Reede, juuni 20, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

MÜSTEERIUM: Taanis ei saada aru, miks vaktsineerimata lapsed ei nakatu koroonaga

NordenBladet — Kui mujal maailmas, näiteks USA-s nakatuvad massiliselt vaktsineerimata inimesed, eriti lapsed, siis Taanis midagi sellist pole ja nakatumiste arv väheneb. Taanis on 83,5 protsenti elanikest koroona vastu täielikult vaktsineeritud, aga suur osa, näiteks lapsed on vaktsineerimata. USA-s ja mujal nakatuvad lapsed massiliselt koroona Delta variandiga, aga Taanis midagi sellist märgata pole, vahendab TV2.dk.

Taanis kardeti, et pärast kõigi piirangute kaotamist hakkab nakatumiste arv kasvama, aga juhtus vastupidine asi – nakatumiste arv hoopis väheneb. Kopenhaageni ülikooli eksperimentaalse viroloogia professor Allan Randrup Thomsen ütles, et keegi ei saa aru, miks see nii on – see on täielik müsteerium.

Professor Thomsen ütles, et põhjus võib olla mahedas sügisilmas, või selles, et piirangute kaotamise mõju pole hakanud veel avalduma. Reaalsus on aga see, et Taani laste hulgas pole kardetud koroonaplahvatust toimunud.

Üle maailma imetletakse nüüd Taanit, kus kaotati 10. septembrist kõik koroonapiirangud. Nakatumiste arv on Taanis praegu sama madal kui oli juuni lõpus.
Professor Thomsen ütles, et päris lõdvaks end veel lasta ei saa, sest suurema vaktsineerituse tõttu testitakse vähem inimesi ja nakkus võib levida varjatult. Praegu saab nautida piirangutevaba elu, aga valmis peab olema selleks, et olukord järsku muutub.

Taani nakkushaiguste professor Jens Lundgren hoiatas, et vaktsiinid pole täiuslikud, mis tähendab, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud inimesed. Samas ütles ta, et nakatumiste arv ei näita enam automaatselt seda, kui palju inimesi satub haiglasse. See oli nii eelmisel talvel, aga enam see nii ei ole, sest ohustatud grupid on vaktsineeritud.

 

Eesti: Soomusväelased vahetasid liitlastega kogemusi

NordenBladet — Eile lõppes 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus kahepäevane soomusseminar, mille käigus arutasid seitsme riigi esindajad soomusvägede tulevaseid väljakutseid ja nendega toime tulekut. Tänavuse seminari peateemaks oli C3 ehk command, control and communications (juhtimine ja side).

„Eesti initsiatiivil toimuva seminari peamine eesmärk on kasvatada Läänemere riikide ühtsust ning jagada kogemusi. Meil kõigil on ees samad küsimused: milline on tuleviku lahinguväli, tuleviku sõdur ning kuidas seal valitsevates tingimustes tagada sõduri ja üksuse efektiivsus,“ ütles seminari vastutav korraldaja kapten Wolfgang Lang lisades, et kolmandat korda toimunud seminar täitis oma eesmärgi. „Igal riigil on omad kogemused, praktikad, õnnestumised ja õppetunnid ning informatsiooni jagamine aitab meid üheskoos kiiremini edasi. Me räägime üht keelt, oleme erinevatel õppustel koostööd harjutanud ning vajadusel oleme valmis selleks, et löögijõud ühendada.“

Soomusseminaril osalesid Eesti, Soome, Läti, Saksamaa, Hollandi, Poola ning Prantsusmaa soomustatud üksuste esindajad.

Avafoto: Soomusseminar (Eesti Kaitsevägi / Marina Loštšina)

 

Soomes hakatakse kiirkorras andma inimestele kolmandaid vaktsiinidoose – seda juba oktoobris

NordenBladet — Soomes valmistatakse kiirkorras ette kolmandate koroona-vastaste vaktsiinidooside andmist ja seda hakatakse tegema juba oktoobrikuus. Soome terviseamet on teinud ettepaneku hakata kolmandaid doose jagama võimalikult ruttu. Asjaga tegeleb praegu sotsiaal- ja terviseministeerium ja pärast seda teeb otsuse valitsus, vahendab Ilta-Sanomat.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et loodetavasti õnnestub hakata kolmandaid doose jagama juba oktoobris. Vaktsiine on selleks saadaval piisavalt.
Pudelikaelaks on praegu bürokraatia, sest Euroopa Liidus pole veel ühelgi vaktsiinil kolmanda doosi jaoks müügiluba. Samas on liikmesriikidel võimalik teha iseseisvaid otsuseid, seda meditsiinilistel ja rahvatervisest tulenevatel põhjustel. Ohustatud gruppidele on vaja hakata kolmandaid doose jagama kohe, et ära hoida haigus- ja surmajuhtumeid.

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt valmistatakse kolmandate dooside jagamist ette kiirkorras. Esimeses järjekorras saavad kolmanda doosi need üle 12-aastased, kel on haiguse või ravimite tõttu immuunpuudulikkus, neid on Soomes kokku 90 000.

Terviseameti andmetel ei piisa immuunpuudulikkusega inimestel kahest vaktsiinidoosist ja neile soovitatakse kolmanda doosi andmist kaks kuud pärast teist doosi. Neile inimestele oleks optimaalne kuur kolm doosi iga kahe kuu tagant.

Järgnevalt saavad kolmanda doosi need sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna töötajad, kes vaktsineeriti detsembrist 2020 kuni veebruarini 2021. Neid on kokku ligi 50 000. Nende hulka kuuluvad meedikud, kes töötavad koroonapatsientidega ja on seetõttu eriti suures ohus. Nende puhul on kolmanda doosi põhjuseks teisest doosist möödunud pikk aeg ja vaktsiini kaduv mõju. Neile antakse kolmas doos, kui teisest doosist on möödas 6 kuud.

Terviseameti ettepaneku kohaselt aga ei tohi kolmandate dooside jagamine takistada esimeste ja teiste dooside andmist.

Ülejäänud inimestele esialgu ei soovitata kolmanda doosi andmist, aga asja arutatakse veel septembrikuu jooksul, seda teistest riikidest saabuva info põhjal. Nohyneki väitel on kaitse viiruse vastu veel hea neil, kes on saanud kaks doosi ja kel pole immuunpuudulikkust. Praeguse info valguses pole Nohyneki väitel vaja kolmanda doosi andmisega kogu elanikkonnale kiirustada. Näiteks pole teada, milline immuunsus tekib siis, kui kaks doosi saanud inimene nakatub koroonaga – kas siis saab parema immuunsuse.

 

 

Soomes jagati filmiauhindu – tunnustuse sai ka eestlane

NordenBladet — Eile kolmapäeva, 15. septembri õhtul jagati välja tänavused Soome filmiauhinnad – Jussid. Õhtu edukaimaks filmiks osutus 10 kategoorias kandideerinud ja neist 7 Jussi’t võitnud „Tove Janssoni rääkimata lugu”, mis tõi ühe auhinna ka eestlasele – parima kostüümikunstnikuna tunnustati galal Eugen Tambergi.

Tänavustel Jussidel kandideerisid teiste seas ka Veiko Õunpuu „Viimased” (parim naisnäitleja, parim meeskõrvalosa) ja Lauri Randla „Hüvasti, NSVL” (parim kostüüm, parim grimm). Eesti filmikunstnik Jaagup Roomet oli nomineeritud parima kunstnikutöö eest filmis „Helene”, vahendab Spekter.

Jussi auhindu annab välja Soome filmitegijate ametiliit Filmiaura.

Soomes tahetakse kõik hooldajad sundvaktsineerida – see ei meeldi hooldajatele

NordenBladet — Soome terviseameti juht Markku Tervahauta tahaks, et kõik hooldajad ära vaktsineeritaks. Ta tahaks, et kehva tervisega inimestega tegelevate hooldajate puhul kantaks koroonavaktsiin kohustuslike vaktsiinide nimekirja. Tervahauta põhjendab väidet sellega, et eakad inimesed kuuluvad koroona riskigruppi, keda peab kaitsma. Praegu pole aga teavet, kui paljud hooldajad on lasknud end ära vaktsineerida, vahendab Yle.

Soome haiglaõdede ja hooldajate ametiühing Super pole aga sundvaktsineerimisega päri. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et praegu kohustuslikud leetrite, tuulerõugete, läkaköha ja gripivaktsiinid on turul olnud aastaid ja need on läbi proovitud. Koroonavaktsiiniga see aga nii pole, mistõttu muudetakse hooldajad sundvaktsineerimisega katsejänesteks.

Oma ala asjatundjad lasevad end heameelega vaktsineerida, kui on teada, et need on ohutud. Praegu on kord selline, et hooldaja ei pea tööandjale jagama teavet vaktsineerituse kohta. Samas on võimalik vaktsineerimata inimesed suunata teisele tööle.

Mõnedes Euroopa riikides peavad meedikud laskma end kohustuslikus korras koroona vastu vaktsineerida. Näiteks Prantsusmaal on vaktsineerimine kohustuslik haiglaõdedele, arstidele ja tuletõrjujatele. Kreekas on ähvardatud vaktsineerimata hooldajad tööst ilma jätta.

Praegu on meditsiini valdkonnas suur puudus nii hooldajatest kui õdedest. Kõik vabad töökäed on vajalikud. Seetõttu on võimalik värvata ka vaktsineerimata inimesi.

Praegu on Soomes märgatud, et kahe vaktsiini mõju on hakanud kaduma ka vaktsineeritutel, seetõttu on hooldekodudes puhkenud uued haiguskolded. Soomes vaktsineeriti kõigepealt vanureid ja nende hooldajaid. Soome terviseamet soovitab neile nüüd kolmandaid vaktsiinidoose.

Soomes on pandeemia ajal nakkushaiguste seadust mitmel korral muudetud, aga praegu pole kavas muuta koroonavaktsiini võtmist meedikutele ja hooldajatele kohustuslikuks.