NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.
Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.
Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.
Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.
Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.
Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.
Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.
Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.
Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.
Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.
NordenBladet — Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid, selgub Eurostati värskest ülevaatest.Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arv EL-i elanikkonna suhtes oli 2023. aasta juuni lõpus 9,1 tuhande inimese kohta. Suurimad suhtarvud olid Tšehhis (32,2), Poolas (26,6), Eestis (25,8), Bulgaarias (24,9), Leedus (24,7) ) ja Lätis (23,5).
Võrdluseks, Soomes on see suhtarv mitu korda väiksem kui Eestis.
Eestis oli 2023. aasta juuni seisuga 35 215 ajutise kaitse saajat, Soomes 56 145, samas elab Soomes 5 korda enam inimesi kui Eestis.
Tänavuse, 2023. aasta 30. juunil seisuga oli peaaegu 4,07 miljonil ELi mittekuuluval kodanikul, kes põgenesid Ukrainast 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi tagajärjel, ELi riikides ajutise kaitse staatus.
Peamised ELi riigid, kus Ukrainast pärit ajutise kaitse saajaid majutati, olid Saksamaa (1 133 420 inimest; 28% koguarvust), Poola (977 740; 24%) ja Tšehhi (349 140; 9%).
NordenBladet — Tarbijahindade aastane muutus oli käesoleva, 2023. aasta juulis 6,5 protsenti, edastab Soome statistikakeskus. Juunis oli inflatsioon 6,3 protsenti.
Inflatsiooni kiirenemine juunist juulini oli muu hulgas tingitud eluasemelaenude keskmise intressimäära tõusust.
Juulis oli aastataguse ajaga võrreldes suurim tarbijahindade tõus eluasemelaenude keskmise intressimäära, tarbimislaenu intresside ja elektri hinna osas.
Tarbijahindade tõusu pidurdas enim bensiini, diislikütuse ja eluasemete odavnemine.
Tarbijahindade kuupõhine muutus oli 0,5 protsenti, mille põhjuseks oli muu hulgas eluasemelaenude keskmise intressimäära tõus.
Tarbijahinnaindeksi baasinflatsioon oli 7,4 protsenti. Baasinflatsioon ei hõlma toidu ja energia hindade muutusi, kuna need sisaldavad rohkem lühiajalisi hinnakõikumisi kui teised kaubagrupid.
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (HCPI) esialgsetel andmetel oli euroala inflatsioon juulis 5,3 protsenti. Juunis oli see 5,5 protsenti. Soome vastav inflatsioon oli juulis 4,2 protsenti.
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse ei kuulu omaniku kasutuses olev eluase, hasartmängud, tarbimis- ja muude laenude intressid, ühepereelamute tulekindlustus, sõidukimaks ega kalapüügi- ja jahindusmaksud. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksis sisalduvad tarbimisartiklid ja koostamise reeglid on määratletud EL-i määrustega.
Eurostati hinnang euroala inflatsiooni kohta põhineb liikmesriikide esialgsetel andmetel ja energiahindade suundumustel. Eurostat avaldab lõpliku juuli ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 18. augustil.
NordenBladet — Viimati oli uute eluasemeprojektide nii järsk langus Soomes 2008-2009 finantskriisi ajal. OPi ökonomisti sõnul pole ehituse langus üllatav.
Elamuehituse seisaku pärast muretsevad ehitussektori töötajad, kuid samal ajal mõtlevad koduostjad selle mõjule uute elamispindade pakkumisele ja hindadele. Kui uute majade ehitust ei alustata, mõjutab see ka Soome majanduskasvu, vahendab Taloussanomat.
Uute elamuprojektide arv võib tänavusel 2023. aasta võrreldes eelmise aastaga vähendada kuni poole võrra, prognoosib ehitus katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus RT peaökonomist Jouni Vihmo STT-le.
Kui eelmisel aastal alustati ligikaudu 38 000 eluaseme ehitusega, siis tänavu langeb see tõenäoliselt ligikaudu 20 000 uue eluaseme projektini, ütleb Vihmo.
Viimati oli Vihmo sõnul uuselamuprojektide osas nii järsk langus 2008-2009 finantskriisi ajal. Praegune olukord on ettevõtete jaoks keeruline.
Kui vaadata majandustsükli baromeetreid, siis ehitusfirmad näevad aasta lõppu süngena. Põhjuseks on rahastamisraskused ja nõudluse vähenemine. Sügisel tuleb üha rohkem pankrotte, lisab Vihmo.
Kui uusi kortereid ei saa müüa, siis ei paista ka aasta lõpp ja järgmine aasta ehitussektoris helge. Näiteks ehitusfirma SRV müüs jaanuarist juunini vaid kolm korterit. Ehitusfirma YIT teatas augustis, et otsustas aasta teises kvartalis Soomes uusi elamuprojekte mitte alustada.
Olukord mõjutab tööhõivet, eluasemete hindu ja Soome majanduskasvu kolmel viisil:
1. Töötute ja koondatute arv kasvab
Kuigi uute korterite ehitamine on oluliselt pidurdunud, on hõive ehitussektoris töö- ja majandusministeeriumi erieksperdi Liisa Larja hinnangul püsinud stabiilsena. Suurenenud on aga töötute tööotsijate ja koondatute arv.
Praegu koondatakse ehitustöölisi 1600 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koondatud inimesed kajastuvad hõivestatistikas esimese kolme kuu jooksul hõivatuna, seega on hõive vähenemine tõenäoliselt näha väikese hilinemisega, ütleb Larja STT-le.
