NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta juuli lõpu seisuga on 0,9903 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -0,03%. Fondi kogu puhasväärtus on 118,5 miljonit eurot. NAVi langust mõjutas peamiselt tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse muutus. EPRA NRV 2023. aasta juuli lõpu seisuga on 1,0220 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,12% tõusu viimase kuuga.
2023. aasta juuli auditeerimata konsolideeritud üüritulu veidi vähenes eelmise kuuga võrreldes 1,2 miljoni euroni (1,4 miljonit eurot 2023. aasta juunis). Vähenemine on peamiselt seotud Duetto ärihoonete müügiga ning uute üürnikega seotud maaklertasudega. Fond kajastas 2023. aasta juulis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,1 miljonit eurot.
2023. aasta juuli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Võrreldes eelmise kuuga, vähenes raha hulk summas 8,3 miljonit eurot ning oli peamiselt seotud võlakirjade ennetähtaegse tagasimaksega kokku 8,1 miljonit eurot, mis sisaldas ka preemiat ning intressikulu. Fond on investeerinud täiendavalt 0,4 miljonit eurot renoveerimisprojektidesse, millest suurim summa läks Galerija Centrsi uue üürniku Arket sisustustöödele. Tegevuskulud on täielikult kaetud renditegevusest tekkivate rahavoogudega.
31. juuli 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 278,9 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).
NordenBladet — Rootsi peaministri sõnul kinnitab al-Qaeda ähvardus, et oht Rootsile on suurenenud. Terroriorganisatsioon al-Qaeda on pärast Koraani põletamist oma propagandakanalis ähvardanud Rootsit ja Taanit. Terrorirühmitus kutsub üles kättemaksule kõnealuste riikide vastu.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Expressenile antud kirjalikus kommentaaris, et avaldus „tõstab esile olukorra tõsiduse ja kinnitab seda, mida me juba teame – et oht Rootsile on suurenenud”.
Rootsi julgeolekuteenistus on öelnud, et on asjast teadlik. Turvateenistuse sõnul on avaldus kooskõlas varasemate Rootsi vastu suunatud vihasõnumitega.
Ma mõistan täielikult, et inimestele võib see praegu tunduda laiem ja võib-olla hirmutavam, ütleb pressisekretär Fredrik Hultgren-Friberg.
Briti välisministeerium hoiatas pühapäeval terrorirünnakute võimalikkuse eest Rootsis. Ka USA välisministeerium muutis juulis oma reisiinfo soovitust Rootsi.
Soome välisministeerium peab Rootsit turvaliseks reisisihtkohaks.
NordenBladet — Ukraina kauaoodatud vasturünnak, millele pandi palju lootusi on edenenud terve suve, kuid edu on olnud vähene ja aeglane. Soome sõjaväeprofessor, kolonelleitnant Markku Palokangas ütles MTV saates Viiden jälkeen, et vasturünnak on kümnetest operatsioonidest koosnev jada.
Selline ootus, et midagi juhtub väga kiiresti, on pettekujutelm, ütles Palokangas. Võideldakse kõigil rinnetel ja on õnnestumisi näiteks Hersoni ja Bahmuti suunal.
Ukraina eesmärk on oma vasturünnakuga tõrjuda Venemaa relvajõud välja Ida-Ukrainast, Krimmist ja Krimmi poolsaarele viivalt maismaa-alalt. Ukraina peamine eesmärk on olnud Venemaa relvajõudude maismaaühenduse katkestamine Krimmiga.
Kas see eesmärk tänavu ka täidetakse, on raske öelda, nendib Palokangas.
Viimasel ajal on tulnud uudiseid Wagneri vägede kogunemisest Valgevenes Poola piiri ääres. Palokangase sõnul on selle eesmärk tekitada segadust Poolas ja Leedus: NATO riikides, mis on ka Ukraina olulised toetajad.
Muidugi paneb see alati mõtlema, et Poola ja Leedu on NATO riigid ja kui sealne olukord viib sõjani, võib sellel olla veelgi suurem mõju.
Wagneri väed on kogunenud Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahelise kitsa, nn Suwalki koridori piirkonda. Palokangase sõnul soovib Venemaa kindlasti Valgevene abiga luua Kaliningradiga mingisuguse sideme, kuid ta ei usu, et see nüüd sõjalise konfliktini jõuab.
Seda, et me seal sõtta läheksime, on ikka üsna raske näha. Aga sellist väikest segadust ja infoga mõjutamist on kindlasti kogu aeg näha.
Sõjaväeprofessori sõnul sõltub Ukraina suuresti, kui mitte peaaegu täielikult Lääne kogukonna toetusest. Ukraina vajab raha, relvi, laskemoona ja humanitaarabi.
See on see, millele Putin võib-olla praegu loodab, et kui sõda Venemaa poolt venitada, siis ühel hetkel toetus kahaneb.
Venemaal on olnud aega valmistuda Ukraina vasturünnakuks. Ta on seda teinud mitme järjestikuse kindlustusahela kindlustamise ja mineerimisega. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina on praegu maailma kõige enam mineeritud riik.
Sellega püüab Venemaa loomulikult takistada Ukraina edasiliikumist oma vasturünnakutega. See aeglustab, isikkoosseis kulub ja edenemine nõuab veelgi rohkem jõudu, selgitab Palokangas.
Ukraina seevastu on laiendanud oma sõjapidamist Venemaale. Korduvate drooni- ja raketirünnakutega on tabatud nii Kertši väina silda kui ka Moskvat.
Sõnum on see, et püütakse Venemaale anda mõista, et nende õhutõrje ei tööta. Löök üle Kertši väina sillale, mis on Krimmi poolsaare päästerõngas ja seega strateegiline sihtmärk, on Ukraina jaoks automaatselt üks eesmärke. Ukraina on näidanud, et saab sellega hakkama.
Venemaa retoorika ja väljaütlemised Soome suunas on viimasel ajal karmistunud. See on Palokangase sõnul suunatud ka soomlaste arvamuste mõjutamisele ja Ukrainale antava toetuse vähendamisele.
Aga osaliselt on see Kremlist tulev narratiiv ka vene rahvale suunatud. Ehk siis eesmärk on teavitada Venemaa kodanikke, et Soome pole enam hea riik või et soomlased pole enam sõbrad. Informatsioon, mis mõjutab parimal, või siis halvimal viisil, nendib ta.
NordenBladet — Soomes toimub keskmiselt üle 20 autodesse sissemurdmise päevas. Kindlustus selgitab, kuidas end sissemurdmiste eest kaitsta ja kuidas autojuht saab kindlustada, et ohvriks langedes saab ta varastatud vara eest hüvitise.
Autode sissemurdmiste arv oli pikka aega langustrendis, kuid pöördus 2018. aastal taas tõusule. Eelmisel, 2022. aastal registreeris politsei Soome statistikakeskuse andmetel 9121 autosse sissemurdmist, mis on üle 800 rohkem kui varasemal aastal, vahendab MTV.
Kindlustusselts Fennia edastab oma pressiteates, et varastele sobivad nii autoosad kui ka autos hoitav vara. Lisakahju tekitab autole sissemurdmise käigus tekkinud kahju. Autotarvikud on väärtuslikud ja neid saab suhteliselt lihtsalt müüa. Lisaks jätavad inimesed autodesse väärisesemeid, mistõttu võivad vargad autosid seetõttu atraktiivseks pidada, ütleb Fennia sõiduki- ja varakindlustusteenuste juht Mikko Pöyhönen.
Pöyhöneni sõnul juhtub tüüpiline auto sissemurdmine suvel või varasügisel. On tavaline, et sissemurdmisel purustatakse auto aken, kuid eriti suvel pääsevad pikanäpumehed kergemini autosse.
Suvistel autoreisidel võite peatuda näiteks ujumiseks või jäätiseputka juures ning auto võib kergesti jääda lühikeseks peatuseks lukustamata, ütleb Pöyhönen. Vargaid köidavad eriti autosse jäetud väärisesemed nagu nutitelefonid, arvutid ja rahakotid.
Fennia andmetel tuleb auto juurest lahkudes uksed alati lukustada. Varguse korral on hüvitamise tingimuseks, et sõiduk on olnud lukustatud või lukustatud ruumis, tuuakse kindlustuse teates välja.
NordenBladet toob lisaks omalt poolt välja viis konkreetset ja universaalset soovitust, kuidas oma autot sissemurdmise eest kaitsta:
Paigalda Autoalarm: Hea autoalarm on esimene tõhus kaitse varguste vastu. Vali usaldusväärne seade, mis sisaldab liikumisandurit, häiret ja lukustust. See hoiatab sind ja teisi, kui keegi proovib sinu autot ilma õiguseta avada.
Luku- ja Immobilisaatorisüsteem: Tugevdage oma auto turvalisust paigaldades täiendavaid luku- ja immobilisaatorisüsteeme. Sellised süsteemid muudavad auto käivitamise ilma õiguseta keeruliseks.
