NordenBladet — Viimati oli uute eluasemeprojektide nii järsk langus Soomes 2008-2009 finantskriisi ajal. OPi ökonomisti sõnul pole ehituse langus üllatav.
Elamuehituse seisaku pärast muretsevad ehitussektori töötajad, kuid samal ajal mõtlevad koduostjad selle mõjule uute elamispindade pakkumisele ja hindadele. Kui uute majade ehitust ei alustata, mõjutab see ka Soome majanduskasvu, vahendab Taloussanomat.
Uute elamuprojektide arv võib tänavusel 2023. aasta võrreldes eelmise aastaga vähendada kuni poole võrra, prognoosib ehitus katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus RT peaökonomist Jouni Vihmo STT-le.
Kui eelmisel aastal alustati ligikaudu 38 000 eluaseme ehitusega, siis tänavu langeb see tõenäoliselt ligikaudu 20 000 uue eluaseme projektini, ütleb Vihmo.
Viimati oli Vihmo sõnul uuselamuprojektide osas nii järsk langus 2008-2009 finantskriisi ajal. Praegune olukord on ettevõtete jaoks keeruline.
Kui vaadata majandustsükli baromeetreid, siis ehitusfirmad näevad aasta lõppu süngena. Põhjuseks on rahastamisraskused ja nõudluse vähenemine. Sügisel tuleb üha rohkem pankrotte, lisab Vihmo.
Kui uusi kortereid ei saa müüa, siis ei paista ka aasta lõpp ja järgmine aasta ehitussektoris helge. Näiteks ehitusfirma SRV müüs jaanuarist juunini vaid kolm korterit. Ehitusfirma YIT teatas augustis, et otsustas aasta teises kvartalis Soomes uusi elamuprojekte mitte alustada.
Olukord mõjutab tööhõivet, eluasemete hindu ja Soome majanduskasvu kolmel viisil:
1. Töötute ja koondatute arv kasvab
Kuigi uute korterite ehitamine on oluliselt pidurdunud, on hõive ehitussektoris töö- ja majandusministeeriumi erieksperdi Liisa Larja hinnangul püsinud stabiilsena. Suurenenud on aga töötute tööotsijate ja koondatute arv.
Praegu koondatakse ehitustöölisi 1600 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koondatud inimesed kajastuvad hõivestatistikas esimese kolme kuu jooksul hõivatuna, seega on hõive vähenemine tõenäoliselt näha väikese hilinemisega, ütleb Larja STT-le.
Larja sõnul kasvab ehitussektoris tööpuudus vähemalt selle aasta lõpuni. Pärast seda olukord stabiliseerub ja hõive hakkab 2025. aastale lähenedes kasvama.
RT esindaja Vihmo sõnul on vabade töökohtade arv ehitussektoris tänavu järsult langenud. Kui uute elamuprojektide arv tänavu eelmise aastaga võrreldes poole võrra väheneb, võib see Vihmo hinnangul avaldada arvestuslikult negatiivset mõju kuni ligikaudu 20 000 sektori töötajale.
Vihmo juhib aga tähelepanu, et kõik elamuehituses hõivatud ei muutu uute elamuprojektide vähenemise korral otseselt töötuteks tööotsijateks.
Kui nõudlus kasvab muude ehitusliikide osas peale elamuehituse, lähevad töötajad sinna, märgib Vihmo.
Näiteks võib köögi- ja vannitoaremondile leida rohkem töötajaid, kui ehitajad elamuehituselt ära lähevad.
2. Uute eluasemete hinnad ei pruugi langeda
Uute valmivate elamuehitusprojektide vähenemine tasakaalustab elamuturu vajadust äsja valminud korterite hindu langetada, ütles Oulu ülikooli majandusprofessor Elias Oikarinen STT-le.
Kui ehitamine jätkuks endisel tasemel, oleks praegust uut elamufondi veelgi keerulisem müüa, ütleb Oikarinen.
Ehitusfirmad ei pruugi alati uute korterite hindu langetada, isegi kui tarbijanõudlus on nõrk. Oikarineni sõnul võivad ettevõtted näiteks piisavalt kaua oodata, kuni lõpuks leitakse sobiv ostja.
Oikarineni sõnul on uute eluasemete hinnad siiski mõnevõrra langenud. Ostjatele on tehtud näiteks soodustusi ühistutasus, mis aga otseselt ei kajastu eluaseme enda statistilises ostuhinnas.
3. Majanduskasv nõrgeneb
OPi peaökonomisti Reijo Heiskaneni sõnul mõjutavad ehitusvaldkonna raskused ka Soome majandust laiemalt.
Elamuehituse nii tugev langus nõrgendab kahtlemata majanduskasvu. Eluhoonetesse tehtud investeeringute suhe rahvamajanduse koguprodukti on olnud seitsme protsendi ringis ehk mitte väheoluline, ütleb Heiskanen.
Ehitustööstus ei tõmba aga näiteks Soome majandust üksi majanduslangusse. Heiskanen ütleb, et ehitussektor on viimastel aastatel näinud sarnast arengut mujal maailmas.
Oluline küsimus on, kuidas ehitussektori olukord kajastab majandusarengut üldiselt. Soome majanduses on teisigi nõrku trende ning majanduse väljavaade tervikuna jääb nõrgaks ka järgmisel aastal. Mingist suurest majanduslangusest ma muidugi ei räägiks, lisab Heiskanen.
Oulu ülikooli professor Oikarinen märgib, et ehitustööstus on Soomes üks olulisemaid tööandjaid. Tööstuse probleemid mõjutavad tööhõive kaudu näiteks maksutulusid ja tarbijanõudlust.
Olukord ei pruugi paraneda enne 2025. aastat
Heiskaneni sõnul pole elamuehituse järsk aeglustumine üllatav. Põhjuseks on näiteks intressimäärade järsk tõus.
Põhjuseks on ka koroonaaja buum, mil nõudlus oli tugev ja alustati palju uusi ehitusprojekte. Seetõttu on palju kortereid valmis saanud nüüd, mil turg kiiresti nõrgeneb, ütleb Heiskanen.
Heiskaneni sõnul peab ühiskond intressitõusuga kohanema, et nõudlus uute korterite järele taas kasvaks. Samas tuleb jälgida, millisel tasemel intressimäärad lõpuks paika loksuvad.
Nullintressimäärade juurde naasmist naasmine vaevalt toimub, kuid inflatsiooni rahunedes jõutakse madalamale tasemele, räägib Heiskanen.
Heiskaneni sõnul nõuab nõudluse kasv uute korterite järele ka näiteks müümata jäänud uutest korteritest vabanemist.
Heiskaneni sõnul ei parane olukord tõenäoliselt isegi järgmise aasta jooksul.
Võib-olla 2025. aastal on kohanemine jõudnud piisavalt kaugele, et olukord saaks paranema hakata.
Professor Oikarineni sõnul ei tea keegi kindlalt, millal uute korterite ehitusprojektid taas hoogu saavad. Nüüd on aga olukord tema sõnul paremuse poole liikumas, kui jõuline intressitõus on möödas ja inflatsioon nõrgeneb.
Avafoto: Unsplash