Eesti: Seadusemuudatus täpsustab muuseumide rahastamist ning paneb aluse rahvakultuuri andmekogule

By

-

jaanuar 11, 2023

NordenBladet — „Muuseumid hoiavad meie pärandit ja kujundavad identiteeti, tutvustavad Eestit nii kohalikele kui ka külalistele. Eestil on põhjust enda maailmatasemel muuseumide üle tõeliselt uhked olla,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

„Tänapäevane muuseum ei saa aga olla pelgalt näituspaik või passiivne pärandi säilitaja. Muuseumidel on laiem sotsiaalne roll teadlikkuse tõstmisel ja ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisel. Mida laiapõhjalisemalt luua uurimis- ja teadustöö abil kogudele konteksti, seda kõnekamaks muutub pärand. Seadusemuudatused aitavad kaasajastada muuseumi mõistet ja rolli, muuta asjaajamist lihtsamaks ning luua selgust muuseumide rahastamisse,“ lisas minister.

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga uuendatakse riigieelarvest muuseumidele tegevustoetuse eraldamise süsteemi, mis saab olema senisest selgem ja tulemuspõhisem. Kehtiva korra järgi hinnatakse kõiki toetust taotlevaid muuseume ühiste kriteeriumide järgi. Uue korraga eristatakse riigi sihtasutusena tegutsevate muuseumide, halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide ja muudes omandivormides tegutsevate muuseumide tegevustoetuste taotlemise korda. Riigi asutatud sihtasutuste tegevuse rahastamine seotakse asutaja ootuste täitmisega.

Hetkel on museaalide muuseumikogust väljaarvamise protseduurid keerulised ja ajamahukad. Näiteks on muuseumikogusse asja vastuvõtmine direktori pädevuses, kuid museaali kogust väljaarvamise otsustab muuseumi asutaja. Mõlemad tegevused on samas kogude arendamise loomulikud osad. Edaspidi otsustab museaali kogust väljaarvamise muuseum ise. Lisaks laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda.

Samuti loob eelnõu aluse uuele rahvakultuuri andmekogule, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Rahvakultuuri andmekogu kasutatakse rahvakultuuri ning laulu- ja tantsupeoga seotud riikliku statistika tegemiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks, samuti on andmed aluseks rahastamisotsuste tegemisele.

Andmekogu luuakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele.

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 10, 2023

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE).

Eelnõuga tagatakse EL üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPi määruse sujuv rakendamine. Määrus rakendus 22. märtsil 2022. Eelnõu kohaselt arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja PEPPi määrusele.

PEPPi võib pakkuda krediidiasutus, elukindlustusselts, tööandjapensioni kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle tegevuse üle teostatakse järelevalvet. Eesti mõistes oleks see fondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise luba. Samuti võib PEPPi pakkuda eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kellel on portfelli valitsemise tegevusluba. Kui seni on III sammas hõlmanud meil vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis PEPPi lisandumisega võimalik pensioniskeemide ring laieneb. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.

Seletuskirjas märgitakse, et uuendusliku elemendina on PEPPi puhul püütud saavutada selle pensioniskeemi nö kaasaskantavust. Mõte on selles, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise ELi liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensionikogumist olemasolevas PEPPis ja kui uues liikmesriigis on ettenähtud maksusoodustused pensioniskeemi sissemaksetele, siis saada osa neist soodustustest.

III samba sissemaksetele rakenduvaid maksusoodustuse piirmäärasid eelnõu ei muuda. Maksumaksja võib 15 protsendi ulatuses oma maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6 000 eurot, III samba sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata. Need piirmäärad hõlmavad eelnõu järgi edaspidi ka PEPPi sissemakseid ja kehtivad kõigile III samba pensioniskeemidele kokku, kui ühel inimesel peaks neid mitu olema.

PEPPi pensionieaks saab III samba pensioniiga, so vanaduspensioniiga miinus viis aastat. Nagu praegu III sambas, on edaspidi ka PEPPi eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension maksuvabad ning lühemad pensionid ja ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10%. Kui raha võetakse välja enne pensioniiga, tuleb väljamakselt tasuda tulumaks 20%. Erandiks on väljamakse puuduva töövõimega isikule, mis on maksuvaba.

Ühtegi Eesti finantssektori turuosalise pakutavat pensioniskeemi PEPPina seni veel registreeritud ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni 9. jaanuaril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE).

Eelnõuga muudetakse seaduse § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Päästame Eesti Metsad, MTÜ Niilusoo, Aivar Ruukeli. Anne Maasiku, Anneli Palo, Eda Veeroja, Epp Petrone, Hendrik Noore, Heiki Trolla, Imbi Paju, Inga Raitari, Jaan Tootseni, Jalmar Vabarna, Kadri Giannakaina Laube, Kadri Kõusaare, Kaia-Kaire Hundi, Kairi Leivo, Kaspar Kurve, Kauksi Ülle, Kerttu Rakke, Kristel Vilbaste, Lauri Sommeri, Maarika Niidumaa, Mari Kalkuni, Marju Kõivupuu, Mihkel Kanguri, Mihkel Kunnuse, Olavi Ruitlase, Peeter Lauritsa, Piret Räni, Rainer Kuuba, Rea Rausi, Remo Savisaare, Tiia Kõnnusaare, Tiia Morfini, Toomas Trapido, Viljar Kavanti ja Õie Sarve algatatud kollektiivse pöördumise “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” ja edastas selle menetlemiseks riigikaitsekomisjonile.

