NordenBladet — Vastavalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöökomitee NSK poolt 25. mail 2023 vastu võetud otsusele ning Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi juhtgrupi poolt varem sel kevadel vastu võetud otsusele avatakse aastatel 2023-2025 Ukraina avaliku sektori töötajatele võimalus osaleda Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammis.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud ühe rängimatest ning üha süvenevatest kriisiolukordadest Euroopas pärast teist maailmasõda. Põhjala ja Balti riigid on selgesti andnud teada oma soovist osutada Ukrainale igakülgset abi selles kestvas humanitaarkatastroofi olukorras ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa demokraatlikku arenguprotsessi. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm pakub võimalust Ukraina avaliku sektori esindajatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest osalemiseks selles mobiilsusprogrammis. Algatuse eesmärk on tagada Ukraina avaliku halduse töötajatele turvaline ja kindel keskkond, mis võimaldaks luua erialaseid koostöövõrgustikke Põhja- ja Baltimaadega ning tutvuda ja vahetada kogemusi oma valdkonna asjatundjatega selles piirkonnas.
Toetusprogramm aitab kaasa avaliku sektori kogemustevahetusele Ukraina ning Põhja- ja Baltimaade vahel. See algatus on avatud aastateks 2023-2025. Põhja- ja Baltimaade poolt esitatud projektidesse on võimalik kaasata 1-2 osalejat Ukrainast, kõik koostööprojektide tegevused leiavad aset Põhja- ja Baltimaades. Avaliku halduse mobiilsusprogramm katab kuni 60% abikõlblikest kuludest (reis, majutus, lähetuste päevarahad), taotlejal tuleb katta 40% projekti abikõlblikest kuludest.
Mobiilsusprogrammi lähim taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2023.
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm võttis 2023. a. kevadvoorus vastu 61 taotlust, toetust said 48 projekti, milles osaleb ligi 400 avaliku sektori töötajat. Toetuste kogusumma: 254.700 eurot.
Tegevjuhi ülevaade
2023. aasta teine kvartal on jätk AS-i Pro Kapital Grupp uute arenduste algusperioodile.
Kinnisvaraarendus
Tallinnas on otsus alustada Kalaranna 8 arenduse viimase etapi ehitamisega osutunud õigeks. Meenutuseks – etapp koosneb 146 korteri ja 4 äripinnaga neljast hoonest. Veelgi enam, otsus asuda maja siseselt tegelema ehitusjuhtimisega ning jätkata ehitust ilma peatöövõtjata on samuti osutunud õigeks sammuks. Praegused peatöövõtjad tunduvad kannatavat pandeemia ja sõja tagajärgede all ning nende hinnakujundus ei ole konkurentsivõimeline võrreldes väiksemate töövõtjatega, keda saame otse kaasata. Tänaseks oleme sõlminud lepingud kaeve-/tugimüüride, maa-aluste monoliitbetoonitööde ning veel mõnede väiksemate tööde teostamiseks, mille tulemusena on saavutatud juba märkimisväärne kulude kokkuhoid. Teise kvartali jooksul lõpetasime maa- aluste kaeve- ja tugimüüride tööd ning alustasime maa-aluste betoonitöödega, mis on planeeritud kestma kuni käesoleva aasta neljanda kvartalini. Kalaranna Kvartali esimese etapi ehitus on lõppenud, kõik pinnad on ostjatele üle antud ning praegu osutame seal kinnisvara haldamisega seotud teenuseid OÜ Pro Halduse abil ning tegeleme garantiitöödega, kui selline vajadus peaks tekkima. Oleme alustanud ka Kalaranna Kvartali viimase etapi eelmüügiga ning hetkel on võlaõiguslike lepingutega kaetud kokku 39 pinda (35 korterit ja 4 äripinda). Kristiine City’s jätkame Tondi 53 ehk Dunte arenduse projekteerimise ning ehitusloa taotlemise protsessi. Väärib mainimist, et meil õnnestus saada Muinsuskaitselt olulisi mööndusi fassaadi tagakülje esimese korruse akende suurendamiseks maast laeni avadeni, mis võimaldab meil kujundada palju sobivamaid eluruume, kus on rohkem päikesevalgust ning, mis avanevad privaatsetele terrassidele. Jälgime tähelepanelikult ka turu aktiivsust, et alustada Uus-Kindrali arendusega, millel on ehitusluba olemas ning on stardi valmiduses. Meil on üle 500 kliendipäringu, mis ootavad teavet arenduse alustamisest.
Riias müüme jätkuvalt luksuskortereid River Breeze residentsis, mis on saanud Baltics Prestige Awards auhinna oma väljapaistva arhitektuurilise lahenduse eest. 2023. aasta teises kvartalis müüsime kaks korterit lisaks varasemale neljale, mis leidsid ostjad esimeses kvartalis. Üldjoontes näeme Riia kinnisvara segmendis tõusvat trendi, ms puudutab antud projekti. Oleme saanud ehitusloa City Oasis elamukvartali ehitamiseks, mis on ligi 330 korteriga 32 500 ruutmeetrise üldpinnaga projekt asukohaga Tallinase tänaval, rahulikus ja rohelises keskkonnas, Riia kesklinnas. Oleme valmis alustama ehitustegevusega niipea, kui turuolukord on selliseks suureks ja ambitsioonikaks projektiks sobiv. Kolmest Balti riikide pealinnast on Riia turuolukord kõige rohkem väljakutseid pakkuv. Sellegipoolest vaatame pikaajalises perspektiivis Läti turule positiivselt.
2019. aastal valmis viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses, kus on müümata ainult kaks korterit (nende hulgas näidiskorter). Valmistume praegu järgmise etapi ehitamiseks, mille käigus valmivad 43 linnavillat ja ärihoone. Oleme sõlminud lepingu ehitusprojekti juhtimisteenust pakkuva ettevõttega, mis on hetkel ettevalmistustööde staadiumis ehituse alustamiseks. Eesmärk on alustada ehitusplatsi ettevalmistustöödega kolmandas kvartalis. Hoolimata geopoliitilisest olukorrast on Vilniuse turg väga aktiivne kallimas segmendis ning ootame põnevusega meie järgmist kõrgetasemelise arenduse valmimist. Ettevõte laiendas oma portfelli Vilniuses, ostes Naugarduko tänaval asuva ajaloolise Vilniuse Kolledži hoone 6.25 miljoni euro eest. Hoone projekteeritakse ümber tipptasemel eluhooneks umbes 50 luksusliku korteriga. Arhitektuurikonkursi abil valiti parim võimalik arhitektuurne lahendus ning mille võitja projekteerimise ning linnalt ehitusloa taotlemise prosessis. Praeguse seisuga on planeeritud alustada eelmüügiga selle aasta lõpus ning saada ehitusluba 2024. aasta alguses.
Hotellindus
Peale kahte rasket aastat, mis on tänu pandeemiale kahtlemata mõjutanud kogu ülemaailmset turismisektorit, liigub hotellindus nõudluse kasvamise suunas. Bad Kreutznachis oleme saavutanud tegevuse tasuvuspunkti, olenemata asjaolust, et suur osa tubadest ei olnud renoveerimistööde tõttu saadaval. Mõned aastad tagasi renoveerisime pooled tubadest ning osa üldkasutatavatest aladest. Hotelli ülejäänud osa renoveerimistööd lõpetati 2023. aasta esimeses kvartalis ning nüüd on kõik 116 tuba broneerimiseks saadaval ning näeme tõusvat trendi ka toa keskmise hinna osas. Näeme juba tõusu keskmise toa hinna osas ning positiivset suunda eelarvestatud tulemuste osas. Teises kvartalis näeme et iga kuu ületavad tulemused eelarvet ning trend on jätkuvalt ülespoole. Juulis sai hotell ka 4-tärni hinnangu, mis loodetavasti võimaldab meil tulemusi täiendavalt tõsta.
Baltikumi kinnisvarasektor on näidanud läbi pandeemia ning turbulentse geopoliitilise perioodi stabiilsust ja oleme kindlad, et meil õnnestub järjekorras olevad projektid teostada vastavalt turu ootustele, jätkates kõrge kvaliteediga kinnisvara pakkumist kohalikele elanikele. Oleme väljakutsetest teadlikud ja meil on vaja pidevalt kohanduda muutuva maailmaga (eriti seoses ehitusturu ja sellega seotud tarneahela ning toormaterjali hindadega), kuid näeme siiski Baltikumi regiooni positiivsena ning seni on turg seda arvamust toetanud. Baltikumi regiooni majanduslikud väljavaated on üldjoontes positiivsed. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on näinud viimastel aasatel stabiilset majanduskasvu, lähtudes välisinvesteeringute suurenemisest, kasvavast teenindussektorist ja ekspordile suunatud tootmisest. Regioon on saanud kasu ka lähedusest Põhja-Euroopaga ning Euroopa Liidu liikmelisusest, mis on aidanud suurendada kaubandust ja investeeringuid. Olgugi et teise kvartali lõpp näitab kõrge inflatsioonikeskkonna ning kõrgenenud laenuintresside tõttu müügiaktiivsuse langust, näitab see stabiliseerimise märke. Statistika näitab, et palgatõus hakkab aeglaselt inflatsioonimääradele järele jõudma, võimaldades seega turul veelgi taastuda. Kõik ülaltoodud positiivsed näitajad ei kao vaatamata väljakutsetele, mida kinnisvarasektorile seavad globaalsed makromajanduslikud väljavaated ja Ukraina sõjast tingitud geopoliitiline olukord. Üldjoontes on kinnisvarasektori tulevik põnev ja dünaamiline ning otsime pidevalt innovatiivseid võimalusi, et käia ajast ees ning vastata klientide arenevatele nõudmistele. Muutusi arvestava hoiaku ning piire ületava visiooniga suundume edasi, olles täielikult teadlikud arenevast globaalsest maastikust ning valmis igast võimalusest kinni haarama.
