NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna visiidil Rootsis, et loodab saada hävituslennukeid Saab JAS-39 Gripen.
Neid lennukeid peetakse sama headeks kui on F-16, mida Ukraina veel niipea ei saa. Väitetavalt on Ukraina pilootide koolitus Rootsi lennukitel juba käimas.
Lisaks on kavas hakata Ukrainas tootma Rootsi lahingumasinaid CV90.
NordenBladet – USA miljonäridel olid 2022. aastal varasemast raskemad ajad ning seetõttu 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid, kirjutab USA väljaanne The Wall Street Journal.
Rikkad inimesed ei saanud eelmisel aastal veelgi rikkamaks. Finantsfirmade UBS ja Credit Suisse majandusteadlased ütlesid, et 2022. aastal vähenes ülemaailmne rikkus 2,4 protsenti.
Läinud aastal vähenes ka miljonäride arv. Umbes 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid. Superrikaste, kelle vara väärtus on vähemalt 100 miljonit dollarit, arv langes 17 620 inimese võrra.
Ameeriklased kaotasid eelmisel aastal keskmiselt umbes 27 700 dollarit.
Rikkuse kahanemise põhjuseks on aktsiaturgude langus. Aasias aeglustub majanduskasv ja Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas.
Turgude languse ja tugeva dollari tõttu jäid ka eurooplased vaesemaks.
Avafoto: Unsplash
NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.
Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.
Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.
Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.
Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.
Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.
Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.
Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.
Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.
Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.
NordenBladet — Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid, selgub Eurostati värskest ülevaatest.Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arv EL-i elanikkonna suhtes oli 2023. aasta juuni lõpus 9,1 tuhande inimese kohta. Suurimad suhtarvud olid Tšehhis (32,2), Poolas (26,6), Eestis (25,8), Bulgaarias (24,9), Leedus (24,7) ) ja Lätis (23,5).
Võrdluseks, Soomes on see suhtarv mitu korda väiksem kui Eestis.
Eestis oli 2023. aasta juuni seisuga 35 215 ajutise kaitse saajat, Soomes 56 145, samas elab Soomes 5 korda enam inimesi kui Eestis.
Tänavuse, 2023. aasta 30. juunil seisuga oli peaaegu 4,07 miljonil ELi mittekuuluval kodanikul, kes põgenesid Ukrainast 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi tagajärjel, ELi riikides ajutise kaitse staatus.
Peamised ELi riigid, kus Ukrainast pärit ajutise kaitse saajaid majutati, olid Saksamaa (1 133 420 inimest; 28% koguarvust), Poola (977 740; 24%) ja Tšehhi (349 140; 9%).
NordenBladet — Tarbijahindade aastane muutus oli käesoleva, 2023. aasta juulis 6,5 protsenti, edastab Soome statistikakeskus. Juunis oli inflatsioon 6,3 protsenti.
Inflatsiooni kiirenemine juunist juulini oli muu hulgas tingitud eluasemelaenude keskmise intressimäära tõusust.
Juulis oli aastataguse ajaga võrreldes suurim tarbijahindade tõus eluasemelaenude keskmise intressimäära, tarbimislaenu intresside ja elektri hinna osas.
Tarbijahindade tõusu pidurdas enim bensiini, diislikütuse ja eluasemete odavnemine.
Tarbijahindade kuupõhine muutus oli 0,5 protsenti, mille põhjuseks oli muu hulgas eluasemelaenude keskmise intressimäära tõus.
Tarbijahinnaindeksi baasinflatsioon oli 7,4 protsenti. Baasinflatsioon ei hõlma toidu ja energia hindade muutusi, kuna need sisaldavad rohkem lühiajalisi hinnakõikumisi kui teised kaubagrupid.
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (HCPI) esialgsetel andmetel oli euroala inflatsioon juulis 5,3 protsenti. Juunis oli see 5,5 protsenti. Soome vastav inflatsioon oli juulis 4,2 protsenti.
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse ei kuulu omaniku kasutuses olev eluase, hasartmängud, tarbimis- ja muude laenude intressid, ühepereelamute tulekindlustus, sõidukimaks ega kalapüügi- ja jahindusmaksud. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksis sisalduvad tarbimisartiklid ja koostamise reeglid on määratletud EL-i määrustega.
Eurostati hinnang euroala inflatsiooni kohta põhineb liikmesriikide esialgsetel andmetel ja energiahindade suundumustel. Eurostat avaldab lõpliku juuli ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 18. augustil.