Rootsi kavatseb taastada tsiviilajateenistuse, et tugevdada kaitsevõimet

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet — Rootsi valitsus astub samme tsiviilajateenistuse taaskäivitamiseks, et tugevdada oma kaitsevõimet pärast Venemaa sõda Ukraina vastu.

Mais koos naaberriigi Soomega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga liitumist taotlenud Põhjamaa suurendab ka nende inimeste arvu, kes kutsutakse ajateenistusse pärast 2017. aasta otsust taaselustada ajateenistus. Rootsi on lubanud suurendada sõjalisi kulutusi 2 protsendini oma sisemajanduse koguproduktist ning seab eesmärgiks ajateenijate arvu peaaegu kahekordistada 10 000-ni järgmiseks kümnendiks, vahendab Bloomberg.

Nüüd palub valitsus Rootsi värbamisagentuuril valmistada ette väljaõpe inimestele, kes kutsutakse sõjalise konflikti korral abiteenistusse, ütles peaminister Ulf Kristersson täna esmaspäeval, 9. jaanuaril pressikonverentsil. Plaani eesmärk on tugevdada tsiviilkaitset, pakkudes samal ajal võimalust ajateenijatele, kes ei soovi läbida sõjalist väljaõpet.
„Ukrainast saadud kogemused annavad väga selge pildi, kuna hädaabiteenistused seisavad oma töös tsiviilelanike kaitsmisel silmitsi tõsise survega,” ütles tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin pressikonverentsil. „Julgeolekuolukorda arvestades on tegemist kiireloomulise meetmega totaalkaitse võimekuse tugevdamiseks.”

Avafoto: Pexels

Eesti: Kultuuri mobiilsusprogrammi reisitoetuse tähtaeg on 31. jaanuar

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet — Kas oled kunstnik, loovisik või kultuuritöötaja? Taotle reisitoetust, et saaksid teha koostööd oma kolleegidega Põhja- ja Baltimaades, vahetada kogemusi ja teadmisi, esitleda oma töid või osaleda konverentsidel, seminaridel ja kunsti- ning kultuuri teemalistes uurimistöödes.

Reisitoetus annab individuaalsetele taotlejatele ligipääsu Põhja- ja Baltimaade kultuurivaldkonna kontaktidele, oskustele ja teadmistele. Samuti võib toetust kasutada kunsti- ja kultuuriteoste esitlemiseks ning huvi suurendamiseks Põhja- ja Baltimaade kunsti ja kultuuri vastu. Reisitoetus on mõeldud Põhjamaade ja Balti riikide (Eesti, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi ja Ahvenamaa, Soome, Taani) elukutseliste loovisikute ja kultuuritöötajate reisikulude katteks.

Reisitoetust saab taotleda reiside jaoks, mis kestavad kuni 14 päeva. Reis peab panustama kohtumistesse ja kontaktide loomisesse ning edendama uusi koostöövõimalusi ja algatusi. Hindamisel võetakse arvesse taotleja kunstikarjääri ja varasema töö kvaliteeti, reisi eesmärki ja seda, kuidas taotleja kavatseb oma eesmärgid saavutada. Taotlusi hinnatakse ka panuse poolest uute kunsti- ja väljendusvormidega seotud teadmistesse.

Reisitoetuse esimene taotlusvoor 2023. aastal kestab 3. jaanuarist 31. jaanuarini.

Rohkem infot kultuuri mobiilsusprogrammi reisitoetuse kohta leiate Norden.ee lehelt SIIT.

Avafoto: NordenBladet

Uuendatud kapitalinõuded Bigbank AS-ile

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 9, 2023

NordenBladet — 2022. aasta detsembris esitas Finantsinspektsioon Bigbank AS-ile iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamisprotsessi (SREP) järgsed kapitali adekvaatsuse arvutuse tulemused. Hindamise tulemusena otsustas Finantsinspektsioon kehtestada Bigbank AS-ile uue Pillar 2 kapitalinõude ja -suunise.

Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt kohaldub Bigbank AS-ile konsolideeritud alustel täiendav omavahendite nõue (P2R) summas 4,49% riskipositsiooni kogusummast (TREA), millest vähemalt 3,37% peab olema kaetud esimese taseme põhiomavahenditega ja vähemalt 2,52% esimese taseme omavahenditega. Pillar 2 kapitalinõue mahus 4,49% on sama suhtarv, mis kehtis Bigbank AS-i suhtes ka enne otsust. Bigbank AS-i kogu SREP kapitalinõue on seega 12,49%. See on 8% Pillar 1 ja 4,49% Pillar 2 nõuete summa.

Lisaks on Finantsinspektsioon otsustanud tõsta Bigbank AS-ile konsolideeritud baasil kohalduvat Pillar 2 suunist (P2G) 0,5%-lt 1,5%-le TREA-st. Uued P2R ja P2G suhtarvud kehtivad alates 15.03.2023. See tähendab, et alates 15.03.2023 peab Bigbank AS-il olema sama riskipositsiooni jaoks rohkem kapitali.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.

Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee