Teisipäev, juuli 1, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti teadlaste mahukas uuringus leiti uus meeste viljatuse geneetiline põhjus

NordenBladet — Tartu Ülikooli ja Ühendkuningriigi Wellcome Sangeri Instituudi meditsiiniteadlaste seni maailma suurimas ja põhjalikumas geneetilises uuringus vaadeldi meeste Y-kromosoomiga seotud viljatust. Analüüsides Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku spermatogeneesihäiretega patsientide DNAd, avastasid nad seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüübi, mis suurendab märkimisväärsel osal Euroopa päritolu meestel viljakusprobleemide riski ligi üheksa korda. Avastus parandab seda geenivarianti kandvate meeste viljatuse diagnostika ja varajase kliinilise käsitluse ja nõustamise võimalusi.

Teadusajakirjas eLife avaldatud tulemused näitavad, et selle ebastabiilse Y-kromosoomi alatüübiga meestel on teistest palju suurem risk kogeda geenide ümberpaiknemise anomaaliaid. Need omakorda mõjutavad seemnerakkude moodustumist ehk spermatogeneesi, mistõttu võib neil meestel olla kuni üheksa korda tõenäolisemalt probleeme laste saamisega. Selle geenivariandi molekulaardiagnostika võib aga aidata tuvastada suurema riskiga mehi juba varases täiskasvanueas ja anda neile võimaluse teha aegsasti otsuseid tulevase pereplaneerimise kohta. Praegu jääb viljatuse täpne põhjus selgitamata rohkem kui pooltel spermatogeneesihäirega meestel.

Tartu Ülikooli bio-ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika uurimisrühma, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse ja Wellcome Sangeri Instituudi koostöös toimunud mahukas uuringus analüüsiti geneetiku Pille Hallasti eestvedamisel enam kui 2300 Eesti mehe Y-kromosoome. Mehed kaasati uuringusse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikus ja seda tegi professor Margus Punabi meeskond.

Antud töös uuritud Y kromosoomi piirkonda on meeste viljatusega seostatud varemgi, aga mitte kunagi ei ole vaatluse all olnud nii suure kliinilise valimi geneetiline varieeruvus. Hallasti kinnitusel on tegu spermatogeneesi häiretega patsientide Y-kromosoomi geneetilise varieeruvuse kõige põhjalikuma süvaanalüüsiga.

Uuringu üks juhtivautoritest, Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan rääkis, et koostöös Ühendkuningriigi partneritega avastatud seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüüp tekitab raskekujulise spermatogeneesihäire kõrge riski. „Nimelt on nende Y-kromosoomide „esivanemal“ toimunud kunagi evolutsioonis ühe pika DNA lõigu ümberpöördumine, mis põhjustab sellel Y-liinil ebastabiilsust ja soodustab ümberkaudsete DNA lõikude kadumaminekut,“ sõnas Laan.

See ümberpööratud lõiguga Y-kromosoomi variant on suhteliselt levinud ega too alati kaasa DNA osalist kadu ega viljakusprobleeme. Nii võib see põlvest põlve edasi kanduda ja jääda märkamata, kuni järglastel tekib probleeme viljakusega. Spermatogeneesi häiriv geneetilise materjali kadu toimub sellel Y-liinil hinnanguliselt umbes ühel mehel kümnest või isegi harvem. Seda alatüüpi kannab märkimisväärne hulk Euroopa mehi, aga mujal maailmas see nii levinud ei ole. Eestis võib seda leida 5–6%-l meestest, aga näiteks poolakatel ja tšehhidel ligi 20%-l meestest.

Artikli üks koostöö partneritest, Wellcome Sangeri Instituudis töötav maailma juhtivaid populatsioonigeneetikuid doktor Chris Tyler-Smith rõhutas, et populatsiooni- ja reproduktiivgeneetika uurimisrühmade vahel on vaja rohkem sünergiat, et välja selgitada spermatogeneesi häiretega seotud Y-kromosoomi variandid ning mõista, kuidas need on evolutsioneerunud ja demograafiliselt säilinud.

Professor Maris Laan rõhutas teadustöö võimalikku molekulaardiagnostilist praktilist väärtust, öeldes, et mehe spermatogeneesihäire geneetilise põhjuse varajane väljaselgitamine annab võimaluse viljatute paaride sihikindlamaks kliiniliseks käsitluseks. „Kuigi varem oli teada, et uuritud Y-kromosoomi piirkonna deletsioonid võivad seemnerakkude tootmist häirida, lisandus nüüd uudne teadmine, et DNA lõikude kadu annab viljatusele geneetilise eelsoodumuse, mis sõltub Y-kromosoomi liinist,“ lisas ta.

30. märtsil ajakirjas eLife avaldatud teadustööd „A common 1.6 Mb Y-chromosomal inversion predisposes to subsequent deletions and severe spermatogenic failure in humans” rahastasid Eesti Teadusagentuur (PUT1036 ja IUT 34-12) ja Wellcome Sangeri Instituut.

Lisateave:
Maris Laan
Tartu Ăślikooli inimese geneetika professor
5349 5258
maris.laan@ut.ee
Pille Hallast
Wellcome Sangeri Instituudi vanemteadur
pille.hallast@ut.ee

 

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Paremäärmuslased võivad pärast valimisi valitsusse pääseda

NordenBladet – Rootsi parempopulistlik erakond Rootsi Demokraadid (SD) alustas kõnelusi parempoolsete moderaatidega, mis võib SD viia pärast järgmisi valimisi valitsusse. Rootsit on traditsiooniliselt juhtinud kaks poliitilist blokki: vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja parempoolsed modertaadid. Parempoolsed moderaadid kaaluvad nĂĽĂĽd pärast järgmise aasta septembris toimuvaid valimisi teha koostööd SD-ga.

Moderaatide juht Ulf Kristersson ĂĽtles, et ta on valmis andma SD-le mitu ministeeriumi. “Tuleb arudada, mis probleeme näeme. Tänaseks oleme leidnud juba mitmeid kĂĽsimusi, milles meie seisukohad on sarnased,” ĂĽtles Kristersson.

Parempoolseid erakondi ĂĽhendab soov sotsiaaldemokraat Stefan Lofven peaministri kohalt kukutada, ĂĽtles SD esimees Jimmie Akesson.

SD asutati 1980. aastate lõpus Rootsi parempoolsete aktivistide poolt, mitmed olid sealhulgas Waffen SS-i veteranid. Peavoolupoliitikud on seni vältinud koostööd SD-ga.

SD on endiselt immigratsioonivastane, kuid viimastel aastatel on partei püüdnud kujundada mõõdukamat kuvandit. Erakonnast on välja visatud kümneid liikmeid, kes on teinud rassistlikke avaldusi. Samuti on SD loobunud pikaajalisest poliitikast viia Rootsi välja Euroopa Liidust.

Hiljutised küsitlused näitavad, et parempoolne koalitsioon võib Rootsis saavutada pärast valimisi parlamendis enamuse.

Soomes lisandus (29.03.2021) 422 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 29. märtsil viimase ööpäevaga 422 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 425 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (132), Vantaal (48), Espoos (40) ja Turus (35).

Täna lisandus 5 koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 822 koroonasurma. Raskes seisus intensiivis on praegu Soomes kokku 54 patsienti.

 

Eesti: Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid riigi spordistipendiumide määramiseks

NordenBladet — Stipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Stipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude taotlused, mis tuleb esitada läbi Eesti spordiregistri spordiosakonna toetuste elektroonilise keskkonna https://www.spordiregister.ee/toetused.

Rohkem infot spordistipendiumide kohta saab SIIT.
 

Lätis tuvastati ööpäevaga 324 positiivset koroonaproovi, Leedus 412

NordenBladet – Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 324 uut koroonanakkuse juhtu, Leedus 412.

Lätis suri viimasel ööpäeval kuus koroonahaiget, teatas pühapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on Lätis positiivse koroonaproovi andnud 101 040 inimest. Neist on surnud 1878 inimest ehk 1,86 protsenti kõigist nakatunutest.

Ööpäevaga tehti 4591 testi, millest 7,1 protsenti osutus positiivseks.

Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 380,5.

Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu

Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 12 koroonahaiget, teatas pühapäeval statistikaamet.

Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Leedus 305,4. Positiivsete koroonatestide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on olnud 7,9 protsenti.

Leedus on positiivse koroonaproovi andnud 213 941 inimest. Koroona tõttu on surnud 3551 inimest.

Soomes registreeriti ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu

Soomes registreeriti viimase ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval terviseamet.

Viimase kahe nädalaga lisandus 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelnenud kahel nädalal. Enim nakatumisi, üle 5100, tuvastati Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas.

Soomes on koroonaviirusega nakatumisi registreeritud 76 003. Surnud on 817 koroonahaiget.