Soome karmistab kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise tingimusi

By

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet – Soome karmistab välismaalastele kinnisvara müümise tingimusi. Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid.

Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale.

Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid.

Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid.

Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja.

Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist.

Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon.

Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht.

2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud.

Detsembris kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid.

Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud.

Avafoto: Vaasa, Soome (NordenBladet)

VIIMANE VÕIMALUS: Külasta näitust Põrgu Läänemerel “Juminda meretragöödia 1941”

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet – Kas teadsite, et üks ajaloo suurimaid meretragöödiaid toimus Eesti rannikuvetes? 27. augustil 1941 algas Tallinnas punavägede evakueerimine Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva võtsid suuna Leningradi peale. Paraku sõideti otse Saksa ja Soome mereväe seatud lõksu. Järgmisel kahel päeval sõitis miinile, sai torpeedo või lennukipommi tabamuse üle poolesaja laeva ja hukkus hinnanguliselt 15 000 inimest.

Juminda miinilahing oli mitu korda ohvriterohkem kui Pearl Harbour või Dunkirk, kuid ometi teatakse sellest traagilisest sündmusest teenimatult vähe. Lennusadama uus näitus „Põrgu Läänemerel“ avab 80 aasta taguse katastroofi sünget tausta, dramaatilisi sündmusi ning sellesse põrgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid.

Külastaja saab näitusel tutvuda sündmuse ajaloolise taustaga, olla tunnistajaks sündmustele evakuatsiooni eelõhtul ja lahingumöllus ning mõtiskleda tragöödia tänapäevani kestvate järelmõjude üle.

Haaravad audiovisuaalsed lahendused kasutavad ära Lennusadama põnevaid ruumilisi võimalusi.

Näituse keskse telje moodustavad inimeste lood ja palju hukatust toonud meremiinid. Külastajal on võimalus tutvuda ka kahe evakuatsioonist eluga pääsenud laevaga – allveelaev Lembit ja jäälõhkuja Suur Tõll asuvad muuseumi püsiekspositsioonis.

Näitusel on mõeldud ka erivajadustega külastajatele – kasutusel on viipekeelsed tõlked, taktiilne juhttee ja tegevuspunktid ning näitus on kogetav ka ratastoolis liikudes.

***

“Meid lasti igast kandist. Eesti rannas mürisesid suurtükid, Soome rannast põrutasid kaugelaskekahurid, õhust loopisid pomme lennukid … Kõige ohtlikumad aga olid miinid. Alguses lõi lahingukära mind kurdiks. Pärast polnud aega seda tähelegi panna. Laeva masina juhtimine nõudis kogu tähelepanu ja teadmisi.”

Hamlet Tiits, auriku Maia teine mehaanik

***

“Korraga käis suur kärgatus ja kütteruum oli söetolmu täis. Nagu nõiaväel pagesime tekile, kus nägime veesammast alla langemas. Tabamuse oli saanud aga suur sõjalaev Jakov Sverdlov. Sama kiirelt kadusime tagasi katlaruumi – veel oli antud aega elada, mõtlesime.”

Kalju Sepp, jäämurdja Suur Tõll katlakütja

***

“Siis tulid need õudsad 28. ja 29. august 1941. aastal. Laevad merel, põlemine, plahvatused, inimeste meeleheitlik kisa. Meri täis laipu ja laevade tükke. Küla alguses, Põlluotsas, olid sakslaste suurtükid, üle küla käis tulemöll, tulistati merel olevaid laevu.”

14-aastane Juminda tüdruk Olga Laagen

***

“Me oleks ehk kauemgi vastu pidanud, aga siis läks pilve ja järsku pilvest pikeeris üks üksik lennuk. Seisin laeva telegraafi juures. Nähes pommide vallandamist, tegin täiskäigu edasi ja pöörde paremale. Kuid jäin mõne sekundi hiljaks. Plahvatust ma ei kuulnud, silme ees ujus roosa udu, kõrvus helisesid kellad ja kaotasin teadvuse. Kui silmad avasin, kandsid madrused mind kaardkambrisse. Raske malmist telegraafi alus kaitsesid mu rinda ja pead, kuid mu käed ja jalad olid täiesti räbalateks purustatud.”

