NordenBladet – Danske Bank saab umbes 10 000 kliendile ebaõige info edastamise eest 9 miljonit Taani krooni ehk 1,1 miljonit eurot trahvi. Pank on otsusega nõus, vahendab Berlinske.
Pank soovitas ja müüs oma klientidele Flexinvest Fri nimelist investeerimiskanalit, kuigi juba 2017. aastal oli pank teinud arvutused ja teadis, et investeering on negatiivse tootlusega olnud juba viis aastat. Kliente sellest aga ei teavitatud.
„On oluline, et kliendid saaksid olla kindlad, et saavad Taani pankadelt korrektseid nõuandeid. Sellised juhtumid on väga tõsised, sest murendavad klientide usaldust finantssüsteemi vastu,” märkis prokuratuur.
NordenBladet – Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kinnitusel on Eesti üks suuremaid rahapoliitilisi väljakutseid Euroopa Liidu taastusfondi 1,5 miljardi euro jagamine investeerimisobjektide vahel. Müller rõhutas, et objektid tuleb valida objektiivsete kriteerimite alusel, edastab ERR Uudised.
Euroopa Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks EL-i tavapärasele seitsmeaastasele eelarvele (MFF) üle pooleteise miljardi euro toetusi. Selle raha kasutamine peab toimuma läbimõeldult ja selgelt, tõdes Müller. Praegu on teada vaid üks objekt – Tallinna haigla ehitus.
Koroonakriisis räsitud ja paigaltammuva Euroopa Liidu majanduse käimatõmbamiseks leppisid riigijuhid juulikuus kokku Euroopa taastusfondi käivitamise. Majanduse taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud.
Need summad on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Lõviosa taaskäivitamise rahast läheb käiku kava alusel, mis on alles rahandusministeeriumis koostamisel ja esitatakse valitsusele esmalt sügisel ning lõplikult aasta lõpuks.
Eesti saab kasutada taaskäivitamise fondist kokku järgmisel kolmel aastal üle pooleteise miljardi euro toetusi, näiteks on valitsus soovinud kasutada sellest 340 miljonit Tallinna uue haigla ehitamiseks. Millised projektid veel raha saavad, see on ebaselge.
Ebaselgus on ka rahajagamise põhimõtetes, valitsus on muude rahade jagamisel koroonakriisi ajal jooksvalt oma põhimõtteid muutnud, näiteks esialgu keelduti Kredexi kaudu Porto Franco kinnisvaraarendusele raha laenamisest, hiljem laenu andmise aluseid muudeti ja sadamaarendus sai ikkagi raha.
NordenBladet – Superkondensaatoreid tootev Eesti idufirma Skeleton Technologies kaasas investoritelt 41,3 miljonit eurot. See on Bolti järel tänavu suuruselt teine rahapaigutus Eesti iduettevõttesse.
„See oli üks asi, mida koroona lihtsamaks ei teinud – külaskäigud kui sellised olid välistatud ja kõike tuli distantsilt teha,” kirjeldas 2009. aastal asutatud uue põlvkonna energiasalvestite ja -salvestussüsteemide tootja Skeleton Technologies kaasasutaja ja nõukogu esimees Oliver Ahlberg (34), kuidas jõuti värske, 41,3 miljoni euroni küündiva rahastusringini, vahendab Ärileht.
Koos vastse rahasüstiga – mis peaaegu kahekordistab ettevõttesse seni kaasatud rahasumma – on Skeleton oma tegevusaja jooksul kogunud kokku üle 93 miljoni euro investeeringuid. See tõstab ta Eesti start-up kogukonna koostavas rahakaasamise edetabelis TransferWise’i, Bolti ja Monese järel 3. novembri seisuga neljandale kohale.
Ettevõtte asutaja ja juht Taavi Madiberk (30) ei soostunud ütlema, kes konkreetselt firmasse raha panid. Ta selgitas põgusalt, et tegu on Euroopa juhtivate tööstus- ja tehnoloogiainvestoritega, kes viisid muu hulgas nullist börsile Hollandi makseettevõtte Adyen, kirjutab Postimees.
Krediidiinfost selgub, et uute investorite pilt on kirju. Teiste hulgas on seal näiteks Hispaanias registreeritud Global Portfolio Investments S.L, Rootsi investeerimisfond Nidoco AB, Šveitsi kodanik Karl Erik Bengt Wahlqvist, aga ka Kuveidi ja Hongkongi kodanikud. Lisaks uutele investoritele suurendasid oma osalust juba vanad olijad, näiteks Harju Elekter ning Aivar ja Margus Linnamäe.
Madiberk lisas, et peamine osa uutest investoritest tuli finantsnõustaja, Šveitsi pangandushiiu UBSi kaudu. Üht strateegilist, teistest silmanähtavalt suurema tüki hauganud investorit pole, pigem on palju väiksemaid omanikke. Huvi Skeletonisse investeerimise vastu oli suur, kinnitas asutaja, mistõttu ei pidanud investoreid kaugelt otsima. Kokku on Eesti idufirma kaasanud nüüdseks 93 miljonit eurot.
