NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme algatusel toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis arutelu ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksuste ühtseks Maa- ja ruumiametiks (MaRu) ühendamise teemal.
Loodav amet nõustaks muuhulgas kohalike kliimakavade koostamist. Koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitaks uus lähenemine kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. MaRu tegevuse eesmärgiks on tagada kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal.
Ehitus- ja planeerimisseadusesse on plaanis lisada kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustus. Samuti seatakse eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa hoonetest, sh avaliku sektori hooned. Projekteerimises ja ehituses on edaspidi plaanis rakendada hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodikat ning avalikele ja ärihoonetele kehtestada energiaklassi targa jälgimise kohustus.
Kavandatakse põhimõtet, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust, sest puit on kliimaneutraalne materjal, mis loob süsinikulaod. Uue struktuuriüksuse loomine peaks lisaks kvaliteetsemale teenusele vähendama ka riigihalduse kulusid.
Arutelul osalesid lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele regionaalminister Madis Kallas, kantsler Marko Gorban ja teised ministeeriumi esindajad. Lisaks olid kutsutud Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska.
NordenBladet — Juulis tegutsesid kõik LHV Groupi tütarettevõtted kasumlikult, jätkates ärimahtude kasvatamist. LHV jätkas mitme olulise projekti ettevalmistusi.
AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused kasvasid juulis 130 miljoni euro võrra. Kõrgenenud intressimäärade tingimustes suurenesid tähtajalised hoiused 170 miljoni euro võrra, samas kui nõudmiseni hoiused vähenesid 40 miljonit eurot. Tavaklientide hoiused kasvasid 73 miljonit eurot, hoiuste platvormilt kaasati 27 miljonit eurot ja finantsvahendajate hoiused kasvasid 30 miljonit eurot. Grupi konsolideeritud laenuportfell suurenes 28 miljoni euro võrra. Jaelaenud kasvasid 12 miljonit eurot, laenud ettevõtetele 16 miljonit eurot. LHV juhitud fondide maht suurenes juulis 31 miljoni euro võrra. Kuu jooksul töödeldi 4,1 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
AS-i LHV Group konsolideeritud puhaskasum oli juulis 13,5 miljonit eurot. AS LHV Pank teenis 11,9 miljonit eurot puhaskasumit, LHV Bank Limited 1,4 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 0,4 miljonit ja AS LHV Kindlustus 0,1 miljonit eurot puhaskasumit. Grupi omakapitali tootlus oli 32,6%.
LHV pangaklientide arv suurenes juulis 3500 võrra ning samavõrra kasvas ka arveldavate klientide hulk. Nii panga ärimahud, tulud kui ka kulud on plaanidest ees. Kui tulusid mõjutab oodatust kõrgema intressi keskkond, siis kulusid on kasvatanud hoiuste tagatisfondi maksemäär. Krediidikvaliteet püsis juulis heal tasesmel. Jätkusid ettevalmistused finantsvahendajast klientide üleviimiseks Ühendkuningriigi panka ning Euroopa Keskpanga järelevalvega seotud projektid.
Endiselt on fookuses hoiused. Hoiustele makstavad intressid Eestis on konkurentsi tingimustes tõusnud Euroopa kõrgeimale tasemele – kuu lõpuks oli aastase tähtajalise hoiuse eest makstav intress 4,25%.
LHV Bank Limited jätkas ettevõtetele antavate laenude mahu suurendamist. Kuu lõpuks kasvas laenuportfell 47 miljoni euroni. Lisaks äritegevuse üleviimisele, tehakse ettevalmistusi uue laenusüsteemi kasutuselevõtuks ning hoiuste kaasamisega alustamiseks.
LHV Varahalduse juhitavad pensionifondid näitasid juulis positiivset tootlust. Suurimate fondide M, L ja XL tootlusteks kujunes vastavalt 0,8%, 1,1% ja 1,5%. Pensionifond Indeks kerkis 3,3%, pensionifond Roheline 2,6%. Varahaldus jätkab plaanidele vastavalt, kuid aktiivsete klientide arv juulis vähenes.
LHV Kindlustus jätkas stabiilset äri kasvatamist – sõlmiti üle 13 tuhande uue lepingu. Kahjujuhtumeid hüvitati summas 1,4 miljonit eurot ja registreeriti 4600 uut kahjujuhtumit. Teenitud preemiad kasvasid kuises võrdluses 7,7%. Kindlustuse neto kahju- ja kulusuhe olid planeeritust paremad.