Edoardo PreatoniEttevõtte juht
Peamised finantsnäitajad
Ettevõtte kogukäive 2023. aasta esimese poolaasta jooksul oli 16,1 miljonit eurot, võrdlusperioodil oli kogukäive 31,2 miljonit eurot. 2023. aasta teise kvartali kogukäive oli 2,7 miljonit eurot võrrelduna 23,3 miljoni euroga 2022. aastal. Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Võrdlusperioodi suuremat müügitulu on mõjutanud korterite valmimine ja üleandmine ostjatele Kalaranna kvartalis 2022. aastal.
Kuue kuu brutokasum vähenes 52% võrra ja moodustas 4,5 miljonit eurot võrrelduna 9,4 miljoni euroga 2022. aastal. Teise kvartali brutokahjum oli 790 tuhat eurot võrrelduna 6,8 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil.
2023. aasta esimese poolaasta ärikasum moodustas 1,5 miljonit eurot võrrelduna 6,4 miljoni euro ärikasumiga 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul. Teise kvartali ärikahjum moodustas 658 tuhat eurot võrreldes 5,4 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil.
2023. aasta kuue kuu puhaskahjum oli 292 tuhat eurot võrrelduna 4,1 miljoni euro kasumiga võrdlusperioodil. Teise kvartali puhaskahjum oli 1,6 miljonit eurot võrreldes 4,4 miljoni euro kasumiga 2022. aastal.
Rahavood põhitegevusest olid esimesel kuuel kuul positiivsed 9,5 miljonit eurot võrreldes 11,2 miljoni euroga samal perioodil 2022. aastal. Teises kvartalis moodustasid 850 tuhat eurot negatiivse rahavoo ning 2022. aasta teises kvartalis positiivse rahavoo summas 14,4 miljonit eurot.
Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2023 seisuga 0,97 eurot võrreldes 0,83 euroga 30. juunil 2022.
Peamised tulemusnäitajad
20236 kuud
20226 kuud
2023II kvartal
2022II kvartal
202212 kuud
Kohustused kokku (tuhat eurot)
46 135
69 752
45 933
Omakapital kokku (tuhat eurot)
55 031
46 949
55 323
Võla / omakapitali suhe *
0,84
1,49
0,83
Varade tootlus, % **
-0,3%
2,8%
12,4%
Omakapitali tootlus, % ***
-0,6%
14,5%
27,4%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****
0,97
0,83
0,75
*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine) *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine) **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv
NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta juuli lõpu seisuga on 0,9903 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -0,03%. Fondi kogu puhasväärtus on 118,5 miljonit eurot. NAVi langust mõjutas peamiselt tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse muutus. EPRA NRV 2023. aasta juuli lõpu seisuga on 1,0220 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,12% tõusu viimase kuuga.
2023. aasta juuli auditeerimata konsolideeritud üüritulu veidi vähenes eelmise kuuga võrreldes 1,2 miljoni euroni (1,4 miljonit eurot 2023. aasta juunis). Vähenemine on peamiselt seotud Duetto ärihoonete müügiga ning uute üürnikega seotud maaklertasudega. Fond kajastas 2023. aasta juulis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,1 miljonit eurot.
2023. aasta juuli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Võrreldes eelmise kuuga, vähenes raha hulk summas 8,3 miljonit eurot ning oli peamiselt seotud võlakirjade ennetähtaegse tagasimaksega kokku 8,1 miljonit eurot, mis sisaldas ka preemiat ning intressikulu. Fond on investeerinud täiendavalt 0,4 miljonit eurot renoveerimisprojektidesse, millest suurim summa läks Galerija Centrsi uue üürniku Arket sisustustöödele. Tegevuskulud on täielikult kaetud renditegevusest tekkivate rahavoogudega.
31. juuli 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 278,9 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).
NordenBladet — Rootsi peaministri sõnul kinnitab al-Qaeda ähvardus, et oht Rootsile on suurenenud. Terroriorganisatsioon al-Qaeda on pärast Koraani põletamist oma propagandakanalis ähvardanud Rootsit ja Taanit. Terrorirühmitus kutsub üles kättemaksule kõnealuste riikide vastu.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Expressenile antud kirjalikus kommentaaris, et avaldus „tõstab esile olukorra tõsiduse ja kinnitab seda, mida me juba teame – et oht Rootsile on suurenenud”.
