Haridustöötaja elutööpreemia pälvisid Laine Belovas, Talvi Märja ja Aleksei Turovski

By

-

oktoober 3, 2020

NordenBladet — Täna, 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti välja kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat.

„Sel kevadel õppisime kõik väga palju – õppisime teisiti õppima ja õpetama. Kallid õpetajad, te lõite võrratuid lahendusi selleks, et ootamatutes oludes seda parimal moel teha. Olen teile südamest tänulik,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, lisades, et „täna tunnustame neid, kellel on erilisi teeneid Eesti hariduse ees. Tänan kõiki Eestimaa õpetajaid, kes on teinud oma tööd suure pühendumusega.“

Laureaadid:

Aasta lasteaiaõpetaja: Moonika Suurmaa, Rakvere Rohuaia Lasteaed
Aasta klassiõpetaja: Heidi Öövel, Tartu Kroonuaia Kool
Aasta klassijuhataja: Ilona Võik, Lähte Ühisgümnaasium
Aasta põhikooli aineõpetaja: Cathlen Haugas, Urvaste Kool, Lüllemäe Põhikool
Aasta gümnaasiumiõpetaja: Ljudmilla Roždestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium
Aasta kutseõpetaja: Eduard Brindfeldt, Tallinna Tööstushariduskeskus
Aasta huvialaõpetaja: Riivo Jõgi, Põlva Muusikakool, Viljandi Muusikakool, Nõmme Muusikakool
Aasta tugispetsialist: Iris Degtjov, Rajaleidja Keskus Kärdlas
Aasta õppejõud: Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikool
Aasta õppeasutuse juht: Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskool
Aasta hariduse sõber: Riigimetsa Majandamise Keskus
Aasta haridustegu: Cleveron Akadeemia – töökohapõhise kõrgharidusõppe käivitamine, Cleveron AS, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Riiklik haridustöötaja elutööpreemia: Laine Belovas, Talvi Märja, Aleksei Turovski

Kümne kategooria laureaadid pälvisid 10 000 eurot ning elutööpreemia laureaadid 65 000 eurot. Esmakordselt said rahalise preemia suurusega 3000 eurot ka kümne kategooria nominendid, kes ei osutunud laureaadiks. Väiksemate auhindadega tunnustati hariduse sõbra ja haridusteo kategooria laureaate ja nominente.

Aasta õpetaja konkurss algas kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku esitati 2051 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle piirkondlikud komisjonid ning kõrghariduskomisjon, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 235 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valis riiklik komisjon välja igas kategoorias kolm nominenti, kelle seast selgusid täna laureaadid.

Tunnustussündmuse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Rohkem infot gala kohta www.hm.ee/gala

Eesti: Selgusid 2020. aasta teise poolaasta riiklike spordistipendiumide saajad

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 2, 2020

NordenBladet — 2020. aasta teiseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 72 sportlasele kogusummas 60 480 eurot. Ühe stipendiumi suurus on 840 eurot poolaastas.

2020. aasta riigieelarves oli spordistipendiumide jaoks ühtekokku 125 160 eurot. Tutvu spordistipendiumi saajatega siin (DOCX).

Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Tähtaegselt laekus Kultuuriministeeriumile ettepanekuid stipendiumide määramiseks 35-lt spordiorganisatsioonilt ja kandidaate esitati kokku 164.

Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord.

TAN soovitas valitsusele heaks kiita viis teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonda, mille võimendamine aitab oluliselt Eesti arengule kaasa

By

Helena-Reet Ennet

-

september 29, 2020

NordenBladet — Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) sai oma tänasel istungil haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülevaate viiest fookusvaldkonnast, mida plaanitakse täiendavalt toetada teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–2035 elluviimisel, ning soovitas Vabariigi Valitsusel need heaks kiita. Nendeks valdkondadeks on:

• digilahendused igas eluvaldkonnas;
• tervisetehnoloogiad ja -teenused;
• kohalike ressursside väärindamine;
• nutikad ja kestlikud energialahendused;
• elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

„Ootame nendest valdkondadest kiiret arenguhüpet nii teaduses kui ettevõtluses,“ ütles peaminister Jüri Ratas. “Kõik need sfäärid pakuvad lahendusi Eesti olulistele arenguvajadustele ning loovad rohkelt arengu ja ärivõimalusi ning enamusele nendest küsimustest on pööratud tähelepanu ka täna valitsuse poolt heaks kiidetud järgmise aasta riigi eelarve eelnõus,“ lisas ta.

Fookusvaldkondade maht on erinev ning toetatavad tegevused planeeritakse koostöös teadlaste ja ettevõtjatega. Iga fookusvaldkonna tulemuste hindamise jaoks püstitatakse mõõdikud, mida TAN kavandab arutada järgmise aasta jaanuaris.

TAIE arengukava käsitleb teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning ettevõtlust kui strateegilist tervikut, mis peab aitama suurendada teaduse ja innovatsiooni positiivset mõju majandusele ja ühiskonna heaolule. TAN andis valitsusele soovituse arutada TAIE-t veel oktoobris.

TANi liikmed avaldasid samuti tunnustust valitsuse otsusele tõsta järgmise aasta eelarves investeeringud teadus- ja arendustegevusse ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Järgmine TANi koosolek on plaanis novembris.

