NordenBladet – Soome regionaalministri Sirpa Paatero määratud töögrupp alustas avaliku nõukoja koostatud ettepanekute põhjal vihakõne täiendava piiramise läbivaatamist.Nõukoda esitas aruande, mille eesmärk on riigis vihakõne likvideerida. Aruandes on 25 soovitust. Regionaalministeeriumis koostati töögrupp soovituste võimalikuks rakendamiseks.
Soovituste hulgas on usaldusväärse organisatsiooni loomine, mis annaks teada vihakõnest.
Samuti soovitati luua interneti trollide vastane tegevus – “trollivastane armee”. Vihakõnelejatega kokku puutudes ütlevad nad otse, et tegemist on vihakõnega ja see pole lubatud.
Vihakõne piiramise eesmärk on ettepanekute kohaselt elavdada arutelukultuuri. Aruanne soovitas kaasata vihakõne piiramiseks ka riigi küberturvalisuse ameti.
Aruande koostajad leiavad, et entusiasm vihakõne teostamise vastu kaob, kui internetiplatvormid täidetakse konstruktiivsete arvamustega.
Aruandes soovitati ühiseid, kaalutletud ja läbipaistvaid reegleid, et platvormidel toimuv arutelu põhineks inimõigustel. Soome seaduste järgi tegutsevad veebiplatvormide moderaatorid peavad avaldatud sisu eest vastutama õiguslikult, nagu seda teevad praegu ajalehtede peatoimetajad.
Aruande koostajad soovivad, et politsei, kohtud saaksid rohkem volitusi. Siis oleks politseil juhtumite uurimiseks suurem tegutsemisvabadus ja karistamisprotsessid kiireneksid.
Lõpparuandes soovitatakse ka rangemaid karistusi. Ühiskondlikult kasulik töö võiks olla üks karistusmeetmeid.
Samuti tuleb täpsemalt määratleda, mis on vihakõne. Aruande koostajad soovivad, et soole, rahvusele või vähemusgrupile suunatud vihakõne oleks alus karistamiseks
Aruande koostajad leiavad samuti, et poliitikud peavad andma eeskuju ja vältima vihakõnet. See oleks ka tingimus valimistel kandideerimiseks.
NordenBladet —Keskkonnaminister Tõnis Mölder plaanib lähiajal esitada valitsusele kinnitamiseks ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimise korra muutmise, et välistada ümberlaadimisest tuleneda võiv keskkonnaoht hoiualadel. Ühtlasi soovib keskkonnaminister teha valitsusele ettepaneku hakata analüüsima, kas Eestis võiks reostustõrje rahastamiseks luua õlifondi.
Kui valitsus määruse muutmise heaks kiidab, oleks edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine (STS-toimingud) lubatud ainult selleks määratud ankrualadel. Määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmisega jääks nimekirjast välja need ankrualad, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning kuhu polnud sellised tegevused nende ankrualade moodustamisel planeeritud.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tehti ankrualade valik Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös ning lisaks andsid sellele eksperthinnangu mereteadlased. „Ametkonnad hindasid ankrualasid nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse seisukohast kui ka keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. Mereteadlased aga hindasid ankrualadel kolme tüüpi tegevusi – punkerdamist, LNG või LPG ümberlaadimist ning teiste ohtlike ainete ümberlaadimist,“ selgitas Mölder.
Muutmisele läheks ka laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmise kord. Kui seni oli loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, siis edaspidi võiks kooskõlastada STS-tegevuse keskkonnakaalutlusi silmas pidades ka Keskkonnaamet.
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele, sh Sadamate Liidule, Laevaomanike Liidule, Eesti Gaasiliidule, ASile Eesti Gaas, Consolato del Marele, OÜle Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioonile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Eelnõule laekus väga palju erinevaid märkusi ja ettepanekuid, millega Keskkonnaministeerium on võimaluste kohaselt arvestanud.
Mölder soovib teha valitsusele ka ettepaneku välja selgitada, kas Eestis tasuks luua õlifond. Mölderi sõnul võiks õlifondist edaspidi katta nii reostustõrjevõimekuse suurendamiseks vajalikke kulutusi kui ka vajadusel rahastada reostuse likvideerimist. „Nii saaksime Eesti mereala ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise keskkonnariskide eest paremini kaitsta,“ lisas Mölder.