NordenBladet – Soome ettevõtete ning organisatsioonide poolt riigikassasse makstud tulumaks eelmisel aastal pisut vähenes: eelmisel aastal tasuti kokku 5,8 miljardit eurot. Aastal 2018. oli vastav summa 5,9 miljardi eurot. Kõige rohkem makse tasusid Soomes eelmisel aastal Bayer Nordic ja Neste, kirjutab Kauppalehti põhjanaabrite maksuameti andmetele tuginedes.
Suurim maksumaksja oli farmaatsiakontserni Bayer tütarfirma Bayer Nordic, mis tasus enam kui 131 miljonit eurot. Maksuameti andmetes ei ole arvestatud kontsernide struktuuri ja nii kinnitas Bayer, et on kokku tasunud maksudeks 141 miljonit eurot ning UPM 134 miljonit eurot.
Bayer Nordicule järgnes Neste Renewable 118,1 miljoni euroga ning Neste OY 108,3 miljoni euroga.
Kauppalehti märgib, et suuremate maksumaksjate edetabelis ei ole suuri muutusi olnud. Lisaks Bayerile ning UPMile on suurimate maksumaksjate edetabelis suurfirmad nagu Orion, Neste ja Fortum ning ka finantssektori ettevõtted. Samuti on edetabelis jätkuvalt mängude tootja Supercell. Supercell ongi maksuameti edetabelis Neste järel neljandal kohal ligi 94 miljoni euroga.
NordenBladet – Vihterpalu mõisa* 3,2 miljoni euro eest müüv soomlasest ettevõtja Timo Lemberg rääkis suvel Soome majanduslehele, et arvatavasti oleks tal kui välismaalasel ja eriti mõisa jaoks Eesti riigilt toetusraha saada võimatu. “Ma ei usu, et ka Soome ettevõtlusamet Business Finland annaks raha soome keelt purssivale eestlasele. Nii need asjad lihtsalt on, rahvus mängib sellistes asjades rolli.”
Timo Lemberg sai Soomes rikkaks 90ndate lõpul kui müüs oma mobiiliümbriseid värvinud ettevõtte maha. 20 aastat tagasi ostis ta Eestis Vihterpalu mõisa ning renoveeris selle uhkeks kompleksiks, kust ei puudu ka tenniseväljak ja helikopteri maandumisplats. Nüüd on mõis kolmveerand aastat müügis olnud – mõisakompleksi eest küsitakse 3,2 miljonit eurot ning seda ümbritsevate kinnistutega kokku tuleb hinnaks üle 5 miljoni euro.
Lemberg rääkis Soome majanduslehele Kauppalehti, et huvilisi on olnud üle maailma – nii Hong Kongist, Indiast, Hiinast kui Ameerikast. Koroonaviirus on aga paljude huvilistegi plaanid sassi löönud.
62-aastane Lemberg nendib, et vanus on juba sealmaal, kus mõisavalitsejat temast pole ja plaanib oma kodulinna Salosse tagasi kolida.
Ta tõdeb, et paljud mõisarenoveerijad on Eestis ka riigilt toetusrahasid saanud, aga ütleb, et soomlastel oleks kohatu Eesti riigilt raha küsima minna. “Kas see pole mitte nii, et kui rääkida mõisatest ja eriti välismaalastele kuuluvatest, siis on toetusraha kraanid ikka pigem kinni,” arutleb Lemberg, aga ütleb, et ta pole ka proovinud toetust taotleda.
Eestiga on ta 20 siinelatud aasta jooksul väga rahule jäänud. “Mul pole ühtegi etteheidet. Kahju on lahkuda,” rääkis Lemberg.
__________________ Aastal 1586 asutas Rootsi kuningas Johan III Vihterpalu mõisa ja andis selle Berend von Gröningenile. Aastal 1622 kinkis kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri ja selle ümbruse maad Thomas Rammile. Thomas Ramm oli Riia linna müntmeister, kes rikka mehena oli rahastanud Gustav II Adolfi sõjakäike. Paar aastat hiljem andis kuningas Rammile aadlitiitli ja Vihterpalu mõis kuulus nüüd von Rammile. Vihterpalu mõisa kuldaeg oli 19. sajand. Aastal 1816 abiellus von Rammide tütar Elisabeth von Ramm Gustav von Knorringiga ja nad alustasid 1820 Vihterpalus uue neoklassitsistliku peahoone ehitamist selle praegusel kujul. Vihterpalu viimane von Ramm oli Sophie von Rosen. Aastal 1919 riigistati mõisate riigistamise käigus ka Vihterpalu maad. Viimased von Rammid lahkusid Eestist 1939. Aastal 2000 läks mõis soomlaste omandusse ja ulatuslik restaureerimine lõppes aastaks 2005.