Parkimiskoht: Valige alati parkimiskoht, mis on hästi valgustatud ja nähtav. Varastele meeldib tegutseda varjatud kohtades, kus neid ei märgata.
Akende tumendamine (toonimine): Kui võimalik, tumendage oma auto aknad. See raskendab autosse piilumist ja võib seega ka vargaid eemal hoida.
Vargusvastased märgistused: Kleebised kaameratest või märgistused, mis näitavad, et sinu auto on varguste vastu kaitstud, võivad potentsiaalsed vargad eemal hoida. Kuigi see ei ole füüsiline kaitse, võib see neid hoiatada, et nad võivad vahele jääda või identifitseeritakse hiljem.
Lisaks nendele meetmetele on oluline olla alati teadlik oma ümbrusest ja jälgida oma auto seisukorda. Ärge jätke väärtuslikke esemeid nähtavale, sest need võivad kutsuda vargaid tegutsema. Turvalisusmeetmete rakendamine aitab suurendada oma auto kaitset sissemurdmiste eest ja lisab meelerahu.
NordenBladet — Soome presidendiks kandideerib teiste seas endine peaminister, praegu Itaalias Firenzes Euroopa ülikoolis professorina töötav soomerootsi juurtega Alexander Stubb. Stubb kandideeris 2018. aastal Euroopa rahvapartei EPP esindajana Euroopa Komisjoni presidendiks, aga kaotas sakslasele Manfred Weberile.
Stubb tegi otsuse teatavaks täna kolmapäeval, 16. augustil. Ta ütles, et nõustub koonderakonna sooviga kandideerimise osas, vahendab Helsingin Sanomat.
„Selles maailma olukorras on vastus selge. Kui emamaa kutsub, siis meie läheme,” ütles Stubb kolmapäeval pressikonverentsil.
Stubb ütles pressikonverentsil, et loodab, et tema välispoliitiline kogemus tuleb võimalikul presidendikohal kasuks.
Stubb alustas oma kõnet vaheldumisi soome, rootsi ja inglise keeles. Ta ütles rootsi keeles, et loodab, et tema keeleoskusest ja kakskeelsusest on rahvusvahelises koostöös kasu. Inglise keeles ütles ta, et Soome on geostrateegiliselt üks tähtsamaid riike Euroopas ja Läänes.
Stubb ütles, et Soome rahvusvahelise olukorra ega positsiooni pärast ta ei muretse.
„Miks? Sest me oleme alati oma tööd teinud. Soome riigina suudame alati reageerida muutuvatele olukordadele agaralt ja sihikindlalt.”
Stubbi arvates on Soome välis- ja julgeolekupoliitika alati lähtunud nii idealismist kui ka realismist. Tema sõnul on Soome uskunud rahvusvahelisse koostöösse, kuid samas on Soomel üks Euroopa tugevamaid kaitsejõude.
Stubb ütles, et talle valmistab rohkem muret Soome siseolukord. Ta ütles, et vaatas asjale veidi lähemalt viimastel aastatel, kui oli päevapoliitikast eemal.
„Vabariigi presidendina tahan otsida Soome ühiskonnas pigem ühendavaid kui lahutavaid tegureid,” ütles Stubb.
Stubb rõhutas koostöö ja üksteisemõistmise tähtsust. Tema jaoks tuleb ka rasketel teemadel empaatiliselt arutada. „Siin on minu arvates meil kõigil vastutus. Poliitikutel, aga ka meedial.”
Ajakirjandusvabadus on Stubbi arvates Soome üks tugevamaid konkurentsieeliseid maailmas ja seda tuleb igas olukorras säilitada. „On ütlematagi selge, et olen ise kogenud avalikkuse tähelepanu all olemise häid ja halbu külgi. See on osa demokraatiast.”
Muuhulgas viitas ta peaministriks oleku ajal tema vabaajarõivaste tekitatud segadusele, öeldes, et lühikesi pükse ta pressikonverentsil ei kanna.
Stubb rõhutas kodanike kohustust pidada avatud, lugupidavat ja väärikat arutelu. „Loodan, et lõhestunud või killustunud maailmas jääb vähemalt Soome ühtseks,” ütles ta.
Tema sõnul on maailm „praegu üsna kõva ja külm” ning seetõttu tuleb esikohale seada Soome huvid. Stubb ütles, et püüab presidendina teha tihedat koostööd valitsuse ja parlamendiga.