Esmalt tuleks analüüsida, kas Eesti mereala kasutamise eest makstavad tasud on piisavad Eesti merekeskkonna kaitse seisukohast vaadatuna. Seejärel saaks valminud analüüsi tulemusi arvesse võttes koostada ettepaneku õlifondi loomseks. Vastava ettepaneku peaks kinnitama Vabariigi Valitsus.
NordenBladet — Eile toimus UNESCO eestvedamisel kõrgetasemeline haridusministrite kohtumine, kus osalejad vahetasid mõtteid koroonapandeemia ja kriisist väljumise teemadel ning arutasid, kuidas tasandada aastaga tekkinud teadmistelünki ja tuua õpilased turvaliselt tagasi kooli.
“Õnneks ei ole me samas olukorras kui aasta tagasi, mil üleöö tuli jätkata õppimise ja õpetamisega distantsilt. Nii on meil täna oluliselt rohkem teadmisi ja andmeid, mille põhjal langetada kaalutletud otsuseid, ning mõistame, mis töötab ja mis mitte,” sõnas minister Liina Kersna. „Teisalt on jätkuv pandeemia toonud välja kitsaskohad, mis vajavad võrreldes tavapärasega oluliselt suuremat tähelepanu: vaimne tervis, distantsõppe ühekülgsus või ebaühtlane lähenemine sellele,“ lisas Kersna.
Minister selgitas oma sõnavõtus, et paljude murekohtade kõrval ei tasu unustada positiivset: igasugune kriis suurendab innovatsiooni ning võimaldab katsetada uusi lahendusi. Nii on toonud kriis kiirendatud korras kasutusele mitmekülgsed tehnoloogilised lahendused, mis aitavad õppimist muuta nutikamaks ja personaliseeritumaks. Teisalt on distantsõpe sundinud õpetajaid ja õpilasi uusi lahendusi omaks võtma ning kõrvale heitma kahtlused või eelarvamused, sest ühtäkki on nutilahendused olnud ainus võimalus õppetöö läbi viimiseks.
Kontaktõppe jätkamine on suur väljakutse
Ministrid arutasid, kuidas pandeemiaolukorrast väljuda ning tõdesid, et suure tõenäosusega viirus lähiajal ei kao. Väljakutseterohke olukorraga tuleb kohaneda ja distantsõppest kujuneb kontaktõppe kõrval arvestatav alternatiiv. Minister Kersna tutvustas kolleegidele Eesti plaane kontaktõppe taastamiseks ning kuigi veel ei ole selge, millal õpilased koolipinki naasevad, on oluline juba selleks ettevalmistusi teha ja mõelda läbi, kuidas tagada võimalikult turvaline koolikeskkond.
“Eesti koolides võetakse kasutusele kiirtestid, tegeletakse koolihoonete ventilatsiooni parandamisega, kantakse maske ning määravaks saab haridustöötajate laialdane vaktsineerimine,” sõnas Kersna. Ta lisas, et olulist rolli mängivad ka tugimeetmed nagu koolipsühholoogide tõhusam kaasamine murede ennetamiseks ja lahendamiseks, tehnoloogiline tugi haridusasutustele, haridustehnoloogia ettevõtete kaasamine ja asendusõpetajate programmi sissetöötamine.
Teistes riikides kasutatakse laialdaselt kiirteste
Kanada Quebeci provintsi haridusminister Jean-Francois Roberge tõi esile, et tänu koroonakriisile on suurenenud piirkondadevaheline koostöö parimate lahenduste leidmiseks ja jagamiseks, aga ka õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamise toetamisel. Käesoleval õppeaastal on koolid Quebecis olnud suletud võrdlemisi vähe tänu kiirele koroonapositiivsete ja lähikontaktsete isoleerimisele, vahetustega koolis käimisele ning asendusõpetajatena üliõpilaste ja pensioneerunud õpetajate kasutamisele.
Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer sõnas, et Prantsusmaal on koolid olnud vähe suletud, kuna laialdaselt kasutatakse kiirteste ning teisalt on loodud mitmeid distantsõppe platvorme. Argentiina haridusminister Nicholas Trotta lisas, et veebruaris alanud uus kooliaasta lähtub juhtmõttest „terviseta pole olevikku, hariduseta pole tulevikku“. Loodud on ka platvorm, kus on reaalajas võimalik jälgida koroonapuhanguid Argentiina koolides.
