NordenBladet – Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles ehk 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eneseisolatsioonist ja testimisest vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.
Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.
Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on sellele kõige lähemal Soome, kus nakatumisnäitaja on 164,1. Läti näitaja on 384,3 ja Leedu oma 320,4.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
NordenBladet – Soome regionaalministri Sirpa Paatero määratud töögrupp alustas avaliku nõukoja koostatud ettepanekute põhjal vihakõne täiendava piiramise läbivaatamist.Nõukoda esitas aruande, mille eesmärk on riigis vihakõne likvideerida. Aruandes on 25 soovitust. Regionaalministeeriumis koostati töögrupp soovituste võimalikuks rakendamiseks.
Soovituste hulgas on usaldusväärse organisatsiooni loomine, mis annaks teada vihakõnest.
Samuti soovitati luua interneti trollide vastane tegevus – “trollivastane armee”. Vihakõnelejatega kokku puutudes ütlevad nad otse, et tegemist on vihakõnega ja see pole lubatud.
Vihakõne piiramise eesmärk on ettepanekute kohaselt elavdada arutelukultuuri. Aruanne soovitas kaasata vihakõne piiramiseks ka riigi küberturvalisuse ameti.
Aruande koostajad leiavad, et entusiasm vihakõne teostamise vastu kaob, kui internetiplatvormid täidetakse konstruktiivsete arvamustega.
Aruandes soovitati ühiseid, kaalutletud ja läbipaistvaid reegleid, et platvormidel toimuv arutelu põhineks inimõigustel. Soome seaduste järgi tegutsevad veebiplatvormide moderaatorid peavad avaldatud sisu eest vastutama õiguslikult, nagu seda teevad praegu ajalehtede peatoimetajad.
Aruande koostajad soovivad, et politsei, kohtud saaksid rohkem volitusi. Siis oleks politseil juhtumite uurimiseks suurem tegutsemisvabadus ja karistamisprotsessid kiireneksid.
Lõpparuandes soovitatakse ka rangemaid karistusi. Ühiskondlikult kasulik töö võiks olla üks karistusmeetmeid.
Samuti tuleb täpsemalt määratleda, mis on vihakõne. Aruande koostajad soovivad, et soole, rahvusele või vähemusgrupile suunatud vihakõne oleks alus karistamiseks
Aruande koostajad leiavad samuti, et poliitikud peavad andma eeskuju ja vältima vihakõnet. See oleks ka tingimus valimistel kandideerimiseks.
NordenBladet —Keskkonnaminister Tõnis Mölder plaanib lähiajal esitada valitsusele kinnitamiseks ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimise korra muutmise, et välistada ümberlaadimisest tuleneda võiv keskkonnaoht hoiualadel. Ühtlasi soovib keskkonnaminister teha valitsusele ettepaneku hakata analüüsima, kas Eestis võiks reostustõrje rahastamiseks luua õlifondi.
Kui valitsus määruse muutmise heaks kiidab, oleks edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine (STS-toimingud) lubatud ainult selleks määratud ankrualadel. Määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmisega jääks nimekirjast välja need ankrualad, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning kuhu polnud sellised tegevused nende ankrualade moodustamisel planeeritud.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tehti ankrualade valik Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös ning lisaks andsid sellele eksperthinnangu mereteadlased. „Ametkonnad hindasid ankrualasid nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse seisukohast kui ka keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. Mereteadlased aga hindasid ankrualadel kolme tüüpi tegevusi – punkerdamist, LNG või LPG ümberlaadimist ning teiste ohtlike ainete ümberlaadimist,“ selgitas Mölder.
Muutmisele läheks ka laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmise kord. Kui seni oli loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, siis edaspidi võiks kooskõlastada STS-tegevuse keskkonnakaalutlusi silmas pidades ka Keskkonnaamet.
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele, sh Sadamate Liidule, Laevaomanike Liidule, Eesti Gaasiliidule, ASile Eesti Gaas, Consolato del Marele, OÜle Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioonile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Eelnõule laekus väga palju erinevaid märkusi ja ettepanekuid, millega Keskkonnaministeerium on võimaluste kohaselt arvestanud.
Mölder soovib teha valitsusele ka ettepaneku välja selgitada, kas Eestis tasuks luua õlifond. Mölderi sõnul võiks õlifondist edaspidi katta nii reostustõrjevõimekuse suurendamiseks vajalikke kulutusi kui ka vajadusel rahastada reostuse likvideerimist. „Nii saaksime Eesti mereala ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise keskkonnariskide eest paremini kaitsta,“ lisas Mölder.
Esmalt tuleks analüüsida, kas Eesti mereala kasutamise eest makstavad tasud on piisavad Eesti merekeskkonna kaitse seisukohast vaadatuna. Seejärel saaks valminud analüüsi tulemusi arvesse võttes koostada ettepaneku õlifondi loomseks. Vastava ettepaneku peaks kinnitama Vabariigi Valitsus.
NordenBladet — Eile toimus UNESCO eestvedamisel kõrgetasemeline haridusministrite kohtumine, kus osalejad vahetasid mõtteid koroonapandeemia ja kriisist väljumise teemadel ning arutasid, kuidas tasandada aastaga tekkinud teadmistelünki ja tuua õpilased turvaliselt tagasi kooli.
“Õnneks ei ole me samas olukorras kui aasta tagasi, mil üleöö tuli jätkata õppimise ja õpetamisega distantsilt. Nii on meil täna oluliselt rohkem teadmisi ja andmeid, mille põhjal langetada kaalutletud otsuseid, ning mõistame, mis töötab ja mis mitte,” sõnas minister Liina Kersna. „Teisalt on jätkuv pandeemia toonud välja kitsaskohad, mis vajavad võrreldes tavapärasega oluliselt suuremat tähelepanu: vaimne tervis, distantsõppe ühekülgsus või ebaühtlane lähenemine sellele,“ lisas Kersna.
Minister selgitas oma sõnavõtus, et paljude murekohtade kõrval ei tasu unustada positiivset: igasugune kriis suurendab innovatsiooni ning võimaldab katsetada uusi lahendusi. Nii on toonud kriis kiirendatud korras kasutusele mitmekülgsed tehnoloogilised lahendused, mis aitavad õppimist muuta nutikamaks ja personaliseeritumaks. Teisalt on distantsõpe sundinud õpetajaid ja õpilasi uusi lahendusi omaks võtma ning kõrvale heitma kahtlused või eelarvamused, sest ühtäkki on nutilahendused olnud ainus võimalus õppetöö läbi viimiseks.
Kontaktõppe jätkamine on suur väljakutse
Ministrid arutasid, kuidas pandeemiaolukorrast väljuda ning tõdesid, et suure tõenäosusega viirus lähiajal ei kao. Väljakutseterohke olukorraga tuleb kohaneda ja distantsõppest kujuneb kontaktõppe kõrval arvestatav alternatiiv. Minister Kersna tutvustas kolleegidele Eesti plaane kontaktõppe taastamiseks ning kuigi veel ei ole selge, millal õpilased koolipinki naasevad, on oluline juba selleks ettevalmistusi teha ja mõelda läbi, kuidas tagada võimalikult turvaline koolikeskkond.
“Eesti koolides võetakse kasutusele kiirtestid, tegeletakse koolihoonete ventilatsiooni parandamisega, kantakse maske ning määravaks saab haridustöötajate laialdane vaktsineerimine,” sõnas Kersna. Ta lisas, et olulist rolli mängivad ka tugimeetmed nagu koolipsühholoogide tõhusam kaasamine murede ennetamiseks ja lahendamiseks, tehnoloogiline tugi haridusasutustele, haridustehnoloogia ettevõtete kaasamine ja asendusõpetajate programmi sissetöötamine.
Teistes riikides kasutatakse laialdaselt kiirteste
Kanada Quebeci provintsi haridusminister Jean-Francois Roberge tõi esile, et tänu koroonakriisile on suurenenud piirkondadevaheline koostöö parimate lahenduste leidmiseks ja jagamiseks, aga ka õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamise toetamisel. Käesoleval õppeaastal on koolid Quebecis olnud suletud võrdlemisi vähe tänu kiirele koroonapositiivsete ja lähikontaktsete isoleerimisele, vahetustega koolis käimisele ning asendusõpetajatena üliõpilaste ja pensioneerunud õpetajate kasutamisele.
Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer sõnas, et Prantsusmaal on koolid olnud vähe suletud, kuna laialdaselt kasutatakse kiirteste ning teisalt on loodud mitmeid distantsõppe platvorme. Argentiina haridusminister Nicholas Trotta lisas, et veebruaris alanud uus kooliaasta lähtub juhtmõttest „terviseta pole olevikku, hariduseta pole tulevikku“. Loodud on ka platvorm, kus on reaalajas võimalik jälgida koroonapuhanguid Argentiina koolides.
Kohtumine keskendus aasta väldanud koroonapandeemia mõjudele haridusele ning õpilünkade tekke vältimisel. Arutelude keskmes oli õpetajate toetamine ning koolide lahti hoidmine turvalist õpikeskkonda tagades. Paneelis osalesid Indoneesia, Argentiina, Bosnia ja Hertsegoviina, Gaboni, Mauritaania, Kanada Quebeci provintsi, Paraguay, Lõuna-Sudaani, Kõrgõzstani, Prantsusmaa, Libeeria, Nicaragua, Süüria, Angola, Saalomoni saarte, Suriname, Belgia, Kolumbia, Soome, Lõuna-Aafrika Vabariigi haridusministrid ning kõrged haridusametnikud Jaapanist, Armeeniast, Dominikaani Vabariigist, Katarist, Kuubalt, Naurult, samuti WHO ja UNESCO esindajad.
Kohtumisel osalesid enam kui 90 riigi haridusministrid ja -ametnikud.
