NordenBladet —Finnair alustas paar nädalat tagasi lennukitoidu müüki Vantaal Tammisto K-Citymarketis ja see ületas kõik ootused. Selle sammuga taheti eelkõige pakkuda tööd Finnair Kitcheni personalile ja suurendada toidu käivet ning see samm õigustas end, vahendab Iltalehti.
Palju on tulnud positiivset tagasisidet nii välismaalt kui Soomest. Vahetult pärast toidu müügile tulekut osteti see kiiresti ära. Finnairi toidud on poe kõige müüdumate artiklite hulgas olnud iga päev. Näiteks eile teisipäeval olid Finnairi põhjapõdra-lihapallid müüdumate toodete hulgas 3. kohal. Kõige enam müüakse aga sushit.
Möödunud nädalavahetusel läks väga hästi külmsuitsulõhest valmistatud eelroog, mis kadus lettidelt poole päevaga. Seda ei osatud oodata. Finnairi tooted lähevad hästi kahel põhjusel. Esiteks vastab hind toodete kvaliteedile. Muidu klient enam toodet ei osta, kui hinna ja kvaliteedi suhe pole paigas. Kõik müüdavad toidud on pärit Finnairi kauglendude äriklassi menüüst.
Teiseks mõjutab müüki praegune Finnairi majanduslik olukord. Tahetakse toetada Soome oma ettevõtet. Finnair tahabki nüüd tooted tuua müügile ka teistesse poodidesse. Läbirääkimised on käimas Turu ja Tampere piirkonna poodidega. Tammisto poes on praegu müügil lisaks valmistoitudele ka Finnairi retsepti järgi küpsetatud mustikamuffinid, täpselt samasugused nagu lennukis pakutakse.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias, aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põltsamaa Ühisgümnaasium. Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Silja Enok Vändra Gümnaasiumist ning ettevõtlikud õppijad on Kaisa Kumpas, Lotta-Lorette Kalmaru, Lisett Sigur, Oliver Sild ja Karl Juhan Kangur Tallinna 21. Koolist. Aasta ettevõtlusõppe mentor on Triin Arva Saare Arenduskeskusest ning ettevõtlusõppe programmi aasta tegija Erike Veide Haridus- ja Noorteametist.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas ja tunnustas parimaid ettevõtlusõpe edendajaid. „Aitäh teile, kes te teete rasket, kuid samas põnevat tööd selleks, et uued suunad hariduses saaksid tugevalt kanda kinnitada,“ sõnas Reps.
Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põltsamaa Ühisgümnaasium, kus viidi ettevõtlusõppe uuele tasemele, mille kinnituseks on ka tunnustus nii valla kui maakonna tasandil – tiitlid „Põltsamaa valla aasta noorte tegu 2020“ ja „Jõgevamaa aasta õpilasfirma 2020“. Ettevõtlikkuse arendamine on kooli üks arengusuundasid juba aastaid, näiteks lõimitakse ettevõtlusõpet I kooliastmes üldõpetusse, paljud õpetajad käivad end selleks pidevalt täiendamas. Nii alustati 5. klassis valikainega „Ettevõtlik noor“ ja käivitati minifirmade tegevus põhikoolis. Ent suurim areng toimus gümnaasiumiastmes, kus värskelt Edu ja Tegu ettevõtlusõppe koolituse läbinud õpetajad innustasid gümnasiste sedavõrd, et möödunud õppeaastal alustas ja tegutses koolis aktiivselt viis õpilasfirmat: SEEPS, MohiMohi, Torm!, CRAFT-Food ja Vahepala.
Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Vändra Gümnaasiumi üle 20-aastase töökogemusega klassi- ja ettevõtlusõpetaja Silja Enok. Ta on ettevõtlik õpetaja kõige laiemas tähenduses: toetab ettevõtlikkust ja rahatarkust 1.-6. klassides, korraldab koolis üritusi, koolitab kolleege ja koostab õppematerjale. Ta jõuab innustada hakkajamaid ja temas jätkub energiat toetada ka vähem võimekate õppurite arengut. Ta oskab ühtviisi hästi kõnetada nii 7-aastasi lapsi kui ka kogemustega õpetajaid. Õppetööd korraldab ta nii tundides kui ka õppekäikudel, kuhu kaasatakse lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtjaid. Eelmisel aastal juhendas Silja Enok ka mini-minifirmasid ja üks neist pälvis maakonna virtuaalsel festivalil parima meeskonnatöö preemia. Ta korraldab kooli iga-aastast karjäärinädalat ning koolitab JA Eesti programmi „7 sammu“ metoodikuna teisi õpetajaid.
Ministri tänukirja silmapaistva initsiatiivi ja eeskujuks olemise eest said ka Paide Hillar Hanssoo põhikooli karjääriõppekoordinaator Kersti Laastau, Puhja Kooli õpetaja ja loovjuht Ülle Närska ning Porkuni Kooli kodunduse õpetaja Mairi Luik.
Aasta ettevõtlusõppe mentoriks valiti Saare Arenduskeskus SA ettevõtluskonsultant Triin Arva, kes on võtnud oma südameasjaks, et noorte elu saarel oleks äge ja noored julgeksid ettevõtlusega tegeleda. Kümme aastat veab ta maakonnas noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tegemisi ning igal aastal üllatab millegi uuega. Tänavu tegi Triin Arva koos Muhu Noortekeskusega noortepäeval ettevõtlusmuinasjuttude töötoa ja malevas ettevõtluspäeva. Lisaks korraldab ta iga-aastast üritust Saaremaa Päike, mille raames toimuvad kogu õppeaasta jooksul koolitused ja väljasõidud ning mis lõpeb äriideede konkursiga. Ettevõtlikkuse edendamise sihiga tegutseb ta ka kohalikus külaseltsis. Triin Arvale kuuluvad ka Saare maakonna noortevaldkonna aasta tegija ning aasta koolitaja tiitlid.
Ministri tänukirja sai ka JA Alumni Estonia juhatuse esimees Maria Palk.
Aasta ettevõtlikud õppurid on Tallinna 21. Kooli õpilasfirma EHA tegijad Kaisa Kumpas, Lotta-Lorette Kalmaru, Lisett Sigur, Oliver Sild ja Karl Juhan Kangur. Nende meeskonnatööd ja toodet on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasemel ning nad on lühikese aja jooksul arendanud õpilasfirmast eduka ettevõtte, millel on koostööpartnereid üle maailma. EHA lõi kauni disainiga juhtmevaba valgusti, mis on ka loodussäästlik ja jätkusuutlik, kuna on valmistatud mööblifirmade väärispuidu ülejääkidest. Laualamp töötab akudel, põleb ühe laadimiskorraga kuni 15 tundi ning tänu sisseehitatud USB portidele saab lambiga laadida ka nutiseadmeid. Eesti suurimal õpilasfirmade laadal pälvis EHA auhinnad nii suurima käibe, innovaatilisuse ja ettevõtluspotentsiaali kui ka parima kujunduse ja stiili eest. Eriolukorra ajal orienteeruti kiirelt veebimüügile ja suudeti läbimüüki lausa kahekordistada. EHA valiti tänavu Eesti parimaks õpilasfirmaks. Euroopa parima õpilasfirma võistlusel paistis EHA silma ja pälvis tunnustuse kui suurima õpikogemusega õpilasfirma. Nüüd tehakse koostööd Eesti tippdisainiettevõtetega ja käsil on laienemine välisturgudele. EHA liikmed abistavad ja inspireerivad tulevasi õpilasfirmasid, on aktiivsed koolielu korraldamisel jt projektides.
Lisaks said ministri tänukirja Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist ning Frank Karro ja Sandra Sepp Tartu Kutsehariduskeskusest. Tänukirja said ka Valga Gümnaasiumi õpilasfirma Loodus tegijaid Merili Treufeldt, Erika Rääk ja Kristel Koger, Põlva Gümnaasiumi õpilasfirma Mängutasku tegijaid Kristiina Reinok, Evelin Arulepp ja Indra Liz Nemvalts ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi OÜ Münt Healthcare eestvedajad Marilin Berg, Märten Kala, Aksel Joonas Reedi ja Eva Maria Ilves.
Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Haridus- ja Noorteameti peaspetsialist Erika Veide kui ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe lõimija üldharidusse. Ta on loonud ettevõtluspädevuste seminaride sarja õpetajatele, töötanud välja lõimitud ainekava III kooliastmele ja töölehed I kooliastmele ning tegutseb õpetajate koolitusprogrammi ühe koordinaatorina. Kolleegid iseloomustavad Erika Veidet kui sooja, avatud ja loomingulist inimest, kes on alati süsteemne ja uuenduslike lahenduste eestvedaja.
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi neljandat korda. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Avafoto: Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursi laureaadid kuulutati välja 4.11.2020 Eesti Rahva Muuseumis.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Taani mingifarmides on koroonaviiruse ohtlik mutatsioon levinud loomadelt inimestele, mistõttu hukatakse miljonid karusloomad. Asjast teatas Taani peaminister Mette Frederiksen. Uudisteagentuuri Reuters andmetel on minkidelt koroona nakkuse saanud vähemalt 12 inimest. Kokku on kavas Taanis hukata 17 miljonit karuslooma.
Koroona nakkus on levinud 207 Taani mingifarmis. Taani terviseametnikud on tuvastanud uue koroona mutatsiooni, mis levib minkide hulgas ja on nakkav inimestele. Viiruse mutatsioon on väga visa ning reageerib halvasti antikehadele. Seetõttu võib selle mutatsiooni levik seada ohtu vaktsiini kasutamise.
Taani mingitööstus on maailma suurim, seal toodetakse aastas 12-13 miljonit mingi nahka. Minke on koroona tõttu hukatud juba Hollandis ning Hispaanias.
NordenBladet —Soomes on kasvanud sadade tuhandete võrra inimeste arv, kes ei maksa üldse tulumaksu. See tuleb väikse sisetulekuga inimeste jaoks mõeldud maksusoodustustest. Üle-eelmise, 2018. aasta eest ei maksnud tulumaksu üle 600 000 inimese. Veel 2014. aastal oli selliseid inimesi 223 106, vahendab Taloussanomat.
Majandusasjatundjate arvates tuleneb muutus väikse sissetulekuga inimeste maksusoodustustest. Suure muutuse tõi teleri- ehk Yle-maksu kaotamine väikse sissetulekuga inimestel 2018. aastal. Praegu peab Yle-maksu maksma, kui sissetulek on peale mahaarvamisi üle 14 000 euro aastas. Seoses muutusega vähenes 2018. aastal Yle-maksu maksjate arv ligi 360 000 võrra.
Yle-maksu ei maksa enam väikse sissetulekuga pensionärid. Varem maksti seda pensionist. Maksuvabastuse saanutest suur osa ongi pensionärid. Aga on ka noori ja alaealisi, kes teevad õppimise kõrvalt juhu- või suvetööd. Sellesse gruppi kuuluvad lisaks inimesed, kes elavad välismaal, aga saavad Soomest väikest tulu. Sellised on näiteks marjakorjajad. Suurem osa töötutest maksab töötutoetuste pealt maksu, aga kui inimene jääb otse koolipingist töötuks, siis ta maksu ei maksa. Samuti on maksuvabastuse saajad pärijad, kui inimene on saanud aasta algul pensioni ja siis surnud.
Mida enam väiksema sissetulekuga inimestele maksusoodustusi tehakse, seda suurem on parema sissetulekuga inimeste maksukoormus. Väikse sissetulekuga inimeste väiksem maksustamine on suurendanud töötutel motivatsiooni tööle minna.