Rootsi julgeolekuteenistus on öelnud, et on asjast teadlik. Turvateenistuse sõnul on avaldus kooskõlas varasemate Rootsi vastu suunatud vihasõnumitega.
Ma mõistan täielikult, et inimestele võib see praegu tunduda laiem ja võib-olla hirmutavam, ütleb pressisekretär Fredrik Hultgren-Friberg.
Briti välisministeerium hoiatas pühapäeval terrorirünnakute võimalikkuse eest Rootsis. Ka USA välisministeerium muutis juulis oma reisiinfo soovitust Rootsi.
Soome välisministeerium peab Rootsit turvaliseks reisisihtkohaks.
NordenBladet — Ukraina kauaoodatud vasturünnak, millele pandi palju lootusi on edenenud terve suve, kuid edu on olnud vähene ja aeglane. Soome sõjaväeprofessor, kolonelleitnant Markku Palokangas ütles MTV saates Viiden jälkeen, et vasturünnak on kümnetest operatsioonidest koosnev jada.
Selline ootus, et midagi juhtub väga kiiresti, on pettekujutelm, ütles Palokangas. Võideldakse kõigil rinnetel ja on õnnestumisi näiteks Hersoni ja Bahmuti suunal.
Ukraina eesmärk on oma vasturünnakuga tõrjuda Venemaa relvajõud välja Ida-Ukrainast, Krimmist ja Krimmi poolsaarele viivalt maismaa-alalt. Ukraina peamine eesmärk on olnud Venemaa relvajõudude maismaaühenduse katkestamine Krimmiga.
Kas see eesmärk tänavu ka täidetakse, on raske öelda, nendib Palokangas.
Viimasel ajal on tulnud uudiseid Wagneri vägede kogunemisest Valgevenes Poola piiri ääres. Palokangase sõnul on selle eesmärk tekitada segadust Poolas ja Leedus: NATO riikides, mis on ka Ukraina olulised toetajad.
Muidugi paneb see alati mõtlema, et Poola ja Leedu on NATO riigid ja kui sealne olukord viib sõjani, võib sellel olla veelgi suurem mõju.
Wagneri väed on kogunenud Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahelise kitsa, nn Suwalki koridori piirkonda. Palokangase sõnul soovib Venemaa kindlasti Valgevene abiga luua Kaliningradiga mingisuguse sideme, kuid ta ei usu, et see nüüd sõjalise konfliktini jõuab.
Seda, et me seal sõtta läheksime, on ikka üsna raske näha. Aga sellist väikest segadust ja infoga mõjutamist on kindlasti kogu aeg näha.
Sõjaväeprofessori sõnul sõltub Ukraina suuresti, kui mitte peaaegu täielikult Lääne kogukonna toetusest. Ukraina vajab raha, relvi, laskemoona ja humanitaarabi.
See on see, millele Putin võib-olla praegu loodab, et kui sõda Venemaa poolt venitada, siis ühel hetkel toetus kahaneb.
Venemaal on olnud aega valmistuda Ukraina vasturünnakuks. Ta on seda teinud mitme järjestikuse kindlustusahela kindlustamise ja mineerimisega. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina on praegu maailma kõige enam mineeritud riik.
Sellega püüab Venemaa loomulikult takistada Ukraina edasiliikumist oma vasturünnakutega. See aeglustab, isikkoosseis kulub ja edenemine nõuab veelgi rohkem jõudu, selgitab Palokangas.
Ukraina seevastu on laiendanud oma sõjapidamist Venemaale. Korduvate drooni- ja raketirünnakutega on tabatud nii Kertši väina silda kui ka Moskvat.
Sõnum on see, et püütakse Venemaale anda mõista, et nende õhutõrje ei tööta. Löök üle Kertši väina sillale, mis on Krimmi poolsaare päästerõngas ja seega strateegiline sihtmärk, on Ukraina jaoks automaatselt üks eesmärke. Ukraina on näidanud, et saab sellega hakkama.
Venemaa retoorika ja väljaütlemised Soome suunas on viimasel ajal karmistunud. See on Palokangase sõnul suunatud ka soomlaste arvamuste mõjutamisele ja Ukrainale antava toetuse vähendamisele.
Aga osaliselt on see Kremlist tulev narratiiv ka vene rahvale suunatud. Ehk siis eesmärk on teavitada Venemaa kodanikke, et Soome pole enam hea riik või et soomlased pole enam sõbrad. Informatsioon, mis mõjutab parimal, või siis halvimal viisil, nendib ta.
