatoodete impordikeeld. Veel varasügisel pärines Venemaalt üle kolmandiku Euroopa diislikütusest.

Sellel võib olla üsna suur mõju diislikütuse pakkumise poolele, mis võib selle hinda tõsta, ütles Lähdemäki.

Samas võib veidi tõusta ka bensiini ja muude naftasaaduste hind. Nagu elektrikriis on õpetanud, on energia hind ilma meelevallas. Külma ilmaga suureneb diislikütuse tarbimine, mis tõstab selle hinda.

Avafoto: Soome, Turku (NordenBladet)

Enefit Greeni tootmisandmed – detsember 2022

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 5, 2023

NordenBladet — Enefit Green tootis 2022. aasta detsembris 100,7 GWh elektrienergiat ehk 12,0% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Tootmistulemust mõjutasid enim tuuleenergia madalam toodang Eesti ja Leedu tuuleparkides. Detsembris 2022 oli keskmine mõõdetud tuulekiirus nii Eesti kui Leedu tuuleparkides – 6,5 m/s võrrelduna keskmiste tuulekiirustega 2021. aasta detsembris vastavalt 6,7 m/s ja 6,9 m/s). Koostootmise valdkonna elektritoodang kasvas detsembris aastaga 5,8% võrra 17,9 GWh-ni ja soojusenergia toodang vähenes 5,5% võrra 59,8 GWh-ni, kuna detsembri ilm oli mullusega võrreldes mõnevõrra soojem. Pelletitoodang langes detsembris 2022 aastataguse perioodiga võrreldes 3,1% võrra 12,8 tuhande tonnini.

2022. aasta neljanda kvartali kokkuvõttes tootis Enefit Green 24,5% vähem elektrienergiat, 10,1% vähem soojusenergiat ning 8,2% rohkem pelleteid kui aasta tagasi.

Kogu 2022. aasta kokkuvõttes kahanes Enefit Greeni elektrienergia toodang 6,3% 1 118 GWh-ni, soojusenergia toodang 8,5% 565 GWh-ni ning pelletitoodang kasvas 13,8% 154 tuhande tonnini.

„Enefit Greeni elektritootmisest on suurim osakaal tuuleenergial. 2022. aasta algas väga heade tuuleoludega ning jaanuaris sündis ta tuuleenergia tootmisrekord, kuid teisel poolaastal jäid tuulekiirused valdavalt alla keskmise. Aasta viimase kuu tuulekiirused olid küll paremad tänavusest novembrist, kuid jäid alla 2021. aasta detsembrile ja see kajastus ka tootmistulemustes,“ kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.

Elektrienergia kuutoodang riikide kaupa, GWh
Detsember 2022
Detsember 2021
Muutus, %

Eesti
63,2
71,2
-11,3%

Leedu
33,6
39,0
-13,8%

Läti
3,7
4,0
-5,4%

Poola
0,1
0,2
-26,3%

Kokku
100,7
114,4
-12,0%

Elektrienergia kuutoodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
82,6
97,2
-15,1%

Koostootmine
17,9
16,9
5,8%

Päike
0,2
0,2
-17,6%

Muud
0,1
0,1
-24,9%

Kokku
100,7
114,4
-12,0%

Soojusenergia, GWh
59,8
63,3
-5,5%

Pelletid, tuh t
12,4
12,8
-3,1%

Elektrienergia kvartalitoodang riikide kaupa, GWh
IV kv 2022
IV kv 2021
Muutus, %

Eesti
182,7
238,3
-23,4%

Leedu
94,5
133,0
-28,9%

Läti
11,7
11,7
0,1%

Poola
1,7
2,0
-16,0%

Kokku
290,6
385,1
-24,5%

Elektrienergia kvartalitoodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
240,1
332,3
-27,7%

Koostootmine
47,9
50,0
-4,2%

Päike
2,4
2,5
-2,2%

Muud
0,2
0,3
-40,5%

Kokku
290,6
385,1
-24,5%

Soojusenergia, GWh
156,6
174,3
-10,1%

Pelletid, tuh t
41,2
38,1
8,2%

Elektrienergia aastatoodang riikide kaupa, GWh
2022
2021
Muutus, %

Eesti
676,6
735,7
-8,0%

Leedu
378,3
397,4
-4,8%

Läti
43,6
41,3
5,7%

Poola
19,7
18,4
6,9%

Kokku
1 118,2
1 192,8
-6,3%

Elektrienergia aastatoodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
911,7
983,1
-7,3%

Koostootmine
173,2
184,6
-6,2%

Päike
32,2
24,1
33,6%

Muud
1,1
1,0
15,1%

Kokku
1 118,2
1 192,8
-6,3%

Soojusenergia, GWh
565,4
618,2
-8,5%

Pelletid, tuh t
153,9
135,2
13,8%

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse
juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Soome: Aastavahetusel ületas Soome piiri ligi 2000 venelast – kes nad on?

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 5, 2023

NordenBladet — Idapiiri piiripunktide kaudu sõitis möödunud reedel ehk vana-aasta õhtul Soome ligi 2000 venelast (1932 inimest). Viimati reisis nii palju venelasi Soome septembri lõpus ehk vahetult enne seda, kui Soome sulges Vene turistidele sissesõidu, vahendab Iltalehti.

