NordenBladet – Ööpäevaga lisandus 17 koroonaviiruse tõttu surnud inimest, kellest ühe surm registreeriti tagantjärele. Surid 54-aastane naine, 63-aastane mees, 64-aastane mees, 65-aastane mees, 68-aastane mees, kaks 70-aastast meest, 71-aastane mees, 77-aastane mees, 78-aastane mees, 79-aastane naine, 81-aastane naine, 82-aastane mees, kolm 84-aastast meest, 89-aastane mees. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 896 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6580 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1202 ehk 18,3 protsenti testide koguarvust.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 104, haiglaravi vajab 709 patsienti. Seda on 16 patsiendi võrra vähem kui esmaspäeval.
Intensiivravil on 72 patsienti, neist juhitaval hingamisel 46. Ööpäev varem oli intensiivravil 71 ja juhitaval hingamisel 51 patsienti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 714 inimesel. 536 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 142, Tartumaale 56, Lääne-Virumaale 51, Viljandimaale 34, Pärnumaale 29, Saaremaale 28 ja Raplamaale 24 uut positiivset testi.
Võrumaale tuli juurde 19, Läänemaale 17, Jõgevamaale 16, Järvamaale 11, Hiiumaale kaheksa Valgamaale seitse ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu.
40 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1344,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,4 protsenti.
Nakkusjuhte on alates pandeemia algusest tuvastatud 105 416.
Ööpäevaga tehti 2308 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 1967 ja teisi 341.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 196 317 inimesele, kaks doosi on saanud 61 206 inimest.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTieto esitati küsimus aktsiasäästukonto kohta. Seal oli algul 15 000 eurot, nüüd 30 000 eurot. Soov on võtta kontolt 10 000 eurot. Kas maksu tuleb maksta osa summa pealt, või tervelt summalt? Kas maks tuleb endal välja arvutada ja maksta?
Vastab maksujurist Merja-Liisa Huolman-Lakari:
Kui võtta raha aktsisäästukontolt, siis jagatakse summa põhisummaks ja kasumiks. Kasum on maksustatav omanikutulu, põhisumma on maksuvaba.
Kui kontole on investeeritud 15 000 eurot ja hetkel on kontol vara 30 000 euro eest, siis on kasum 15 000 eurot. Sellisel juhul on pool võetavast summast maksustamisele kuuluv omanikutulu.
Kui müüa kontol olevaid aktsiaid ja võtta kontolt 10 000 eurot, siis on maksustatav omanikutulu 5000 eurot (15 000/30 000*10 000). Ülejäänud ehk 5000 eurot on maksuvaba. Kontole jääb põhiosa alles (15 000–5 000) 10 000 eurot.
Teenusepakkuja arvutab ise kasumi välja ja arvestab sealt 30 protsenti ettemaksu. Samuti teavitab teenusepakkuja automaatselt maksuametit. Isik peab ise vaid kontrollima andmeid eeltäidetud tuludeklaratsioonist.
NordenBladet —Eesti on otseste välisinvesteeringute kaasamisel elaniku kohta lähiriikide seas esirinnas ning enamik välisinvestoreid on Eestisse tehtud investeeringuga rahul, selgub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) tellitud ja Tartu Ülikooli läbiviidud uuringust. Samas on jätkuvalt mitmeid väljakutseid, mis nõuavad ettevõtluskeskkonna arendamist.
Eesti on olnud senini edukas välisinvesteeringute kaasamisel oma majandusse ning välisosalusega ettevõtetel on väga oluline roll Eesti majanduses. „Eesti on pidevas konkurentsis teiste riikidega investeeringute pärast – see on ka põhjus, miks on vaja ettevõtluskeskkonda parendada. Teisalt on välisinvestorid meie majanduskeskkonna kanaarilinnud – kui välisinvesteeringute sissevool hakkab vähenema, viitab see tihtipeale majanduskeskkonna halvenemisele, mistõttu väheneb ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime,“ ütles EASi juht Peeter Raudsepp. „Möödunud aastal aitas EASi välisinvesteeringute keskus Eestisse tuua 160 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid,“ lisas Raudsepp.
Peamise kitsaskohana tõid välisinvestorid välja tööjõuturul vabade spetsialistide puudumise ja nende vähese pealekasvu Eestis, teiseks maksupoliitika ning kolmandaks kutseharidussüsteemi nõrkuse. „Kvalifitseeritud tööjõud on ettevõtete suurim vara ja selle tööjõu ebapiisavus on suurim probleem. Sobiliku tööjõu pakkumise suurendamiseks on kaks poolt – ühelt poolt läbi mõelda, milliseid muutusi on vaja teha, et Eestis olemasolev tööjõud vastaks paremini ettevõtete vajadustele ning teine pool on välisspetsialistide teadlik kaasamine,“ ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus on probleem ka mujal lääneriikides, mistõttu otsivad ettevõtted jätkuvalt võimalusi automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. „Välistalendi kaasamisel aitab EASi Work in Estonia programm ning pakume erinevaid toetusi ja teenuseid, mis aitavad ettevõttel oma tegevust digitaliseerida,“ märkis Raudsepp.
Uuringu läbiviijad soovitavad keskenduda Eesti investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks läbi mõelda riigi pikaajaline arenguvisioon. „Senine narratiiv on olnud eelkõige seotud infotehnoloogiaga, kuid koos kliimateema aktuaalsemaks muutumisega kasvab järjest bioressursside tähtsus, loodusvarade nutikas rakendamine ja rohetehnoloogiate arendamine – see võiks olla Eesti kuvandis senisest palju tähtsamal kohal, mis tähendaks vastavate valdkondade kompetentside ja teadmuskeskuste oluliselt suuremat arendamist,“ kommenteeris Varblane.
Tänaseks on Eesti jõudnud tasemele, kus algab valikuline lähenemine välisinvestoritesse. Uuringu läbiviijate hinnangul peaks välisinvestorite valikuprintsiibid regiooniti erinema. „Meil on hea meel, et uuring toetab meie senist tegevust, sest olemegi välisinvesteeringute maandamisel pidanud silmas, et Harjumaale ja Tartusse maandada eelkõige kõrge teadmusmahukuse ja kõrge digitaliseerituse tasemega välisinvesteeringuid, Ida-Virumaal tööjõumahukamaid välisinvesteeringuid fookusega töötleval tööstusel ja energeetikal ning mujal Eestis välisinvesteeringuid, mis on suunatud peamiselt olemasoleva bioressursi senisest paremale väärindamisele, rakendades uusi tehnoloogilisi lahendusi ja ärimudeleid,“ ütles EASi välisinvesteeringute keskuse direktor Kaspar Kork.
2019. aastal kavandatud investeerimisprojektidest 10 protsenti on tühistatud ja 25 protsenti edasi lükatud. „Välisinvestorite puhul kehtib ütlus „oma silm on kuningas“ ning näeme ka oma töös, et reisipiirangute ja ebakindlate olude tõttu on paljud uued välisinvestorid oma tegevuse hetkel pausile pannud,“ sõnas Kork.
Rohkemate investeeringute maandamiseks väljaspool suurlinnu on uuringu kohaselt vaja täiendavaid meetmeid regionaalarengu toetamiseks, nagu näiteks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine ja ettevõtluse arendamisse panustamine, maksusoodustused ja toetusmeetmed uutele suurinvesteeringutele, mis tehakse regioonidesse.
Väliskapitalil olevad ettevõtted on väga märkimisväärne osa Eesti majandusest ning olulisteks tööandjateks just väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. Eesti majanduses tervikuna andsid välisomandis olevad ettevõtted Statistikaameti andmetel 20 ja enama töötajaga ettevõtete seas 2018. aastal 41 protsenti käibest, 37 protsenti tööhõivest ja 55 protsenti ekspordist.
Uuringu eesmärk oli hinnata välisinvestorite rolli Eesti majanduses ja motivatsiooni Eestisse investeerimisel, selgitada välisinvesteeringute mõju Eesti majandusele ning esitada kriteeriumid, mille alusel välisinvesteeringute kaasamist sihistada ning soodustada. Uuringu raames tehti intervjuud 80 Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtte juhiga ning välisosalusega ettevõtete hulgas viidi läbi veebipõhine küsitlus, kus osales 117 vastajat. Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin .
Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna töörühm, kuhu kuulusid Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak ning Oliver Lukason.
Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
NordenBladet — Valitsus arutas 25.märtsil sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks.
„Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus suureneb veelgi nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele ning tõusmas on nii eakate kui erivajadusega inimeste arv.“
Sotsiaalministeerium tegi rea kaugemale ulatuvaid ettepanekuid, mille kaudu pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Ettepanekud puudutasid hooldajate tööhõives osalemise toetamist sotsiaalmaksu erisuse loomise kaudu, mis soodustab osaajaga töötamist ja kindlustab hooldajale suurema pensioni tulevikus. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks esitati ettepanek hoolduspuhkuse kasutamise laiendamiseks, sidudes hoolduspuhkuse saamise õigus lahti hooldatava puude raskusastmest ning puhkust hüvitatakse töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu alusel. Omastehooldajatele sobiva toe pakkumine koolituste ja teenuste näol töötatakse välja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil.
Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb teenuse saajate kulude jätkuva kasvu tõttu leida lahendused, kuidas võimaldada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning motiveerida omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. „Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas,“ lisas Riisalo.
Üheks suurimaks kitsaskohaks on praegu väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kui enim kasutatud sotsiaalteenuse rahastamine. 2019. aastal kasutas teenust 13 048 inimest. Teenuse kogukulud olid u 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad ja nende pereliikmed rahastasid u 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused u 17 miljonit eurot (22%).
Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Mudeli kohaselt hakkaksid inimesed edaspidi maksma majutuse- ja toitlustuse komponentide eest ja kohalikud omavalitsused riigi toel hoolduskomponentide eest.
Nii 2020. aastal kui eile Vabariigi Valitsuse tehtud otsusele liikuda edasi KOV ja riigi partnerlusmudeliga, tuleb tänases olukorras tegeleda alternatiivsete rahastusskeemide väljatöötamisega, et inimesed ei jääks neile vajaliku abita ja väheneks nende koormus üldhooldusteenuse rahastamisel, samuti luua omastehooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed garantiid hoolduspuhkuse ja pensioni näol. Eelnimetatud muudatuste elluviimiseks vajaliku rahastuse küsimusi käsitletakse riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.
Taust:
Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20%, siis prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. 2020 aasta alguses oli Eestis puudega inimesi kokku 154 280, mis moodustas rahvastikust 11,6%. Prognooside järgi see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust.
Üldhooldusteenusele võrdluseks osutati 2019. aastal koduteenust 7 274 inimesele, 2017. aastal 6400le inimesele. Kohalike omavalitsuste kulutused koduteenusele olid ca 8,5 miljonit eurot aastas, teenuse saajate ja nende pereliikmete osalus ca 0,43 miljonit eurot aastas. Koduteenuse saajate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud 6200-7200 juures, kuid on jätkuvalt poole võrra väiksem kui üldhooldusteenuse kasutajate arv.
NordenBladet — Eesti Teadusagentuur esitas naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet 48 Eesti teadlase nimed.
Portaal aitab tõsta teadlaste rahvusvahelist tuntust ning on teadlastele ja teadusasutusele praktiline abivahend leidmaks sobivaid projektipartnereid, esinejaid üritustele jne.
Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson: „Kuigi üha enam on märgata naisi nii otsustuskogudes kui ka tippjuhtide hulgas, on veel palju arenguruumi, et naisteadlased saaksid teaduse edendamises meestega samaväärselt kaasa lüüa. AcademiaNet portaal on suurepärane võimalus suurendada meie tublide naisteadlaste nähtavust üleilmselt.“
Portaali jõuab Eesti naisteadlaste paremik vaid läbi teadusagentuuri nominatsiooni. AcademiaNet-i jõudvad teadlased peavad olema silmapaistva akadeemilise kvalifikatsiooniga ja iseseisva uurimisrühma juhi kogemusega. Kandidaatide esitamisel lähtuti teadlaste edukusest riiklike rühmagrantide taotlemisel ja positiivselt evalveeritud teadusasutuste ettepanekutest.
AcademiaNet on aktiivne alates 2010. aastast ja avatud kasutamiseks kõigile teadushuvilistele. Swiss National Science Foundationi hallatavas portaalis on esindatud rohkem kui 3100 teadlast üle kogu maailma. Teadusagentuur esitas Eestist esimesed 18 nominenti 2018. aastal.
AcademiaNet portaali lisanduvad järgmised Eesti teadlased:
Airi-Alina Allaste, Anna Verschik, Annika Reintam Blaser, Anu Mänd, Anu Toots, Elve Lode, Ene Kõresaar, Eneken Laanes, Epp Annus, Eve Eisenschmidt, Eve Kikas, Eve Veromann, Evelin Loit, Helen Sooväli-Sepping, Irina Paert, Kadri Männasoo, Kai Pata, Kairit Tammets, Karin Dean, Karmen Toros, Kerli Mõtus, Kersti Markus, Krista Jaakson. Krista Loogma, Kristiina Tambets, Lehte Roots, Liisi Keedus, Luule Epner, Maarja Grossberg, Maie Bachmann, Marge Unt, Margit Langemets, Mari Uusküla, Marika Mägi, Marina Kritševskaja, Marju Kõivupuu, Merike Sisask, Piret Viires, Reili Argus, Ringa Raudla, Signe Vahur, Sirje Virkus. Susannne Durst, Tairi Rõõm, Tiina Randma-Liiv, Tiiu Koff, Tuuli Käämbre ja Ulrike Rohn
