NordenBladet — Nordecon AS ja Riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmisid töövõtulepingud laokomplekside projekteerimiseks ja ehitamiseks Luunja ja Nõo vallas. Samuti ehitatakse projekti käigus välja vajalik teedevõrgustik koos kommunikatsioonidega. Lepingute kogumaksumus on ligikaudu 60 miljonit eurot koos käibemaksuga ning tööd valmivad 2024. aasta lõpus.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet — Eesti iseseisvuse taastamise 32. aastapäeva pidulik tähistamine algas kell 11 mälestustseremooniaga Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures.
Päevakohase kõnega esines 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, kes rõhutas, et iseseisvuse taastamise ajal tuli võtta mängu nii talupoja tarkus kui eesmärgikindlus. „Ei olnud ka meie endi sees sellist ühtset vaadet, kuidas taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja ometi kui oli otsustav moment käes, siis me jõudsime ühisele seisukohale, kuidas taastada iseseisvus nii, et ka teised, kes seda ei tahtnud sellisel kujul vastu võtta, olid ometi nõus,“ lisas ta.
Riigikogu nimel asetas mälestuskimbu Riigikogu esimees Lauri Hussar, valitsuse nimel peaminister Kaja Kallas ja Vabariigi Presidendi nimel käsundusohvitser.
Keskpäeval Toompea lossi valges saalis toimunud 20. Augusti Klubi traditsiooniline pidulikul koosolekul ütlesid tervitussõnad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kaja Kallas. Päevakohase sõnavõtuga esines klubi liige Andrus Ristkok. Kõiki neid esinemisi läbisid meenutused sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamisega.
Sündmuse ajaloolisel hindamisel toodi esile 69-le vapra riiginaise ja -mehe meelekindlus, kel oli julgust vaadata neil hetkil kaugemale, et Eesti saaks taas vabaks.
Suur huvi oli Eesti iseseisvuse taastamise päeval huvilistel tõusta Pika Hermanni torni. Võimalust kasutas enam kui 800 inimest.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.
32 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna visiidil Rootsis, et loodab saada hävituslennukeid Saab JAS-39 Gripen.
Neid lennukeid peetakse sama headeks kui on F-16, mida Ukraina veel niipea ei saa. Väitetavalt on Ukraina pilootide koolitus Rootsi lennukitel juba käimas.
Lisaks on kavas hakata Ukrainas tootma Rootsi lahingumasinaid CV90.
NordenBladet – USA miljonäridel olid 2022. aastal varasemast raskemad ajad ning seetõttu 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid, kirjutab USA väljaanne The Wall Street Journal.
Rikkad inimesed ei saanud eelmisel aastal veelgi rikkamaks. Finantsfirmade UBS ja Credit Suisse majandusteadlased ütlesid, et 2022. aastal vähenes ülemaailmne rikkus 2,4 protsenti.
Läinud aastal vähenes ka miljonäride arv. Umbes 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid. Superrikaste, kelle vara väärtus on vähemalt 100 miljonit dollarit, arv langes 17 620 inimese võrra.
Ameeriklased kaotasid eelmisel aastal keskmiselt umbes 27 700 dollarit.
Rikkuse kahanemise põhjuseks on aktsiaturgude langus. Aasias aeglustub majanduskasv ja Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas.
Turgude languse ja tugeva dollari tõttu jäid ka eurooplased vaesemaks.
NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.
Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.
Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.
Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.
Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.
Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.
Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.
Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.
Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.
Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.
