NordenBladet — ASi Ekspress Grupp digitaalsete tellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga Balti riikides kokku 12% (IV kvartalis 6%) ja ulatus detsembri lõpus 146 608-ni.

Eestis uudisteportaali Delfi, Eesti Päevalehte, Maalehte, Eesti Ekspressi ja mitmeid populaarseid ajakirju kirjastava ASi Delfi Meedia digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 14% (IV kvartalis 10%), ulatudes 85 551-ni.

50%-liselt Ekspress Grupile kuuluva ASi Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 7% (IV kvartalis -4%), ulatudes 22 530-ni.
Geenius Meedia OÜ digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 37% (IV kvartalis 9%), ulatudes 5 616-ni.

Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga 5% (IV kvartalis 1%), ulatudes 14 131-ni.

Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga 8% (IV kvartalis 8%), ulatudes 18 780-ni.

Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu kommentaar:
“Ekspress Grupi digitellimuste arv jätkas 2022. aastal kõigis Balti riikides tempokat kasvu, mis suurendas meie digitaalsete tellimuste müügitulu. Kasv tõestab, et tasulise sisu mudel on jätkusuutlik ja omab järjest olulisemat rolli meie meediaettevõtete tulupoolel. Kuigi Baltimaade inimeste kulutused on inflatsiooni ja üldise hinnatõusu tõttu järjest teravamalt tähelepanu all, hoidsid eelmise aasta ärevad sündmused lugejate huvi sõltumatu ajakirjanduse vastu endiselt kõrgel.

Eestis kasvas kõige rohkem meie suurima digitaalsete tellijate arvuga tütarettevõtte Delfi Meedia tellijate arv, mis suurenes aastaga ligi 11 000 võrra ehk 14%. Kõige kiiremat kasvu näitas mullu Geenius Meedia, mille digitellimuste arv suurenes 37% ehk enam kui 1 500 võrra.

Läti ja Leedu Delfi digitaalsete tellimuste arvu mõjutas pakettide muutmine sarnaseks Eestis kasutusel olevaga. Kui varem pakuti Lätis ja Leedus Delfi erinevate teemade kitsamaid sisupakette ja loeti digitellimusteks iga toodet eraldi, siis eelmise aasta 4. kvartalis võtsime kasutusele ühtse paketipõhise loogika, millega digitellija saab laiema ligipääsu kogu Delfi sisule. Pakettide liitmise tulemusena muutus Läti ja Leedu digitaalsete tellimuste arv väiksemaks, kuid keskmise digitellimuse hind suurenes.

Liigume oma eesmärkide suunas ja soovime aastaks 2026 pakkuda digitaalset tasulist sisu vähemalt 340 000 lugejale.”

Kontsern loeb digitellimuseks ainult tellimusi, mille väärtus on suurem kui 1 euro ühes kalendrikuus, ning mis on eraldiseisvalt arveldatud ja on igal ajal eraldi lõpetatavad.
Ekspress Grupi üheks pikaajaliseks eesmärgiks on kasvatada digitellimuste mahtu Baltimaades 340 tuhande tellijani 2026. aasta lõpuks, mis on ca 2,5 kordne kasv võrreldes 2021. aasta lõpuga.

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Ekspress Grupp
Tel: +372 669 8381
E-kiri: signe.kukin@egrupp.ee

NordenBladet — 6. jaanuaril 2023 sõlmisid Sopi-Tootsi tuulepargi arendusega tegelevad Enefit Greeni tütarettevõtted Tootsi Windpark ja Enefit Wind Purtse peatöövõtu lepingu Nordecon Betoon OÜ ja Verston OÜ-ga Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustööde teostamiseks Eestis, Põhja-Pärnumaa vallas.  Rajatav tuulepark koosneb 38 tuulegeneraatorist, mille püstitamiseks ehitatakse välja teede- ja elektrivõrgustik ning generaatorite vundamendid.

Teostatavate tööde maksumus on ca 67,3 miljonit eurot ning need valmivad 2024. aasta lõpuks. Antud lepingu näol on tegu osaga 22. detsembril 2022 avalikustatud Sopi-Tootsi tuulepargi lõpliku investeerimisotsuse elluviimisest.

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

NordenBladet — 2022. aastal läbis  Tallinna Sadama sadamaid  kokku 7 miljonit reisijat ja 18 miljonit tonni kaupa.  Aasta kokkuvõttes kasvas reisijate arv 98% ehk 3,5 miljoni reisija võrra taastudes pandeemiaga seotud liikumispiirangutest. Kaubamaht kahanes eelmise aastaga võrreldes 21% ehk 4,6 miljonit tonni seoses sanktsioonide rakendamisega Venemaa ja Valgevene päritolu kaubale.

Sanktsioonidest tingitud vedellasti ja puistlasti mahtude langust aitas teatud määral tasakaalustada kasv kõigis teistes lastiliikides. Seejuures laevakülastuste arv oli võrdlemisi stabiilne vähenedes vaid 2% 7130 külastuseni. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv kasvas 4%. Jäämurdja Botnica prahipäevade arv vähenes 7% seoses Kanada projekti lühema prahiperioodiga IV kvartalis.

