NordenBladet — AS Baltika (edaspidi „Baltika“) teavitab käesolevaga, et Baltika põhiaktsionäri KJK BLTK Holding AS poolt vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmisega seoses hüvitist saama õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 28.08.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Baltika teavitab täiendavalt, et viimane kuupäev sisestamaks tehingukorraldus Baltika aktsiale nii, et aktsiad oleksid enne ülevõetavate aktsiate ja nende eest makstava hüvitise arveldamise kuupäeva investori väärtpaberikontol, on 24.08.2023.
Baltika aktsiate ja nende eest makstava hüvitise arveldamine on planeeritud toimuma 29.08.2023 või sellele lähedasel kuupäeval. Tehingu arveldamine toimub automaatselt ning aktsionärid ei pea selle teostumiseks omalt poolt samme tegema.
Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme algatusel toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis arutelu ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksuste ühtseks Maa- ja ruumiametiks (MaRu) ühendamise teemal.
Loodav amet nõustaks muuhulgas kohalike kliimakavade koostamist. Koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitaks uus lähenemine kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. MaRu tegevuse eesmärgiks on tagada kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal.
Ehitus- ja planeerimisseadusesse on plaanis lisada kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustus. Samuti seatakse eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa hoonetest, sh avaliku sektori hooned. Projekteerimises ja ehituses on edaspidi plaanis rakendada hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodikat ning avalikele ja ärihoonetele kehtestada energiaklassi targa jälgimise kohustus.
Kavandatakse põhimõtet, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust, sest puit on kliimaneutraalne materjal, mis loob süsinikulaod. Uue struktuuriüksuse loomine peaks lisaks kvaliteetsemale teenusele vähendama ka riigihalduse kulusid.
Arutelul osalesid lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele regionaalminister Madis Kallas, kantsler Marko Gorban ja teised ministeeriumi esindajad. Lisaks olid kutsutud Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska.
NordenBladet — Juulis tegutsesid kõik LHV Groupi tütarettevõtted kasumlikult, jätkates ärimahtude kasvatamist. LHV jätkas mitme olulise projekti ettevalmistusi.
AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused kasvasid juulis 130 miljoni euro võrra. Kõrgenenud intressimäärade tingimustes suurenesid tähtajalised hoiused 170 miljoni euro võrra, samas kui nõudmiseni hoiused vähenesid 40 miljonit eurot. Tavaklientide hoiused kasvasid 73 miljonit eurot, hoiuste platvormilt kaasati 27 miljonit eurot ja finantsvahendajate hoiused kasvasid 30 miljonit eurot. Grupi konsolideeritud laenuportfell suurenes 28 miljoni euro võrra. Jaelaenud kasvasid 12 miljonit eurot, laenud ettevõtetele 16 miljonit eurot. LHV juhitud fondide maht suurenes juulis 31 miljoni euro võrra. Kuu jooksul töödeldi 4,1 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
AS-i LHV Group konsolideeritud puhaskasum oli juulis 13,5 miljonit eurot. AS LHV Pank teenis 11,9 miljonit eurot puhaskasumit, LHV Bank Limited 1,4 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 0,4 miljonit ja AS LHV Kindlustus 0,1 miljonit eurot puhaskasumit. Grupi omakapitali tootlus oli 32,6%.
LHV pangaklientide arv suurenes juulis 3500 võrra ning samavõrra kasvas ka arveldavate klientide hulk. Nii panga ärimahud, tulud kui ka kulud on plaanidest ees. Kui tulusid mõjutab oodatust kõrgema intressi keskkond, siis kulusid on kasvatanud hoiuste tagatisfondi maksemäär. Krediidikvaliteet püsis juulis heal tasesmel. Jätkusid ettevalmistused finantsvahendajast klientide üleviimiseks Ühendkuningriigi panka ning Euroopa Keskpanga järelevalvega seotud projektid.
Endiselt on fookuses hoiused. Hoiustele makstavad intressid Eestis on konkurentsi tingimustes tõusnud Euroopa kõrgeimale tasemele – kuu lõpuks oli aastase tähtajalise hoiuse eest makstav intress 4,25%.
LHV Bank Limited jätkas ettevõtetele antavate laenude mahu suurendamist. Kuu lõpuks kasvas laenuportfell 47 miljoni euroni. Lisaks äritegevuse üleviimisele, tehakse ettevalmistusi uue laenusüsteemi kasutuselevõtuks ning hoiuste kaasamisega alustamiseks.
LHV Varahalduse juhitavad pensionifondid näitasid juulis positiivset tootlust. Suurimate fondide M, L ja XL tootlusteks kujunes vastavalt 0,8%, 1,1% ja 1,5%. Pensionifond Indeks kerkis 3,3%, pensionifond Roheline 2,6%. Varahaldus jätkab plaanidele vastavalt, kuid aktiivsete klientide arv juulis vähenes.
LHV Kindlustus jätkas stabiilset äri kasvatamist – sõlmiti üle 13 tuhande uue lepingu. Kahjujuhtumeid hüvitati summas 1,4 miljonit eurot ja registreeriti 4600 uut kahjujuhtumit. Teenitud preemiad kasvasid kuises võrdluses 7,7%. Kindlustuse neto kahju- ja kulusuhe olid planeeritust paremad.
Kuivõrd LHV on edestamas oluliselt veebruaris avaldatud finantsplaani, avaldab ettevõte 2023. aasta uuendatud finantsplaani hiljemalt septembris.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 970 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuli lõpu seisuga 404 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 161 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Nordecon AS koos tütarettevõttega Embach Ehitus OÜ ühispakkujatena ja riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmisid töövõtulepingu kaitseväe õppehoone projekteerimiseks ja ehitamiseks Tartu Raadi linnakusse. Rajatav hoone tuleb neljakorruseline ning selle netopind saab olema ligikaudu 3500 m2. Hoonesse on planeeritud majutusruumid, õppe- ja aatriumiklassid ning laod. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 13 miljonit eurot ning tööde valmimise eeldatav tähtaeg on 2024. aasta sügisel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet — Vastavalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöökomitee NSK poolt 25. mail 2023 vastu võetud otsusele ning Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi juhtgrupi poolt varem sel kevadel vastu võetud otsusele avatakse aastatel 2023-2025 Ukraina avaliku sektori töötajatele võimalus osaleda Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammis.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud ühe rängimatest ning üha süvenevatest kriisiolukordadest Euroopas pärast teist maailmasõda. Põhjala ja Balti riigid on selgesti andnud teada oma soovist osutada Ukrainale igakülgset abi selles kestvas humanitaarkatastroofi olukorras ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa demokraatlikku arenguprotsessi. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm pakub võimalust Ukraina avaliku sektori esindajatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest osalemiseks selles mobiilsusprogrammis. Algatuse eesmärk on tagada Ukraina avaliku halduse töötajatele turvaline ja kindel keskkond, mis võimaldaks luua erialaseid koostöövõrgustikke Põhja- ja Baltimaadega ning tutvuda ja vahetada kogemusi oma valdkonna asjatundjatega selles piirkonnas.
Toetusprogramm aitab kaasa avaliku sektori kogemustevahetusele Ukraina ning Põhja- ja Baltimaade vahel. See algatus on avatud aastateks 2023-2025. Põhja- ja Baltimaade poolt esitatud projektidesse on võimalik kaasata 1-2 osalejat Ukrainast, kõik koostööprojektide tegevused leiavad aset Põhja- ja Baltimaades. Avaliku halduse mobiilsusprogramm katab kuni 60% abikõlblikest kuludest (reis, majutus, lähetuste päevarahad), taotlejal tuleb katta 40% projekti abikõlblikest kuludest.
Mobiilsusprogrammi lähim taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2023.
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võttis 2023. a. kevadvoorus vastu 61 taotlust, toetust said 48 projekti, milles osaleb ligi 400 avaliku sektori töötajat. Toetuste kogusumma: 254.700 eurot.