Soome saab reisida siiski teatud eritingimustel. Veel enne, kui riiki sisenemine turistidele suleti, vähendas valitsus venelastele antavate turistiviisade arvu senisest kümnele protsendile.

Käimasoleval nädalal tuli esmaspäeval, 2. jaanuaril Soome 1717 venelast ja teisipäeval, 3. jaanuaril 1676. Aastavahetuse-eelsel neljapäeval tuli Soome 1665 venelast.

Jõulujärgsel nädalal suurenes Venemaa piiriületus Soome. Tuhande Soome reisinud venelase piir ületati detsembris viieteistkümnel päeval, esimest korda 4. detsembril.
Novembri üheksal päeval tuli päeva jooksul Soome üle tuhande venelase.

Tuhande venelase Soome reisimise piir on alates jõulueelsest neljapäevast ületatud kõigil teistel päevadel peale jõululaupäeva ja jõulupüha ning aastavahetuse ja uusaasta. Päev enne jõululaupäeva sõitis Soomest Venemaale 2184 venelast ja jõululaupäeval 1849 venelast.

Pärast seda, kui Soome piiras Vene turistide reisimist, on iga päev Soome reisinud vähemalt 699 venelast.

Kagu-Soome piirivalve andmetel seletab Vene piiriületajate arvu kasvu asjaolu, et käesolev nädal on Venemaal puhkusenädal. Kagu-Soome piiriületuse mahud on aga võrreldes koroonapiirangute-eelse ajaga umbes 80 protsenti väiksemad.

Nüüd räägitakse varasemaga võrreldes väga marginaalsetest numbritest. 2020. aastal ja enne seda tuli aastavahetuse paiku ainuüksi Kagu-Soomes üle piiri enam kui 20 000 venelast. Valdav osa piiriületajaid tuleb Imatra, Nuijamaa ja Vaalimaa piiripunktide kaudu.

Märkimisväärne osa piiriületajatest on Soome kodanikud ning nad võivad olla ka Soome ja Venemaa topeltkodanikud. Lisaks on Soomes alaliselt elavaid isikuid, kellel on elamisluba. Soome saavad reisida ka nende Venemaal elavad pereliikmed.

Piiriületuse profiil on nüüdseks üsna palju muutunud. Traditsiooniliselt on Soome piiriületuste põhiosa moodustanud Venemaa turistid. Nüüd takistavad seda piirangud.

Kagu-Soome piiripunktides ületas detsembrikuu jooksul piiri 1500–5000 inimest ööpäevas. Number sisaldab mõlemasuunalist piiriületust.

Kui Soome piiras septembri lõpus Vene turistide reisimist Soome või Soome kaudu teistesse Schengeni riikidesse, säilis reisimisõigus teatud gruppidele. Endiselt lubatakse Venemaalt Soome sõita alaliselt Soomes elavatel venelastel ja nende pereliikmetel, EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanike pereliikmetel.

Tööle võib samuti tulla Soome. Piiri tohivad ületada logistika- ja transpordivaldkonna töötajad, ärireisijad, üliõpilased, Soome ravile tulijad või Soomes korterit või kinnisvara omavad isikud. Reisida on lubatud ka diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajatel.
Isiklik mõjuv põhjus Soome reisimiseks on mõjuv või ettearvamatu, isiklikku kohalolekut eeldav põhjus, mis ei talu hilinemist ja isiku saabumata jätmine põhjustaks asjaolusid arvestades olulist kahju. Isiklik mõjuv põhjus võib olla näiteks osalemine lähisugulase matustel, lähedase raske haigus või Soome ametiasutuse kutse ametiasutusega asju ajada. Mõjuvaid isiklikke põhjusi hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi piirikontrollis.

Avafoto: Kuopio, Soome (NordenBladet)

Eesti: Väliskomisjoni esimees Andres Sutt kinnitas Eesti valmisolekut toetada Moldovat teel Euroopa Liitu

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 4, 2023

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt kinnitas kohtumisel Moldova asepeaministri, välisministri ja Euroopa integratsiooni ministri Nicu Popescuga, et Eesti on valmis jagama oma kogemusi ning toetama Moldovat teel Euroopa Liitu.

Suti sõnul oli Euroopa Ülemkogu mullusuvine otsus anda Moldovale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus oluline verstapost. „Oleme hea meelega valmis jagama oma kogemusi ning toetama Moldovat Euroopa Liidu liikmeks saamisel,“ ütles ta. „Loodan, et keerulisest julgeoleku- ja majandusolukorrast hoolimata liigub Moldova vajalike sammudega kiiresti edasi ning saab esimesel võimalusel alustada liitumisläbirääkimisi.“

Lisaks olukorrale Moldovas räägiti kohtumisel ka Venemaa alustatud sõjast Ukrainas. Sutt kinnitas, et Ukrainat tuleb igakülgselt toetada nii kaua, kui vaja, ehk Ukraina võiduni. Sutt tunnustas Moldovat seejuures ka suure sõjapõgenike vooga toimetulekul.

Moldova välisministri ja Euroopa integratsiooni ministriga kohtumisel osales ka väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.

Foto: Väliskomisjoni esimees Andres Sutt ja aseesimees Enn Eesmaa kohtusid Moldova asepeaministri, välisministri ja Euroopa integratsiooni ministri Nicu Popescuga. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)