IV kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 1,7 miljonit reisijat ja kaupa käideldi 3,9 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga kasvas reisijate arv 39% Helsingi ja Stockholmi liinide toel, samas kaubamaht langes 17%. Laevakülastuste arv langes 12% 1600 külastuseni, olles mõjutatud kaubamahtude langusest ning reisioperaatorite poolsest reisilaevade prahtimisest ja müügist tingitud muudatustest. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv jäi samale tasemele ja sõidukite arv langes 5%. Jäämurdja Botnica kasutusmäär oli 47% vähenedes 30 protsendipunkti võrra.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul jätkub reisijate äri taastumine oodatust kiiremas tempos. „Aastaga on reisijate arv kahekordistunud ja Helsingi liinile lisandus detsembris uhiuus suurem laev m/s MyStar, mis toetab reisijate äri kasvu ka edaspidi. Tänaseks oleme jõudnud taastuda 72%-ni pandeemia eelsest tasemest,“ ütles Kalm. „Väga hea meel on, et hoolimata Peterburi kruiisikaardilt kadumisele leidis taas tee Tallinna 170 tuhat kruiisituristi ja Saaremaale 2000 kruiisituristi, mis on kokku kolm korda enam kui eelmisel aastal,“ sõnas Kalm.

Kaubamahtudes jätkub ro-ro, konteiner- ja segalasti kaupade mahtude kasv, kuid üldine kaubamaht on vähenenud Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Sanktsioonid mõjutavad vedellasti ja väetiste (puistlast) käitlemist, detsembrist hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu embargo Venemaa päritolu naftale ja naftasaadustele.

Reisiparvlaevadega reisiti Eesti suursaartele rohkem kui eelmisel aastal. Jäämurdja Botnica jätkas eelmise aastaga samal kursil, kuid naasis suvetöölt Kanadast Baffini saare lähedalt varem kui eelmisel aastal.

Täpsem statistika on jälgitav Tallinna Sadama kodulehel: https://ts.ee/statistika. Lisaks on saadaval ka kvartaalsed põhinäitajad ja kaubamaht lastiliigiti sadamate lõikes xlsx formaadis: https://www.ts.ee/investor/pohinaitajad/Reisiparvlaevade reisijate ja sõidukite arvu täpsem statistika: https://www.praamid.ee/wp/statistics/

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

NordenBladet — 6. jaanuaril 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses kokkuleppeid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) oma käimasoleva investeerimisprogrammi rahastamiseks.

Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud kokkulepete kogumahuks on kuni 225 miljonit eurot ja perioodiks seitse aastat.

Enefit Green kasutab kaasatavat võõrkapitali Sopi-Tootsi, Kelme I ja Tolpanvaara tuuleparkide ehitamiseks Eestis, Leedus ja Soomes ning Purtse päikesepargi rajamiseks Eestis.

Enefit Greenil on lõplikud investeerimisotsused tehtud ja ehitus käimas kuue tuulepargi ja nelja päikesepargi osas Leedus, Eestis, Poolas ja Soomes koguvõimsusega 596 MW. Nende ehituste valmimisel järgneva kahe aasta jooksul kasvab Enefit Greeni elektritootmise koguvõimsus 1 053 MW-ni. Esimestena on valmimas 43 MW Šilale II ja 75 MW Akmene tuulepargid Leedus.

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

NordenBladet — AS Baltika tütarettevõte Baltman OÜ ja Kalaport OÜ sõlmisid 5. jaanuaril 2023 kompromissi, millega lõpetati kokkuleppel poolte vahel Tallinnas vanalinnas Suur-Karja 14 asuva Ivo Nikkolo kaupluse üürilepingut puudutav kohtuvaidlus, mis sai alguse 2021. aasta alguses. Vaidluse sisu on täpsemalt kirjeldatud AS Baltika 09.02.2021 avaldatud börsiteates.

Kompromissiga loobusid nii Kalaport OÜ kui ka Baltman OÜ vastastikku kõikidest esitatud nõuetest ja Baltman OÜ jätkab üürilepingu täitmist arvestades kompromissis kokku lepitud erisusi alates 01.02.2023. Kompromissi tingimused on pooltevahelise kokkuleppega konfidentsiaalsed.

„Meil on hea meel, et peale pikka kohtuvaidlust jõudsime mõlemaid pooli rahuldavale kompromissile, mis annab meile võimaluse taasavada Ivo Nikkolo brändikaupluse Tallinna vanalinnas. Suur-Karja tänava kauplus omab meie hinnangul jätkuvat suurt ärilist potentsiaali ning Ivo Nikkolo kaupluse taasavamine selle legendaarses asukohas aitab meil veelgi paremini jõuda Tallinnat välisriikidest külastavate inimesteni, kes on juba väga hästi üles leidnud meie Rotermanni kvartalis avatud esinduspoe ning meie klientideks hakanud,“ ütles AS Baltika juhatuse esimees Brigitta Kippak.

Kompromiss ei ole praegusel hetkel veel jõustunud ja selle kinnitamise otsustab kohus määrusega. Kompromissi kinnitamisel lõpetab kohus ühtlasi ka menetluse.

Brigitta Kippak
Juhatuse liige, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com