NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon koguneb 2. ja 3. novembril avalikele istungitele, et tutvuda komisjonile esitatud taotlustega 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul annab ettepanekute avalik tutvustamine võimaluse kõigil osapooltel saada terviklik ülevaade sellest, milliste ehitiste rajamist või renoveerimist kultuurivaldkonnas oluliseks peetakse. „Kuna ettepanekuid on Eesti eri piirkondadest, siis loodame, et laiem tutvustamine annab väärt ideid ka teistele võimalikele toetajatele, kel on soovi ja vahendeid suure kultuurimõjuga objektidesse panustada“, rääkis ta. Ta meenutas, et uute riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist saab Kultuurkapitali vahenditest hakata toetama prognooside kohaselt alates 2024. aastast, mil eelmiste objektide rahastamine on lõppenud.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et ettepanekute esitlused annavad komisjoni liikmetele võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. „Selleks, et otsustada, milline objekt vajab kindlasti ehitamist või renoveerimist, on komisjoni jaoks oluline ka tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, võimalikud kaasrahastajad ja partnerid ning nende edasine ülalpidamine ja jätkusuutlikkus,” selgitas ta.

Pingerea kultuuriehitistest ning otsuse objektide kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada Kultuurkapitali vahenditest, teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Avalikke istungeid on võimalik jälgida veebiülekandes.