NordenBladet — „Muuseumid hoiavad meie pärandit ja kujundavad identiteeti, tutvustavad Eestit nii kohalikele kui ka külalistele. Eestil on põhjust enda maailmatasemel muuseumide üle tõeliselt uhked olla,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

„Tänapäevane muuseum ei saa aga olla pelgalt näituspaik või passiivne pärandi säilitaja. Muuseumidel on laiem sotsiaalne roll teadlikkuse tõstmisel ja ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisel. Mida laiapõhjalisemalt luua uurimis- ja teadustöö abil kogudele konteksti, seda kõnekamaks muutub pärand. Seadusemuudatused aitavad kaasajastada muuseumi mõistet ja rolli, muuta asjaajamist lihtsamaks ning luua selgust muuseumide rahastamisse,“ lisas minister.

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga uuendatakse riigieelarvest muuseumidele tegevustoetuse eraldamise süsteemi, mis saab olema senisest selgem ja tulemuspõhisem. Kehtiva korra järgi hinnatakse kõiki toetust taotlevaid muuseume ühiste kriteeriumide järgi. Uue korraga eristatakse riigi sihtasutusena tegutsevate muuseumide, halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide ja muudes omandivormides tegutsevate muuseumide tegevustoetuste taotlemise korda. Riigi asutatud sihtasutuste tegevuse rahastamine seotakse asutaja ootuste täitmisega.

Hetkel on museaalide muuseumikogust väljaarvamise protseduurid keerulised ja ajamahukad. Näiteks on muuseumikogusse asja vastuvõtmine direktori pädevuses, kuid museaali kogust väljaarvamise otsustab muuseumi asutaja. Mõlemad tegevused on samas kogude arendamise loomulikud osad. Edaspidi otsustab museaali kogust väljaarvamise muuseum ise. Lisaks laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda.

Samuti loob eelnõu aluse uuele rahvakultuuri andmekogule, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Rahvakultuuri andmekogu kasutatakse rahvakultuuri ning laulu- ja tantsupeoga seotud riikliku statistika tegemiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks, samuti on andmed aluseks rahastamisotsuste tegemisele.

Andmekogu luuakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele.