Eesti: Põllumajandustootjatele tutvustati erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatusi ja 2021. aasta põllumajandustoetusi

By

-

oktoober 8, 2020

NordenBladet — Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.

„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

Eesti: Teaduspreemiate konkurss 2021

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 8, 2020

NordenBladet —

EESTI VABARIIGI TEADUSPREEMIAD

Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti

teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja

teaduspreemiate konkursi

2021. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).

Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
curriculum vitae (kuni 3 lk);
teaduspublikatsioonide nimekiri;
10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

täppisteadused; geo- ja bioteadused;

keemia ja molekulaarbioloogia; põllumajandusteadused;

tehnikateadused; sotsiaalteadused;

arstiteadus; humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:

motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus;
kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2017-2020) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2020. a aadressil: Eesti teaduste akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid, sh tulemusega seotud publikatsioonide täistekstid, esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna mälupulgal. Publikatsioonid esitada üldjuhul elektrooniliselt soovitatavalt pdf formaadis.

8.–9. oktoobril toimub Eesti juristkonna suurfoorum „100 aastat Eesti esimesest põhiseadusest“

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 8, 2020

NordenBladet —

8.–9. oktoobril toimub Eesti juristkonna suurfoorum „100 aastat Eesti esimesest põhiseadusest“

8.–9. oktoobril toimuvad Tartus 36. Eesti õigusteadlaste päevad, mille läbiv teema on Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäev. Tänavusele suurfoorumile on oodata üle 600 osavõtja ning kahel päeval peetavaid ettekandeid on võimalik jälgida ka UTTV otseülekande vahendusel.

Tänavu pöörab juristkond suurt tähelepanu Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamisele,“ sõnas õigusteadlaste päevade üks eestvedajaid Peep Pruks. „Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine 15. juunil 1920 andis Eesti riigile alusdokumendi, tänu millele sai rajada demokraatliku, põhi- ja vähemusrahvuste õigusi kaitsva ning õiglusel rajaneva riigikorralduse,“ lisas ta.

Vanemuise kontserdimajas peetava plenaaristungi ja kokkuvõtva vestlusringi vahele mahuvad kahel päeval neli samaaegset sessiooni kuueteistkümne aruteluga. Kogenud väitlusjuhtide juhendamisel esineb enam kui kaheksakümmend ettekandjat. Muu hulgas räägitakse Eesti põhiseadusest ja selle tulevikust, rahvusvahelisest õigusest, tehisintellekti rakendustest haldusmenetluses, ettevõtlusvabadusest ja töötaja põhiõiguste kaitsest selles kontekstis, rohelisest lainest, intellektuaalomandist, laste õigustest ning paljudest teistest päevakohastest teemadest.

Õigusteadlaste päevade avaistungil annab justiitsminister Raivo Aeg üle õiguse eest seisja autasu. Sellega tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Lõppistungil kuulutab Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus välja aasta riigiõigusteaduse teo. Samuti juhatab ta mõlemal päeval sisse sihtkapitali avaldatud raamatute esitluse. Tutvustatakse Rait Maruste raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“ ja väljaannet „Riigiõiguse aastaraamat 2020“.

Õigusteadlaste päevadeks ilmub rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Juridica International 2020. aasta väljaanne „100 Years Later“ ja põhiseaduse temaatikat käsitlev ajakirja Juridica erinumber.

Peep Pruksi sõnul on Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud ürituste kavas eriline koht põhiseaduse kommentaaride põhjalikult uuendatud väljaandel, mille sihtrühmaks ei peeta üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. „Põhiseaduse kommentaaride viiendat väljaannet esitletakse Eesti Teaduste Akadeemias 21. detsembril,“ tutvustas Pruks tulevikuplaane.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorandid esinevad stendiettekannetega Dorpati konverentsikeskuses.

Õigusteadlaste päevadel on piiratud arvul inimestel võimalus käia ka värskelt renoveeritud Riigikohtu hoones ja näha, kuidas endisest kliinikuhoonest on saanud nüüdisaegne kohtumaja.

Õigusteadlaste päevade programmiga saab tutvuda sihtasutuse Iuridicum kodulehel. Arutelude tutvustuse leiab õigusteadlaste päevade Facebooki lehelt.

Lisateave:
Peep Pruks, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna projektijuht, 510 551, peep.pruks@ut.ee
Mai Palmipuu, Eesti Juristide Liidu tegevpresident, mai.palmipuu@assertum.ee

Aasta õppija 2020 Margit Soone panustab kirglikult Eesti loodusturismi

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 7, 2020

NordenBladet — Septembris Postimehe uues majas ning veebiülekandes toimunud täiskasvanuhariduse tänusündmusel kuulutati aasta õppijaks 2020 Hiiumaa turismihing Margit Soone. Aasta rahva lemmiku tiitli pälvis Kerli Kõiv Võrumaalt ning aasta õppija 2020 eripreemiaga tunnustati Katre Möldrit. Lisaks tunnustati sündmusel silmapaistvamaid täiskasvanute õppimist edendavaid õpitegusid.