Georg Kask, aurulaev Lake Lucerne kapten

Näituse meeskond
KURAATORID: Urmas Dresen, Sander Jürisson, Roman Matkiewicz, Arto Oll, Aivar Jürgenson
REŽII: Jaak Kilmi, Kiur Aarma
KUJUNDUS: Ülo-Tarmo Stöör, Katrin Sipelgas
NÄITUSE GRAAFILINE DISAIN: Daniel Villems
VIDEOMONTAAŽ – DIGIEFEKTID: Lauri Laasik
TEHNILINE LAHENDUS: Annes Leht, Tõnis Veltman
NÄITUSE ÜLESEHITUS: Veiko Mataloja
NÄITUSE PROJEKTIJUHID: Kadi Karine, Katrin Sipelgas, Kaido Pähn
TURUNDUSE PROJEKTIJUHT: Iris Tomson

Näitus on Lennusadamas (Vesilennuki 6, Tallinn) üleval: 28.08.2021–15.01.2023
Lisainfo: Meremuuseum.ee

Fotod: NordenBladet

Eesti: Laevamudelismi huviklubid kogunesid Lennusadamasse perepäevale

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet – Meremuuseum ja noorte huviklubid kutsusud pühapäeval (08. jaanuaril) huvilisi kahekeelsele perepühapäevale „Noored mudelimeistrid“, kus vesilennukite angaaris sai mudeleid ise meisterdada ning tutvuda sajanditevanuse hobiga – laevamudelismiga.

Tänapäeval on Eestis võimalik laevamudelismi õppida neljas noorte huviklubis: Tallinna Tondiraba Huvikoolis, Tallinna huvikeskuses Kullo, Viljandi Laevamudelistide Klubis ja Narva Noorte Meremeeste Klubis. Nende huviklubide õpilased ning juhendajad tulid kogunesid pühapäeval meremuuseumi perepühapäevale.

Fotod: NordenBladet

Eesti: Erikomisjon arutab linnade ja valdade finantsautonoomia suurendamist

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist, sealhulgas omavalitsustele riigieelarve toetusfondist eraldatava raha kasutuspiirangutest loobumist.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul peeti 2017. aastal toimunud haldusreformi järel oluliseks anda linnadele ja valdadele rohkem õigusi ja vastutust ning suurendada nende finantsautonoomiat, kaotades muu hulgas riigilt tuleva toetusfondi raha kasutuspiirangud. “See plaan on aga takerdunud. Riigikontrolli auditist selgus, et riik on linnade ja valdade eelarvetuludest umbes viiendiku puhul ette ära otsustanud, milleks on õige raha kasutada, ning omavalitsuste õigus ise oma tulude ja nende kasutamise üle otsustada on jätkuvalt märksa piiratum kui näiteks Põhjamaades,” ütles ta.

Tema sõnul viitas Riigikontroll kasutuspiirangute kaotamise põhilise takistusena ministeeriumite ja omavalitsuste vastastikusele usaldamatusele, mille ületamine eeldab selgeid otsuseid ja kokkuleppeid. “Soovime saada istungil ülevaate, milliseid samme valitsus Rahandusministeeriumi eestvedamisel plaanib, et piirangute kaotamise ja kohalikele omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisega kiirelt edasi liikuda,” ütles Mölder.

Erikomisjoni istungile on kutsutud riigihalduse minister Riina Solman, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell.

Eesti kõige vanem ja väärikam muuseumlaev: Jäämurdja Suur Tõll

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet – Aurik-jäämurdja Suur Tõll seisab Lennusadamas kai ääres. See Eesti kõige vanem ja väärikam muuseumlaev on üks kolmest Läänemerel säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast. Laev ehitati 1914. aastal Vulcan Werke AG laevatehases keiserlikul Saksamaal Stettinis (tänapäeval Szczecin, Poola).

Kunagi maailma võimsaimate jäämurdjate sekka kuulunud aurik on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nimesid Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll.

Jäämurdja pardal on avatud uhke ohvitseride mess ja kapteni kajut, meeskonnaruumid, väljapanek jäämurdja ajaloost, masina- ja katlaruumid ning palju muud ehtsat ja huvitavat!

Väljapanek jutustab külastajatele Suure Tõllu loo läbi kõigi lippude, mille all jäämurdja kunagi on sõitnud. Laeva pardal toimunu on omamoodi peegeldus Eesti riigist ja selle pöördelistest hetkedest eelmisel sajandil.

Laev on avatud Lennusadama lahtiolekuaegadel.

Suure Tõllu pardal on võimalik korraldada ka üritusi, seminare ja muid koosviibimisi!
Rohkem infot ja broneerimine: +372 6 200 550, booking@meremuuseum.ee (E–R kl 9–17)

Fotod: NordenBladet