Larja sõnul kasvab ehitussektoris tööpuudus vähemalt selle aasta lõpuni. Pärast seda olukord stabiliseerub ja hõive hakkab 2025. aastale lähenedes kasvama.
RT esindaja Vihmo sõnul on vabade töökohtade arv ehitussektoris tänavu järsult langenud. Kui uute elamuprojektide arv tänavu eelmise aastaga võrreldes poole võrra väheneb, võib see Vihmo hinnangul avaldada arvestuslikult negatiivset mõju kuni ligikaudu 20 000 sektori töötajale.
Vihmo juhib aga tähelepanu, et kõik elamuehituses hõivatud ei muutu uute elamuprojektide vähenemise korral otseselt töötuteks tööotsijateks.
Kui nõudlus kasvab muude ehitusliikide osas peale elamuehituse, lähevad töötajad sinna, märgib Vihmo.
Näiteks võib köögi- ja vannitoaremondile leida rohkem töötajaid, kui ehitajad elamuehituselt ära lähevad.
2. Uute eluasemete hinnad ei pruugi langeda Uute valmivate elamuehitusprojektide vähenemine tasakaalustab elamuturu vajadust äsja valminud korterite hindu langetada, ütles Oulu ülikooli majandusprofessor Elias Oikarinen STT-le.
Kui ehitamine jätkuks endisel tasemel, oleks praegust uut elamufondi veelgi keerulisem müüa, ütleb Oikarinen.
Ehitusfirmad ei pruugi alati uute korterite hindu langetada, isegi kui tarbijanõudlus on nõrk. Oikarineni sõnul võivad ettevõtted näiteks piisavalt kaua oodata, kuni lõpuks leitakse sobiv ostja.
Oikarineni sõnul on uute eluasemete hinnad siiski mõnevõrra langenud. Ostjatele on tehtud näiteks soodustusi ühistutasus, mis aga otseselt ei kajastu eluaseme enda statistilises ostuhinnas.
3. Majanduskasv nõrgeneb
OPi peaökonomisti Reijo Heiskaneni sõnul mõjutavad ehitusvaldkonna raskused ka Soome majandust laiemalt.
Elamuehituse nii tugev langus nõrgendab kahtlemata majanduskasvu. Eluhoonetesse tehtud investeeringute suhe rahvamajanduse koguprodukti on olnud seitsme protsendi ringis ehk mitte väheoluline, ütleb Heiskanen.
Ehitustööstus ei tõmba aga näiteks Soome majandust üksi majanduslangusse. Heiskanen ütleb, et ehitussektor on viimastel aastatel näinud sarnast arengut mujal maailmas.
Oluline küsimus on, kuidas ehitussektori olukord kajastab majandusarengut üldiselt. Soome majanduses on teisigi nõrku trende ning majanduse väljavaade tervikuna jääb nõrgaks ka järgmisel aastal. Mingist suurest majanduslangusest ma muidugi ei räägiks, lisab Heiskanen.
Oulu ülikooli professor Oikarinen märgib, et ehitustööstus on Soomes üks olulisemaid tööandjaid. Tööstuse probleemid mõjutavad tööhõive kaudu näiteks maksutulusid ja tarbijanõudlust.
Olukord ei pruugi paraneda enne 2025. aastat
Heiskaneni sõnul pole elamuehituse järsk aeglustumine üllatav. Põhjuseks on näiteks intressimäärade järsk tõus.
Põhjuseks on ka koroonaaja buum, mil nõudlus oli tugev ja alustati palju uusi ehitusprojekte. Seetõttu on palju kortereid valmis saanud nüüd, mil turg kiiresti nõrgeneb, ütleb Heiskanen.
Heiskaneni sõnul peab ühiskond intressitõusuga kohanema, et nõudlus uute korterite järele taas kasvaks. Samas tuleb jälgida, millisel tasemel intressimäärad lõpuks paika loksuvad.
Nullintressimäärade juurde naasmist naasmine vaevalt toimub, kuid inflatsiooni rahunedes jõutakse madalamale tasemele, räägib Heiskanen.
Heiskaneni sõnul nõuab nõudluse kasv uute korterite järele ka näiteks müümata jäänud uutest korteritest vabanemist.
Heiskaneni sõnul ei parane olukord tõenäoliselt isegi järgmise aasta jooksul.
Võib-olla 2025. aastal on kohanemine jõudnud piisavalt kaugele, et olukord saaks paranema hakata.
Professor Oikarineni sõnul ei tea keegi kindlalt, millal uute korterite ehitusprojektid taas hoogu saavad. Nüüd on aga olukord tema sõnul paremuse poole liikumas, kui jõuline intressitõus on möödas ja inflatsioon nõrgeneb.
NordenBladet — AS Baltika (edaspidi „Baltika“) teavitab käesolevaga, et Baltika põhiaktsionäri KJK BLTK Holding AS poolt vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmisega seoses hüvitist saama õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 28.08.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Baltika teavitab täiendavalt, et viimane kuupäev sisestamaks tehingukorraldus Baltika aktsiale nii, et aktsiad oleksid enne ülevõetavate aktsiate ja nende eest makstava hüvitise arveldamise kuupäeva investori väärtpaberikontol, on 24.08.2023.
Baltika aktsiate ja nende eest makstava hüvitise arveldamine on planeeritud toimuma 29.08.2023 või sellele lähedasel kuupäeval. Tehingu arveldamine toimub automaatselt ning aktsionärid ei pea selle teostumiseks omalt poolt samme tegema.
Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