Kuivõrd LHV on edestamas oluliselt veebruaris avaldatud finantsplaani, avaldab ettevõte 2023. aasta uuendatud finantsplaani hiljemalt septembris.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 970 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuli lõpu seisuga 404 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 161 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Nordecon AS koos tütarettevõttega Embach Ehitus OÜ ühispakkujatena ja riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmisid töövõtulepingu kaitseväe õppehoone projekteerimiseks ja ehitamiseks Tartu Raadi linnakusse. Rajatav hoone tuleb neljakorruseline ning selle netopind saab olema ligikaudu 3500 m2. Hoonesse on planeeritud majutusruumid, õppe- ja aatriumiklassid ning laod. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 13 miljonit eurot ning tööde valmimise eeldatav tähtaeg on 2024. aasta sügisel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet — Vastavalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöökomitee NSK poolt 25. mail 2023 vastu võetud otsusele ning Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi juhtgrupi poolt varem sel kevadel vastu võetud otsusele avatakse aastatel 2023-2025 Ukraina avaliku sektori töötajatele võimalus osaleda Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammis.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud ühe rängimatest ning üha süvenevatest kriisiolukordadest Euroopas pärast teist maailmasõda. Põhjala ja Balti riigid on selgesti andnud teada oma soovist osutada Ukrainale igakülgset abi selles kestvas humanitaarkatastroofi olukorras ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa demokraatlikku arenguprotsessi. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm pakub võimalust Ukraina avaliku sektori esindajatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest osalemiseks selles mobiilsusprogrammis. Algatuse eesmärk on tagada Ukraina avaliku halduse töötajatele turvaline ja kindel keskkond, mis võimaldaks luua erialaseid koostöövõrgustikke Põhja- ja Baltimaadega ning tutvuda ja vahetada kogemusi oma valdkonna asjatundjatega selles piirkonnas.
Toetusprogramm aitab kaasa avaliku sektori kogemustevahetusele Ukraina ning Põhja- ja Baltimaade vahel. See algatus on avatud aastateks 2023-2025. Põhja- ja Baltimaade poolt esitatud projektidesse on võimalik kaasata 1-2 osalejat Ukrainast, kõik koostööprojektide tegevused leiavad aset Põhja- ja Baltimaades. Avaliku halduse mobiilsusprogramm katab kuni 60% abikõlblikest kuludest (reis, majutus, lähetuste päevarahad), taotlejal tuleb katta 40% projekti abikõlblikest kuludest.
Mobiilsusprogrammi lähim taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2023.
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võttis 2023. a. kevadvoorus vastu 61 taotlust, toetust said 48 projekti, milles osaleb ligi 400 avaliku sektori töötajat. Toetuste kogusumma: 254.700 eurot.
Tegevjuhi ülevaade
2023. aasta teine kvartal on jätk AS-i Pro Kapital Grupp uute arenduste algusperioodile.
Kinnisvaraarendus
Tallinnas on otsus alustada Kalaranna 8 arenduse viimase etapi ehitamisega osutunud õigeks. Meenutuseks – etapp koosneb 146 korteri ja 4 äripinnaga neljast hoonest. Veelgi enam, otsus asuda maja siseselt tegelema ehitusjuhtimisega ning jätkata ehitust ilma peatöövõtjata on samuti osutunud õigeks sammuks. Praegused peatöövõtjad tunduvad kannatavat pandeemia ja sõja tagajärgede all ning nende hinnakujundus ei ole konkurentsivõimeline võrreldes väiksemate töövõtjatega, keda saame otse kaasata. Tänaseks oleme sõlminud lepingud kaeve-/tugimüüride, maa-aluste monoliitbetoonitööde ning veel mõnede väiksemate tööde teostamiseks, mille tulemusena on saavutatud juba märkimisväärne kulude kokkuhoid. Teise kvartali jooksul lõpetasime maa- aluste kaeve- ja tugimüüride tööd ning alustasime maa-aluste betoonitöödega, mis on planeeritud kestma kuni käesoleva aasta neljanda kvartalini. Kalaranna Kvartali esimese etapi ehitus on lõppenud, kõik pinnad on ostjatele üle antud ning praegu osutame seal kinnisvara haldamisega seotud teenuseid OÜ Pro Halduse abil ning tegeleme garantiitöödega, kui selline vajadus peaks tekkima. Oleme alustanud ka Kalaranna Kvartali viimase etapi eelmüügiga ning hetkel on võlaõiguslike lepingutega kaetud kokku 39 pinda (35 korterit ja 4 äripinda). Kristiine City’s jätkame Tondi 53 ehk Dunte arenduse projekteerimise ning ehitusloa taotlemise protsessi. Väärib mainimist, et meil õnnestus saada Muinsuskaitselt olulisi mööndusi fassaadi tagakülje esimese korruse akende suurendamiseks maast laeni avadeni, mis võimaldab meil kujundada palju sobivamaid eluruume, kus on rohkem päikesevalgust ning, mis avanevad privaatsetele terrassidele. Jälgime tähelepanelikult ka turu aktiivsust, et alustada Uus-Kindrali arendusega, millel on ehitusluba olemas ning on stardi valmiduses. Meil on üle 500 kliendipäringu, mis ootavad teavet arenduse alustamisest.