Taust
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad veel haridus- ja teadusminister, rahandusminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere, Toomas Tamsar, Arto Aas, Tiit Land ja Maive Rute.

Allikas: Eesti Riigikogu

Eesti: Kultuurikomisjon asub kultuuriobjektide rahastamise ideekavanditega tutvuma avalikel istungitel

By

Helena-Reet Ennet

-

september 24, 2020

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon koguneb 2. ja 3. novembril avalikele istungitele, et tutvuda komisjonile esitatud taotlustega 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul annab ettepanekute avalik tutvustamine võimaluse kõigil osapooltel saada terviklik ülevaade sellest, milliste ehitiste rajamist või renoveerimist kultuurivaldkonnas oluliseks peetakse. „Kuna ettepanekuid on Eesti eri piirkondadest, siis loodame, et laiem tutvustamine annab väärt ideid ka teistele võimalikele toetajatele, kel on soovi ja vahendeid suure kultuurimõjuga objektidesse panustada“, rääkis ta. Ta meenutas, et uute riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist saab Kultuurkapitali vahenditest hakata toetama prognooside kohaselt alates 2024. aastast, mil eelmiste objektide rahastamine on lõppenud.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et ettepanekute esitlused annavad komisjoni liikmetele võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. „Selleks, et otsustada, milline objekt vajab kindlasti ehitamist või renoveerimist, on komisjoni jaoks oluline ka tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, võimalikud kaasrahastajad ja partnerid ning nende edasine ülalpidamine ja jätkusuutlikkus,” selgitas ta.

Pingerea kultuuriehitistest ning otsuse objektide kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada Kultuurkapitali vahenditest, teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Avalikke istungeid on võimalik jälgida veebiülekandes.

Eesti: Padise kloostris tähistatakse esimest korda rändekalade päeva

By

Helena-Reet Ennet

-

september 24, 2020

NordenBladet — Laupäeval, 26. septembril tähistatakse Padise kloostri kõrval ning sees üleilmset rändekalade päeva. Sel päeval on fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavat või tulevikus siia naasevad rändekalad.

Rändekaladeks nimetatakse neid kalu, kes kudemiseks vahetavad oma tavalise veekeskkonna teise vastu. Näiteks lõhe ja meriforell tulevad kudema merest jõkke, angerjas vahetab aga magevee just soolasema vastu.

„Rändekalad ehk siirdekalad on tegelikult meile kõigile tuntud populaarsed püügikalad,“ selgitas Kadri Kauksi Keskkonnaministeeriumist. „Nagu nimigi ütleb, siis need kalad võtavad kudemiseks ette pikki rännakuid ning peavad saama seda vabalt teha. Ometi on kalade teel ees mitmeid tõkkeid, mis nende rändetee kinni panevad. Nii tutvustamegi rändekalade päeval kõigepealt rändekalade hingeelu, aga ka seda, kuidas rändeteid vabaks liikumiseks avada.“

Ürituse korraldajad kinnitavad, et uut ja huvitavat on ühteaegu nii kalavõhikule kui ka kogenud kalastajale. Vooluveekogude tervendamisest ning kalade kasvatamisest ja asustamisest räägivad RMK ja tolle koosseisu kuuluvast Põlula kalakasvanduse spetsialistid. Seaduskuuleka kalastaja õigustest ning kohustustest räägivad Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Peatselt algava kalakaitsehooaja kohta annab infot Eesti Kalastajate Selts. Praktilisi tegevusi nii suurtele kui väikestele pakuvad Kalanduse Teabekeskuse töötoad.

Lisaks jagab praktilist kalastusinfot ja oma laialdasi kogemusi Martin Meier, kes on röövkalade püügi meeskondlik maailmameister. Teaduslikku elektripüüki demonstreerib kalateadlane Martin Kesler. Putukasidumist ja lendõnge viskeid näitavad ja õpetavad maailmameistrid Ranel Kõmmits ja Dmitri Borovkov ning Birgit Hansson. Kalamehejutte vestab aga kirglik kalamees Mati Vetevool.

Üritus toimub värskelt renoveeritud Padise kloostris, kuhu on laupäeval ka prii sissepääs. „Ürituse asukoht võib esmapilgul tunduda pentsik, aga tegelikult on see otseselt rändekaladega seotud. Padise kloostri asukad on läbi aegade olnud osavad kalastajad ja ka kalasööjad. Arheoloogide sõnul on selle müüride vahel kindlalt söödud teiste kalade hulgas ka angerjat, (meri)forelli ja teisi rändekalu,“ selgitas asukoha valikuid Lääne-Harju valla volikogu esimees Külli Tammur. Koha kasuks räägib Tammuri sõnul ka see, et kloostri ääres voolava Kloostri jõe seisund hetkel kalade rännet ei soosi, kuid sellele ongi juba ka lahendus välja panna. Keskkonnaamet on esitanud projektitaotluse jõe ja mere ühenduse taastamiseks ehk kaladele rändetee avamiseks. Kohaliku kloostri jõe avamise tagamaid avab kalateadlane Rein Järvekülg.

Rändekalade päeva korraldab Keskkonnaministeerium koos Lääne-Harju vallaga 26. septembril kell 11–15. Partneriteks on RMK ja Kalanduse Teabekeskus. Üritust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Struktuurifondist.