Käesoleva, 2020. aasta eest ei pea maksma tulumaksu, kui aastane sissetulek jääb alla 15 000 euro. Pensionäridelt võetakse tulumaksu, kui pensioni summa on aastas üle 11 600 euro.
NordenBladet —Soome valitsus kehtestab lähipäevil taas uued reisipiirangud. Asjaga on kiire, kuna praegused piirangud kehtivad kuni 22. novembrini. Otsuseid oodatakse juba täna, neljapäeval. Piirangute teema on valitsuse jaoks raske juriidiliste probleemide tõttu, samas ootavad turismiettevõtjad pikisilmi uusi otsuseid, vahendab MTV.
MTV Uudiste andmetel on valitsus kaalunud mudelit, kus Soome võib tulla 3 päevaks, kui enne seda on lähteriigis tehtud eelneva 48 tunni jooksul negatiivne koroonatest. Reisija peab tegema teise testi peale Soome saabumist, kui reis kestab 3-6 päeva.
Kui reis kestab kauem kui 6 päeva, tuleb olla peale Soome saabumist 3 päeva karantiinis ja alles siis teha teine koroonatest.
Soome parlamendi allikate väitel on see skeem aga liiga keeruline. Asi peaks olema võimalikult lihtne: kui oled terve, siis oled Soome teretulnud, kui mitte, siis hoia eemale. MTV Uudiste andmetel ei leia liiga keeruline eelnõu parlamendi sotsiaal- ja tervisekomisjonis heakskiitu. Heaks kiidetakse vaid piisavalt lihtne ja läbipaistev mudel.
Parlamendis ollakse vastu ka sellele, et lisaks testidele nõutakse veel karantiini. Ei saa olla nii, et nõutakse kahte testi ja siis veel karantiini otsa. Vaja oleks võtta kasutusele koroona kiirtestid, ütles parlamendi valitsusliidu allikas.
Probleemid on tekkinud ka lähteriigis tehtud koroonatestidega. Näiteks Skopjest Turusse sõitnud reisijatel tuvastati Soomes teise testiga koroonaga nakatumine, kuigi reisijal oli kodumaalt kaasas värske negatiivne testi tulemus. Seetõttu on oluline, et Soomes tehtud test oleks negatiivne.
Parlamendis pooldatakse koroona kiirteste, kus vastuse saab 15 minuti jooksul. Need testid on sama usaldusväärsed nagu laboris tehtud testid. Hind on samuti palju soodsam, ligi 10 eurot testi kohta.
Laborid kulutavad suuri summasid testide peale, kuigi kiirtestid annavad sama tulemuse. Soomes on kulutatud laboritestide peale juba sadu miljoneid, rääkis valitsusliidu allikas.
Valitsus juba võttis ühe ette valmistatud reisipiirangute eelnõu parlamendist tagasi. Eelnõu oli halvasti ette valmistatud ja selles oli põhimõttelisi probleeme. Valitsuse uued piirangud tehakse muudatustena nakkushaiguste seadusesse. Uut eelnõud valmistatakse praegu ette sotsiaal- ja tervise- ning siseministeeriumis.
Eelnõuga on kiire, sest 23. novembril kaovad Soomes Schengeni-sisesed piirangud. ELi välispiiri piirangud jäävad alles. See tähendab, et Schengeni piirkonnast võib Soome siseneda vabalt, sest Schengeni piirkonnas kehtib vaba liikumine.
Soome valitsus ei saa enam ilma mõjuva põhjuseta Schengeni piirkonnas liikumist piirata. Ametivõimud peavad nüüd välja selgitama, kas piiranguid on võimalik pikendada. See on selge, et uus seadus ei jõustu enne 23. novembrit.
Seadus jõutakse vastu võtta enne aastavahetust, kui eelnõu jõuab parlamenti järgmisel nädalal. Kui aga asi jääb venima, siis ei jõuta eelnõud enam käesoleval aastal menetleda ning menetlus jätkub veebruaris peale parlamendi pausi.