Riias müüme jätkuvalt luksuskortereid River Breeze residentsis, mis on saanud Baltics Prestige Awards auhinna oma väljapaistva arhitektuurilise lahenduse eest. 2023. aasta teises kvartalis müüsime kaks korterit lisaks varasemale neljale, mis leidsid ostjad esimeses kvartalis. Üldjoontes näeme Riia kinnisvara segmendis tõusvat trendi, ms puudutab antud projekti. Oleme saanud ehitusloa City Oasis elamukvartali ehitamiseks, mis on ligi 330 korteriga 32 500 ruutmeetrise üldpinnaga projekt asukohaga Tallinase tänaval, rahulikus ja rohelises keskkonnas, Riia kesklinnas. Oleme valmis alustama ehitustegevusega niipea, kui turuolukord on selliseks suureks ja ambitsioonikaks projektiks sobiv. Kolmest Balti riikide pealinnast on Riia turuolukord kõige rohkem väljakutseid pakkuv. Sellegipoolest vaatame pikaajalises perspektiivis Läti turule positiivselt.
2019. aastal valmis viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses, kus on müümata ainult kaks korterit (nende hulgas näidiskorter). Valmistume praegu järgmise etapi ehitamiseks, mille käigus valmivad 43 linnavillat ja ärihoone. Oleme sõlminud lepingu ehitusprojekti juhtimisteenust pakkuva ettevõttega, mis on hetkel ettevalmistustööde staadiumis ehituse alustamiseks. Eesmärk on alustada ehitusplatsi ettevalmistustöödega kolmandas kvartalis. Hoolimata geopoliitilisest olukorrast on Vilniuse turg väga aktiivne kallimas segmendis ning ootame põnevusega meie järgmist kõrgetasemelise arenduse valmimist. Ettevõte laiendas oma portfelli Vilniuses, ostes Naugarduko tänaval asuva ajaloolise Vilniuse Kolledži hoone 6.25 miljoni euro eest. Hoone projekteeritakse ümber tipptasemel eluhooneks umbes 50 luksusliku korteriga. Arhitektuurikonkursi abil valiti parim võimalik arhitektuurne lahendus ning mille võitja projekteerimise ning linnalt ehitusloa taotlemise prosessis. Praeguse seisuga on planeeritud alustada eelmüügiga selle aasta lõpus ning saada ehitusluba 2024. aasta alguses.
Hotellindus
Peale kahte rasket aastat, mis on tänu pandeemiale kahtlemata mõjutanud kogu ülemaailmset turismisektorit, liigub hotellindus nõudluse kasvamise suunas. Bad Kreutznachis oleme saavutanud tegevuse tasuvuspunkti, olenemata asjaolust, et suur osa tubadest ei olnud renoveerimistööde tõttu saadaval. Mõned aastad tagasi renoveerisime pooled tubadest ning osa üldkasutatavatest aladest. Hotelli ülejäänud osa renoveerimistööd lõpetati 2023. aasta esimeses kvartalis ning nüüd on kõik 116 tuba broneerimiseks saadaval ning näeme tõusvat trendi ka toa keskmise hinna osas. Näeme juba tõusu keskmise toa hinna osas ning positiivset suunda eelarvestatud tulemuste osas. Teises kvartalis näeme et iga kuu ületavad tulemused eelarvet ning trend on jätkuvalt ülespoole. Juulis sai hotell ka 4-tärni hinnangu, mis loodetavasti võimaldab meil tulemusi täiendavalt tõsta.
