NordenBladet – Septembris oma 85. aasta sünnipäeva pidanud Harvardi ülikooli vilistlane ning Coca-Cola endine juht Brian Dyson on end ajalukku raiunud lühikese ent olulise kõnega. Nimelt pidas ta kord töötajatele 30-sekundilise kõne sisuga “Viis palli”.
„Elu on nagu viie palliga žongleerimine. Need viis palli on Töö, Perekond, Tervis, Sõbrad ja Hing. Kõik pallid peavad kogu aeg õhus olema. Peagi mõistate, et Töö pall on kummist. Kui te selle tahtmatult maha pillate, põrkab ta üles tagasi.
Teised pallid – Perekond, Tervis, Sõbrad ja Hing – on klaasist. Kui te ühe neist maha pillate, on ta parandamatult rikutud – kas kriimustatud, vigastatud, või täiesti katki. Ta ei ole enam kunagi endine. Mõistke seda ja vaadake, et seda ei juhtuks.
Töötage maksimaalselt efektiivselt tööajal ja minge koju õigel ajal. Pühendage piisavalt aega nii perele, sõpradele kui ka täisväärtuslikule puhkusele.
Originaaltekst/kõne inglise keeles: Imagine life as a game in which you are juggling some five balls in the air. You name them work, family, health, friends and spirit. And you’re keeping all of these in the air. You will soon understand that work is a rubber ball. If you drop it, it will bounce back. But the other four balls – family, health, friends and spirit – are made of glass. If you drop one of these, they will be irrevocably scuffed, marked, nicked, damaged or even shattered. They will never be the same. You must understand that and strive for balance in your life.
NordenBladet — TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab teha kuni 200-sõnalise kokkuvõtte žürii antud tekstist. Võistlus algab 6. novembril kell 7 ja kestab 7. novembril kella 19-ni. Teksti ja kokkuvõtte esitamise keskkonna leiab Eesti Keele Instituudi kodulehelt.
Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm.
Parimatele antakse rahalised auhinnad. Esimene auhind on 250 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda väärtusega 125 ja 75 eurot. Kahele parimale kooliõpilasele antakse lisaks eriauhinnad ja üldarvestuse 25 parimale kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitav sertifikaat. Iga osavõtja saab väljaprinditava osavõtutunnistuse.
Võistluse korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Keele Instituut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti emakeeleõpetajate seltsiga.
NordenBladet —Valitsus otsustas tänasel istungil eraldada haridus- ja teadusministeeriumile reservist 880 000 eurot COVID-19 seireuuringu jätkamiseks 2020. aasta novembris ja detsembris. Tartu Ülikooli läbiviidava seireuuringu eesmärk on jälgida, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on praeguses olukorras riigil vaja otsuste tegemiseks teaduspõhist informatsiooni. „Selleks, et hoida viiruse levikut kontrolli all, on meil vaja teadlaste poolt pidevat sisendit epidemioloogilisest olukorrast. Nii saame riigina reageerida operatiivselt ja paindlikult ning hoida ära ülemäärast piirangutest tulenevat koormust meie inimestele ja ettevõtetele. Seireuuring annab väärtuslikku sisendit, mille põhjal saab valitsus kavandada edasisi tegevusi,“ lausus Ratas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas teadlaste senist tööd. „Eestil on läinud viiruse leviku tõkestamisel seni hästi ja selles on olnud oluline osa meie teadlastel. Valitsus on rahastanud eriolukorra ajal ja selle järgselt mitut suuremahulist teadusuuringut koroonaviiruse täiendavaks uurimiseks,“ sõnas Reps.
Seireuuring viiakse läbi täisealise elanikkonna seas juhuvalimi alusel, mistõttu saab selle abil tuvastada ka haigustunnusteta nakkusjuhtumite leviku ulatust. Uuritakse ka inimeste riskikäitumist ja selle muutusi. Septembri alguses avastati näiteks tänu seireuuringule viiruse varjatud levik Ida-Virumaal ja veidi hiljem üleriigiliselt. Tänu seireuuringutele avastati levik puhangu algfaasis.
Tartu Ülikooli teadlased on läbi viinud kaheksast uuringulainest koosneva läbilõikeuuringu koroonaviiruse tegeliku leviku ja epideemia kulgemise tuvastamiseks. Juhuvalimi alusel on küsitletud ja testitud üle Eesti ligi 21 000 inimest. Kuus lainet olid üle-eestilised ning kaks viidi läbi piirkondlikult Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal.
Eraldatud summa on mõeldud nelja seirelaine läbiviimiseks tänavu novembris ja detsembris. Uuringumeeskond on iga uuringulaine järel esitanud valitsusele vahekokkuvõtted, mis on aluseks meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja vajadusel muutmiseks.
Uuringu tulemusi kasutab teadusnõukoda olukorra hindamiseks ning valitsuse nõustamiseks meetmete kavandamisel ja leevendamisel. Uuringu tulemusi jagatakse ka terviseametiga.
Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest või testimisest.
Lisaks COVID levimuse seireuuringule jätkub ka reovee seire, mille abil saab tuvastada viiruse varjatud levikut ning teha seda võimalikult varakult ja täpselt. Kui mõnes piirkonnas tuvastatakse reovee seire käigus võimalik viiruse levik, suurendatakse nende piirkondade osakaalu populatsioonipõhise seire üldvalimis.
NordenBladet — Möödunud reedel selgusid Põhjamaade teadusnõukogu NordForski läbi viidud COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo valdkonna taotlusvooru tulemused, millega määrati rahastus viiele uurimisprojektile kogusummas ligi viis miljonit eurot. Neist ühe elluviimises osalevad ka Eesti teadlased, keda Eesti Teadusagentuur toetab ligi 147 200 euroga.
Programmist rahastuse saanud projektide teemadering on lai, hõlmates COVID-19 seost nii raseduse kui ka näiteks suitsetamise ja vaimse tervisega. Eesmärk on olemasolevaid terviseandmeid kasutades luua uusi teadmisi, et võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja aidata valmistuda tulevasteks pandeemiateks. Seejuures saavad Eesti ja Põhjamaade teadlased kasutada ära eelise võrreldes paljude teiste riikidega, kuna riiklike registrite ja biopankade digitaalsed andmed võimaldavad läbi viia ulatuslikke rahvusvahelisi uuringuid.
Edukaks osutunud Eesti osalusega taotluses plaanib Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadusrühm eesotsas neuropsühhiaatrilise geneetika vanemteaduri Kelli Lehtoga läbi viia uuringu COVID-19 ja vaimse tervise vahelistest seostest. Kuigi Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja teadusringkonnad on hoiatanud pandeemiaga kaasnevate tegurite kahjuliku mõju eest vaimsele tervisele, on seni selles vallas piirdutud suhteliselt väikeste uuringutega. Projekti käigus uuritakse, missugune on pandeemiaga kaasnevate piirangute nii lühi- kui ka pikaajaline mõju inimeste vaimsele tervisele viies eri riigis, kus on viiruse leviku piiramiseks kasutatud erisuguseid meetmeid. Samuti tahetakse välja selgitada, kas koroonaviiruse haigust COVID-19 põevad raskemalt inimesed, kellel on mõni vaimse tervise probleem või geneetiline eelsoodumus nende tekkeks. “Loodame, et projekti tulemusel suudame tulevikus paremini tuvastada haavatavaid rühmi, kes võiksid pandeemia olukorras vajada suuremat tähelepanu ning saaksime arvestada seda tervishoiupoliitikate ja ennetusprogrammide tegemisel,” ütles Lehto. Projekti juhib Islandi Ülikool ning selles osalevad ka Karolinska Instituut Rootsist, Taani pealinnapiirkond ja Oslo ülikool.
„Teaduskoostöö Põhjamaadega on meile nii ajalooliselt kui ka strateegiliselt väga oluline. See on teadusagentuurile juba kolmas NordForski programm, millega oleme viimase aasta jooksul liitunud,“ ütles teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan. „Avaliku sektori digitaliseerimise programmis rahastame Eesti teadlaste osalust kolmes uurimisprojektis kokku ligi 400 000 euroga. Hetkel taotluste hindamise faasis olevas vesiviljeluse programmis saame meie teadlaste osalemist toetada kokku 150 000 euroga. Hea meel on näha, et Eesti teadlased osalevad NordForski konkurssidel aktiivselt ja et koostöö Põhjamaade kolleegidega muutub aina tihedamaks.“
COVID-19 uuringute programmi viib NordForsk ellu koos Eesti Teadusagentuuri, Norra teadusnõukogu, Soome Akadeemia, Rootsi teadusnõukogu, Taani Onnovatsioonifondi, Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Islandi uurimiskeskusega Rannís.
Konkursi tähtajaks juuni keskel laekus 17 taotlust. Eesti partnerid olid kaasatud üheksasse projekti. Hindamise korraldas NordForsk. Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev hindamispaneel võttis arvesse nii taotluse teaduslikku taset kui ka innovatsioonipotentsiaali, samuti projekti võimalikku mõju piirkonna riikidele ning laiemalt maailmas.
Rahastatud projektide nimekirja ja lähema info nende kohta leiab NordForski kodulehelt.
Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Adojaan
Välisteaduskoostöö osakonna juhataja
Tel 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee
NordenBladet —Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.
„Kevadine koroonaaeg näitas, et meie tarbija küll eelistab kohalikku toitu ning ostaks seda hea meelega ka otse tootjalt, kuid ei oma sageli ülevaadet isegi oma lähikonnas toimetavatest tootjatest,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Projekti Baltic Sea Food raames loodi veebiplatvorm kohaliktoit.maaturism.ee, mis loodetavasti pakub sellele probleemile lahenduse. Kui alguses oli projekti eesmärk koondada andmebaasi eelkõige toidutootjad, kes pakuvad toorainet ja tooteid toitlustusettevõtetele, siis koroonakriisi valguses leidsime, et vaja on pakkuda sellist infot ka lõpptarbijale. Kutsumegi nüüd kõiki tootjaid andmebaasiga liituma,“ lisas Raudsepp.
Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.
„Oleme pidanud andmebaasi juures oluliseks, et see uueneks pidevalt ning sisaldaks infot olemasoleva toodangu kohta, mistõttu tuleb ettevõtjal kord kvartalis oma andmeid uuendada, et tagada andmebaasis olevate andmete ajakohasus,“ ütles Kadi Raudsepp.
Praeguse seisuga leiab andmebaasist oma toodetega esindatuna juba 145 ettevõtet. Andmebaasi haldaja, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimehe Raili Mengeli sõnul täieneb andmebaas pidevalt. Ettevõtted saavad ise liituda andmebaasiga kohaliktoit.maaturism.ee, kasutades menüüs välja “Andmebaasiga liitumine”. Ühinema oodatakse tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele või toitlustusettevõtetele.
„Kutsume uue andmebaasiga tutvuma kõiki inimesi, kes soovivad osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajavad infot, kust selliseid tooteid leida. Samuti on andmebaas abiks toitlustusettevõtetele, kes soovivad oma ettevõttes pakkuda kohalikust toorainest valmistatud toitu ja toiduaineid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Tarbijad saavad andmebaasis tootjaid ning tooteid otsida nii maakonna kui ka tootekategooria järgi. Samuti saab tarbija eristada otsingus mahesertifikaadi ning piirkondlike toidumärgistega tooteid.
Andmebaas on valminud rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Sea Food raames, kuhu on kaasatud kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduga seotud organisatsiooni. Projekti eesmärk on töötada välja ärimudeli raamistik, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt äriklientidele turustada.
Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastab Interregi Läänemere piirkonna programm 2014–2020.