Videotervitusega täiskasvanud õppijaid tunnustanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et elukestev õpe kuulub tänapäeval inimeseks olemise juurde. „Õppimine ei seostu enam ammu laste ja noortega, sest inimene õpib kogu elu – igal pool ja pidevalt,“ rõõmustades, et ka tänavustele aasta õppija kandidaatidele on täiskasvanuna õppimine avanud uksi töömaastikul, andnud julguse teisi õpetada, loonud uusi võimalusi, avardanud silmaringi ning tekitanud sisemise rahu.“

Aasta õppijaks kuulutatud hiidlane Margit Soone (59) on viimastel aastatel teinud läbi suure pingutuse. Õppinud metsatehnikuks, looduskeskkonna korraldust, omandanud loodusgiidi eriala, täiendanud erinevate keelte oskusi ning läbinud ettevõtluse kursused, et viia läbi põnevaid ning harivaid loodusmatku. Lisaks enesearendamisele jõuab ta teadmisi edasi anda ka teistele, olles kogukonna tunnustatud seenetark. Margitiga on põnev koos metsa minna, sest temalt saab palju uusi teadmisi. “Minu jaoks on oluline inimese areng igal eluperioodil, ka viimases veerandis. Kui leidub paindlikke minu elukorralduse ja huvidega sobivaid kursusi, siis kavatsen ikka ja jälle osaleda,” sõnas Soone.

Rahva lemmiku tiitliga pärjatud Võrumaa aasta õppija Kerli Kõiv (47) juhib üle-eestilist Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendust, panustab oma kogukonda, õpib täiskoormusel, läbib erinevaid lisakoolitusi ning jõuab pühenduda ka oma lähedastele. Kerli tahab muuta Eesti elu paremaks ning õpib Tartu Ülikoolis magistriõppes haridusinnovatsiooni.

Aasta õppija eripreemia pälvinud Katre Mölder (49) on viimase kahe aasta jooksul teinud elus täieliku kannapöörde. Pea üheksa aastat Avinurme puiduaidas töötanuna asus Katre õppima floristikat ja ettevõtlust, et avada oma lillepood. Katrele pakuti aga hoopis kunstilise juhi ametikohta Avinurme kultuurikeskuses, kus ta sai endale luua unistuste töökoha.

Lisaks tunnustati sündmusel aasta õpitegu 2020 tiitliga kahte õpitegu.
Aasta õpiteoks kuulutati innovaatiline loengusari „Kuressaare haigla kohtub kogukonnaga“, mille algatajaks on hematoloog dr. Edward Laane. Loengusarjas jagatakse kogukonna liikmetele teaduspõhist meditsiinilist teavet, mille eesmärk on aidata inimestel paremini mõista tervisevaldkonda ning ennetada võimalikke terviseprobleeme.

Aasta õpiteo eripreemia pälvis Pärnumaa Kodukant MTÜ poolt ellu kutsutud kogukondlik siseturvalisuse mäng, mille käigus õpitakse riskiolukordades käituma ning suhtlemist häirekeskusega. Siseturvalisuse mängu partneriteks on Pärnu politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus, hädaabikeskus, raudteeohutus, pommirühm, maanteeamet, keskkonnaamet jt ohutuse tagajad. Nende juhendamisel õpitakse, kuidas paigaldada lahaseid, siduda haavu ja anda esmaabi.

Laureaatide tutvustusvideod:

Aasta õppija 2020 Margit Soone
Aasta õppija 2020 eripreemia Katre Mölder
Aasta õppija 2020 rahva lemmik Kerli Kõiv
Aasta õpitegu 2020 loengusari „Kuressaare haigla kohtub kogukonnaga“
Aasta õpitegu 2020 eripreemia Pärnumaa külade siseturvalisuse mäng

7.-16. oktoobrini toimuval täiskasvanud õppija nädalal on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimub oktoobrikuus arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Kõikides maakondades toimus maakondlike esinumbrite valimine ning tunnustamine, kelle seast valiti välja aasta tublimad tegijad riiklikul tasemel. Kokku esitati sel aastal konkursile 153 aasta õppija ja 49 õpiteo kandidaati.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate ja õpitegude kohta leiad ETKA Andrase kodulehelt www.andras.ee.

Lisainfo:
Kertu Eensaar
ETKA Andras
kertu@andras.ee
Mob 5299576

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kaido Höövelson: jalgpallihallid viivad Eesti maailma tipule lähemale

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 4, 2020

NordenBladet — 2021. aasta riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot nelja jalgpallihalli ehituseks on hädavajalik investeering selleks, et Eesti jalgpall suudaks treenimistingimuste poolest muu maailmaga konkurentsis püsida, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine profisportlane Kaido Höövelson.

Valitsuse poolt Riigikogule üle antud riigieelarve eelnõu kohaselt rajatakse kaasaegsed sisehallid Rakverre, Jõhvi, Pärnusse ja Kuressaarde.

“Noormängijad üle Eesti jäävad arengus Tallinna eakaaslastest maha eelkõige talvisel ajal, kui tuleb libedal väljakul või kitsas võimlas harjutada,” märgib Höövelson. “Vähem kui 400 000 elanikuga Islandil on seitse täismõõtmetes ja kuus vähendatud mõõtmetes sisehalli. Sealse rahvusmeeskonna säravad tulemused ja mängijate jõudmine tippliigadesse näitab, et korralike tingimuste korral võivad ka väikeriigid jalgpallis ilusaid tulemusi teha. Mina näen Eesti jalgpallil suurt potentsiaali – meil on ligi 22 000 harrastajat.”

Jalgpalli sisehallide rajamine oli Keskerakonna 2019. aasta Riigikogu valimiste üks olulisemaid lubadusi. Tänavu on koostöös kohalike omavalitsustega alustatud hallide rajamisega Tartus, Haapsalus, Raplas ja Viljandis. Avamised toimuvad järgmisel aastal. “Minu soov on projektiga edasi minna – sisehalli on vaja ka Narva linna ning Kagu- ja Kesk-Eestisse. Liikumisharrastusse panustades võidab kogu ühiskond,” lausub Keskerakonna Sportlaste kogu aseesimees Kaido Höövelson.