Kohtumine keskendus aasta väldanud koroonapandeemia mõjudele haridusele ning õpilünkade tekke vältimisel. Arutelude keskmes oli õpetajate toetamine ning koolide lahti hoidmine turvalist õpikeskkonda tagades. Paneelis osalesid Indoneesia, Argentiina, Bosnia ja Hertsegoviina, Gaboni, Mauritaania, Kanada Quebeci provintsi, Paraguay, Lõuna-Sudaani, Kõrgõzstani, Prantsusmaa, Libeeria, Nicaragua, Süüria, Angola, Saalomoni saarte, Suriname, Belgia, Kolumbia, Soome, Lõuna-Aafrika Vabariigi haridusministrid ning kõrged haridusametnikud Jaapanist, Armeeniast, Dominikaani Vabariigist, Katarist, Kuubalt, Naurult, samuti WHO ja UNESCO esindajad.
Kohtumisel osalesid enam kui 90 riigi haridusministrid ja -ametnikud.
NordenBladet — Soomes on sajad vaktsineeritud inimesed haigestunud koroonasse ja see pole mingi ime, sest vaktsiin ei anna kohe kaitset.
Soome terviseameti andmetel on Soomes teada 423 laboris kinnitatud juhtumit, kus vaktsineeritud inimene on haigestunud koroonasse. Need andmed on saadud võrreldes vaktsineeritute ja nakkushaiguste registrite andmeid, vahendab Helsingin Sanomat.
Terviseameti peaarsti Hanna Nohynek ütles, et enamusel neist on haigus olnud nii leebe, et pole vajanud haiglaravi. Väike osa vaktsineeritutest on aga sattunud koroonaga haiglasse.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS juhtiv peaarst Markku Mäkijärvi ütles vaktsineeritute haigestumist kommenteerides, et need on signaalid, mida tasub tähele panna. Tema väitel on haiglasse sattunud praegu üksikud vaktsineeritud, neist mõni on saanud esimese vaktsiinisüsti ja mõni mõlemad süstid.
Vaktsineeritute haigestumine pole üllatav, kuna on teada, et vaktsiinist saadav kaitse tekib mõne aja pärast.
Üle 400 haigestunu võib tunduda suur number, aga Nohyneki väitel on vaktsineeritud ligi 850 000 inimest. Sellega võrreldes on haigestunud vaid 0,05 protsenti vaktsineeritutest.
Maailmast on teada, et vaktsiinide toime on väiksem koroona Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonide puhul, Soomes pole need mutatsioonid veel laialdaselt levima hakanud. Lõuna-Aafrika mutatsioon levib eriti Helsingi piirkonnas.
HUS-i nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et võib minna koguni 4 nädalat, enne kui esimene vaktsiinisüst mõjuma hakkab. Seetõttu pole vaktsineeritute haigestumine mingi ime, samuti ei anna vaktsiin sajaprotsendilist kaitset. Seetõttu peavad järgima ohutusnõudeid ka need, keda on vaktsineeritud.
Kuigi vaktsineeritud inimesed võivad samuti haigestuda, arvatakse siiski, et vaktsiin kaitseb inimesi raskete haigusjuhtude eest.
NordenBladet – Ööpäevaga lisandus 17 koroonaviiruse tõttu surnud inimest, kellest ühe surm registreeriti tagantjärele. Surid 54-aastane naine, 63-aastane mees, 64-aastane mees, 65-aastane mees, 68-aastane mees, kaks 70-aastast meest, 71-aastane mees, 77-aastane mees, 78-aastane mees, 79-aastane naine, 81-aastane naine, 82-aastane mees, kolm 84-aastast meest, 89-aastane mees. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 896 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6580 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1202 ehk 18,3 protsenti testide koguarvust.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 104, haiglaravi vajab 709 patsienti. Seda on 16 patsiendi võrra vähem kui esmaspäeval.
Intensiivravil on 72 patsienti, neist juhitaval hingamisel 46. Ööpäev varem oli intensiivravil 71 ja juhitaval hingamisel 51 patsienti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 714 inimesel. 536 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 142, Tartumaale 56, Lääne-Virumaale 51, Viljandimaale 34, Pärnumaale 29, Saaremaale 28 ja Raplamaale 24 uut positiivset testi.
Võrumaale tuli juurde 19, Läänemaale 17, Jõgevamaale 16, Järvamaale 11, Hiiumaale kaheksa Valgamaale seitse ja Põlvamaale kuus uut nakkusjuhtu.
40 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1344,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,4 protsenti.
Nakkusjuhte on alates pandeemia algusest tuvastatud 105 416.
Ööpäevaga tehti 2308 vaktsineerimist, millest esmaseid kaitsesüste oli 1967 ja teisi 341.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 196 317 inimesele, kaks doosi on saanud 61 206 inimest.