Baltikumi kinnisvarasektor on näidanud läbi pandeemia ning turbulentse geopoliitilise perioodi stabiilsust ja oleme kindlad, et meil õnnestub järjekorras olevad projektid teostada vastavalt turu ootustele, jätkates kõrge kvaliteediga kinnisvara pakkumist kohalikele elanikele. Oleme väljakutsetest teadlikud ja meil on vaja pidevalt kohanduda muutuva maailmaga (eriti seoses ehitusturu ja sellega seotud tarneahela ning toormaterjali hindadega), kuid näeme siiski Baltikumi regiooni positiivsena ning seni on turg seda arvamust toetanud. Baltikumi regiooni majanduslikud väljavaated on üldjoontes positiivsed. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on näinud viimastel aasatel stabiilset majanduskasvu, lähtudes välisinvesteeringute suurenemisest, kasvavast teenindussektorist ja ekspordile suunatud tootmisest. Regioon on saanud kasu ka lähedusest Põhja-Euroopaga ning Euroopa Liidu liikmelisusest, mis on aidanud suurendada kaubandust ja investeeringuid. Olgugi et teise kvartali lõpp näitab kõrge inflatsioonikeskkonna ning kõrgenenud laenuintresside tõttu müügiaktiivsuse langust, näitab see stabiliseerimise märke. Statistika näitab, et palgatõus hakkab aeglaselt inflatsioonimääradele järele jõudma, võimaldades seega turul veelgi taastuda. Kõik ülaltoodud positiivsed näitajad ei kao vaatamata väljakutsetele, mida kinnisvarasektorile seavad globaalsed makromajanduslikud väljavaated ja Ukraina sõjast tingitud geopoliitiline olukord. Üldjoontes on kinnisvarasektori tulevik põnev ja dünaamiline ning otsime pidevalt innovatiivseid võimalusi, et käia ajast ees ning vastata klientide arenevatele nõudmistele. Muutusi arvestava hoiaku ning piire ületava visiooniga suundume edasi, olles täielikult teadlikud arenevast globaalsest maastikust ning valmis igast võimalusest kinni haarama.
Edoardo PreatoniEttevõtte juht
Peamised finantsnäitajad
Ettevõtte kogukäive 2023. aasta esimese poolaasta jooksul oli 16,1 miljonit eurot, võrdlusperioodil oli kogukäive 31,2 miljonit eurot. 2023. aasta teise kvartali kogukäive oli 2,7 miljonit eurot võrrelduna 23,3 miljoni euroga 2022. aastal. Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Võrdlusperioodi suuremat müügitulu on mõjutanud korterite valmimine ja üleandmine ostjatele Kalaranna kvartalis 2022. aastal.
Kuue kuu brutokasum vähenes 52% võrra ja moodustas 4,5 miljonit eurot võrrelduna 9,4 miljoni euroga 2022. aastal. Teise kvartali brutokahjum oli 790 tuhat eurot võrrelduna 6,8 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil.
2023. aasta esimese poolaasta ärikasum moodustas 1,5 miljonit eurot võrrelduna 6,4 miljoni euro ärikasumiga 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul. Teise kvartali ärikahjum moodustas 658 tuhat eurot võrreldes 5,4 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil.
2023. aasta kuue kuu puhaskahjum oli 292 tuhat eurot võrrelduna 4,1 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil. Teise kvartali puhaskahjum oli 1,6 miljonit eurot võrreldes 4,4 miljoni euro kasumiga 2022. aastal.
Rahavood põhitegevusest olid esimesel kuuel kuul positiivsed 9,5 miljonit eurot võrreldes 11,2 miljoni euroga samal perioodil 2022. aastal. Teises kvartalis moodustasid 850 tuhat eurot negatiivse rahavoo ning 2022. aasta teises kvartalis positiivse rahavoo summas 14,4 miljonit eurot.
Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2023 seisuga 0,97 eurot võrreldes 0,83 euroga 30. juunil 2022.
Peamised tulemusnäitajad
20236 kuud
20226 kuud
2023II kvartal
2022II kvartal
202212 kuud
Kohustused kokku (tuhat eurot)
46 135
69 752
45 933
Omakapital kokku (tuhat eurot)
55 031
46 949
55 323
Võla / omakapitali suhe *
0,84
1,49
0,83
Varade tootlus, % **
-0,3%
2,8%
12,4%
Omakapitali tootlus, % ***
-0,6%
14,5%
27,4%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****
0,97
0,83
0,75
*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine) *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine) **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv
