Soome rahvaarv kasvab võõrkeelsete arvelt

By

-

märts 30, 2021

NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel oli ametlik rahvaarv 2020. aasta lõpus 5 533 793. Rahvaarv kasvas 2020. aasta jooksul 8501 võrra. Rahvaarv kasvas aastaga 0,2 protsenti. Soome, rootsi ja saami keelt emakeelena kõnelevate isikute arv vähenes 11 702 võrra ja võõrkeelsete arv kasvas 20 203 võrra.

Soomes elas püsivalt 2020. aasta lõpus 432 847 võõrkeelset inimest, see on 8 protsenti rahvastikust. Neist vene keele kõnelejaid oli 84 190, eesti keele kõnelejaid 49 551 ja araabia keele kõnelejaid 34 282.

Kõige kõrgem oli võõrkeelsete osakaal maakondadest Uusimaal – 15 protsenti. Väikseim võõrkeelsete osakaal on Lõuna-Pohjanmaal – 2 protsenti.

Vene keele kõnelejad on maakonniti suurim võõrkeelsete grupp, välja arvatud Kanta-Häme ja Pohjanmaa ja Ahvenamaa. Kanta-Hämes (Hämeenlinna ümbrus) on suurim võõrkeelsete grupp eestlased. Pohjanmaal on suurim võõrkeelsete grupp vietnamlased ja Ahvenamaal rumeenlased.

Omavalitsuseti on suurim võõrkeelsete osakaal Vantaal (22 protsenti), Espoos (19 protsenti) ning Närpiös (linn Pohjanmaal) ja Helsingis (17 protsenti). Soome 309 omavalitsusest on venekeelsed suurim võõrkeelne grupp 151 omavalitsuses.

Eelmisel, 2020. aastal kasvas omavalitsustest rahvaarv kõige enam Vantaal (3456), Helsingis (3085) ja Espoos (3065). Rahvaarvu kasv on seotud ainult võõrkeelse elanikkonna kasvuga, kuna soome, rootsi ja saami keelt kõnelevate inimeste arv vähenes.

Rahvaarv vähenes 2020. aastal omavalitsustest kõige enam Kouvolas (926 isiku võrra) ja Mikkelis (551 isiku võrra).

Soomes ületas 2020. aastal 100-aastaste hulk esmakordselt 1000 piiri. 100-aastaseid oli kokku 1038, kellest mehi 152 ja naisi 886. 100-aastaste arv kasvas 2020. aastal 130 isiku võrra.

Suurim vanusegrupp oli Soomes 2020. aastal need, kes sündinud 1983. aastal, neid oli kokku 74 548. Neist omakorda iga seitsmes on võõrkeelne. Teisel kohal on 1963. aastal sündinud, keda oli 74 540. Kui arvestada ainult soome, rootsi ja saami keele kõnelejaid, siis nende hulgas on suurim vanusegrupp 1948. aastal sündinud.

Soome: Kutsekooli lõpetanule makstakse 4822 eurot kuus – vaata, millistel aladel on teenistus parim

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet — Kevadel hakkavad paljud omale eriala valima ja seetõttu on hea teada, millistel erialadel makstakse peale kooli lõpetamist rohkem. Väljaanne Taloussanomat reastas elukutsed, kus peale kutsekooli või gümnaasiumi lõpetamist on teenistus kõige parem:

Elukutse / Mediaansissetulek kuus

Tarkvara süsteemiarhitektid / 4 822
Müügiinsenerid ja ravimitutvustajad / 4 642
IT-ala müügispetsialistid / 4 620
Muud andmeside spetsialistid / 4 592
Tööstustoodangu spetsialistid / 4 423
Juhtimise ja organisatsioonide spetsialistid / 4 365
Elektroonika spetsialistid / 4 303
Laevade lastijad-lossijad / 4 249
Muud tarkvara arendajad / 4 235
Muud tehnoloogia spetsialistid / 4 225
Elektri ala spetsialistid / 4 150
Masinate tehnoloogia spetsialistid / 4 143
Maaparanduse spetsialistid / 4 129
Puidu töötlemise ja keemiatööstuse spetsialistid / 4 119
Lennukiremontijad / 4 100
Paberi ja kartongi valmistajad / 4 052
Rongiliikluse juhid / 4 042
Rakenduste arendajad / 3 995
IT-süsteemide haldajad / 3 983
Laenuspetsialistid / 3 914
Reklaami ja marketingi spetsialistid / 3 880
Televisiooni tehnikaspetsialistid / 3 804
Ajakirjanikud / 3 730
Komissarid ja konstaablid / 3 724
Andmesidevõrgu tehnikud / 3 710
Kraanajuhid / 3 702
Veebitehnikud / 3 692
Raamatupidajad / 3 690
Müügiesindajad / 3 625
Ametnikud / 3 622

Soome: Eestlaste poolt Helsingis avatud laste mängutuba langes koroonapiirangute ohvriks

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet — Eestlannad Margit Paluvits ja Eveli Nurmik avasid eelmisel, 2020. aastal Helsingis Malminkartanos laste mängutoa Hulina, aga see sai avatud olla vaid mõned kuud. Ettevõtmine jäi koroonapiirangute jalgu ja pidi novembris uksed sulgema. Laste mängutuba oli varustatud mänguasjade ja kööginurgaga ning seda said inimesed laste pidudeks üürida. Sarnased mängutoad on väga populaarsed Eestis, vahendab Helsingin Sanomat.

Nüüd on pandud mängutuba müüki. Pakkumisi polnud teisipäevaks, 30. märtsiks veel tulnud, aga lootus on, et ruumid saab müüa või välja rentida. Huvi on tundnud üks pitsakoht, õmblustöökoda ja terviseasutus.

Paluvits oli mängutoa kurva lõpu üle õnnetu, sest selle järele oleks Helsingis olnud nõudlust. Ta lubas tulevikus uuesti proovida, mõnes käidavamas kohas. Tulevikus on kavas leida rohkem toetajaid ja teha reklaami.

Helsingis on muidu mitmeid seltsiruume, mida saab pidude korraldamiseks üürida. Mängukeskus Hoplop on samuti populaarne lastepidude pidamise koht.

Mängutoa Hulina eelis oli aga selle kompaktsus – suurus oli vaid 89 ruutu. Suurtes ruumides on emad alati mures, mida lapsed teevad. Väikses ruumis on lapsed turvaliselt silma all.

Hulinas oleks pidanud korraldama vähemalt 8 üritust kuus, et see oleks end ära tasunud. Üüri hind oli mõistlik – näiteks kolmeks tunniks sai seda üürida 100 euroga.

Paluvits ostis ruumid eelmise aasta veebruaris, kui koroona polnud veel levima hakanud. Nad remontisid ruumid ära.

Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulekul kehtinud erikord lõppeb

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet – Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles ehk 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eneseisolatsioonist ja testimisest vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.

Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.

Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on sellele kõige lähemal Soome, kus nakatumisnäitaja on 164,1. Läti näitaja on 384,3 ja Leedu oma 320,4.

Loe lisaks:
Eesti: Alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva ISOLATSIOONIS

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 30, 2021

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.