NordenBladet — Teadlased on avastanud seose rinnavähi ja antibiootikumide vahel, kus antibiootikumid kiirendasid rinnavähi arengut.
Teadlased tegid hiirte peal kindlaks, et antibiootikumid kiirendasid rinnavähi arengut. Lisaks kiirendasid antibiootikumid vähi puhul kasvajate arengut teistes organites, vahendab Daily Mail.
Teadlaste väitel aitab uuring piirata antibiootikumide tarvitamist rinnavähi patsientidel. Uuringus kasutasid Norwichi Quadrami instituudi ja East Anglia ülikooli teadlased antibiootikumide kokteili ja laialt tarvitatavat antibiootikumi tsefaleksiini, et uurida hiirte peal, kuidas mõjutavad muutused soolestiku mikroflooras vähi arengut.
Teadlased tuvastasid, et antibiootikumid hävitasid soolestikus kasulikke baktereid, mis omakorda kiirendas kasvajate arengut. Lisaks leiti antibiootikume saanud loomadelt palju teatud tüüpi immuunrakke, mis on mastirakud. Nende rakkude tegevuse blokeerimine aitas antibiootikumide mõju leevendada ja kasvajate arengut aeglustada.
Uuringuga loodetakse leida võimalusi, kuidas antibiootikumide mõju leevendada nii, et kasvajate areng ei kiireneks. See on oluline, sest vähiravi kemoteraapia tagajärjel tekivad organismis põletikud, mida ravitakse antibiootikumidega.
NordenBladet — Soome maksuameti korraldatud tõhustatud kontrolli käigus taksoettevõtjate seas tuli välja 1,2 miljoni euro eest tulusid, mida polnud raamatupidamises kajastatud.
Põhjalikum kontroll tehti 182 taksoettevõtja hulgas. 45 protsenti neist pidid makse juurde maksma, vahendab Iltalehti.
Soomes leevendati taksoseadust 2018. aastal, pärast mida oli lihtsam saada taksoluba ning turule lisandus hulgaliselt uusi ettevõtjaid. Raamatupidamisega polnud asjad korras nii uutel kui ka vanadel ettevõtjatel.
Kontrollis tuli välja, et ettevõtjad on raamatupidamises kajastanud ka erasõitude kulusid ning muid isiklikke väljaminekuid. Palka on makstud mustalt ja tööandja kohustused on jäetud täitmata.
Soome taksoliit andis teada, et on sellise kontrolliga rahul. Ühtlasi näitas kontrolli tulemus taksoliidu hinnangul seda, et sellist kontrolli on vaja.
Kontrollist selgus, et rahvusvaheliste firmade nagu Uber ja Yango heaks töötavad juhid ei ole teadlikud, et peavad ise teatama oma tulud maksuametile. Mõned arvavad, et taksoettevõte deklareerib nende eest tulu. Nii see aga ei ole ja taksoettevõtja peab ise oma tulud deklareerima.
Soome taksoliidu juht Timo Koskinen ütles, et teda paneb imestama, et taksofirmad ise ei juhenda juhte, kuidas tulusid deklareerida. Rahvusvahelisi firmasid ei paista huvitavat see, kuidas nende all töötavad ettevõtjad oma ühiskondlikke kohustusi täidavad. See võib aga viia turu moonutusteni.
Maksuamet jätkab taksoettevõtete tõhustatud kontrolli kuni järgmise aasta kevadeni.
NordenBladet — Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt, kuid muret teeb erivajadusega lastele sobivate lasteaiarühmade ja tugispetsialistide puudus, selgub värskest alushariduse ja lapsehoiu uuringust.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on lasteaia ja lapsehoiu vajadus ja kättesaadavus Eestis, kuidas kujuneb lapsevanema tasu lasteaia ja -hoiu eest, kuivõrd vastavad lasteaedade ja lapsehoidude tingimused lapsevanemate ja laste vajadustele ning soovidele ning millised on laste hoidmise paindlikud ajalised võimalused ja erivajaduste toetamine lapsehoidudes ning -aedades. Eraldi analüüsiti KOV kulusid lapsehoiu ja lasteaedade korraldamisele ning õpetajate ja tugispetsialistide arvu.
Uuringu järgi moodustavad valdava osa Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud lasteaialaste erivajadustest keele ja kõnega seotud erivajadused: kõneravi vajadus, lisatoe vajadus eesti keelest erineva koduse keele tõttu ja kõnepuue või -häire. Lapsevanemate hinnangul on logopeedilise toe vajadus laialdane. Probleemina toodi taaskord välja tugispetsialistide puudus – uuringu andmetel selgus, et ühe täiskoormusele taandatud logopeedi töökoha kohta on KOVi lasteaedades keskmiselt 222 last ja ühe eripedagoogi kohta 471 last. Kuna ühes lasteaias ei ole sageli tugispetsialistidele täiskohaga töökoormust pakkuda, eeldab efektiivne tugiteenuste pakkumine praegu keskset koordineerimist ja lasteaedade omavahelist koostööd. Vanemate hinnangul saavad logopeedi ja psühholoogi teenust vajavatest lastest teenuseid kasutada vaid ligikaudu pooled. Neist omakorda poolte jaoks pole teenuse maht piisav.
„Aprillis käivitus sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Neli intensiivset töökuud annavad lootust arvata, et muutused on võimalikud ja lähiaastatel leiame lastega töötavate spetsialistide puudusele leevendust, vähendades teenuste ja hindamiste dubleerimist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Enamik Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud erivajadusega lasteaialastest käib lasteaia tavarühmas (85,4%), sobitus- ja erirühmas käib vastavalt 8% ja 7% lastest. Kuigi ligi pooltes omavalitsustes on KOVi hinnangul erivajadustega laste hoiuvõimalused piisavad ning täiendavaid lahendusi pole vaja luua, on siiski palju ka selliseid omavalitsusi, kus on vaja erivajadustega lastele lasteaia ja -hoiu tingimuste uuendusi. Mõnes KOVis on lasteaiakohtade üldisem puudus, mistõttu ei ole hetkel kõige olulisemaks peetud erivajadustega lastele lisakohtade või võimaluste loomist, vaid üldist lasteaiakohtade tagamist. Ligi pooled KOV ametnikud leidsid, et neil on vaja luua täiendavaid võimalusi erivajadusega laste toetamiseks, kuid seda piirab tugispetsialistide puudus.
Eestis on lasteaia kasutamine ja vanemate toetus sellele laialdane, koolieelne laste hoidmine korraldatakse peamiselt kohaliku omavalitsuse lasteaedades. Suurim osa lasteaias või lapsehoius käivatest lastest kasutavad KOVi lasteaeda – keskmiselt 55% 0–7aastastest lastest. Kokku oli 2019. a. 557 KOVi lasteaeda, mis moodustas 67% kõikidest lasteaedadest ja lapsehoiuteenuse pakkujatest. Sageduselt järgmine oli 192 asutusega eralapsehoid. Ligi pooled lapsevanemad kasutavad lasteaia- või hoiuga paralleelselt sugulaste, sõprade ja tuttavate tasuta abi lapse hoidmiseks. Lasteaia ja lapsehoiu võimaluste kättesaadavus on võrreldes 2015. aasta uuringuga samal tasemel.
Enamik lapsevanemaid arvab, et lastele on kasulik käia lasteaias või lapsehoius ning kõik lapsed peaksid vähemalt aasta enne kooli käima lasteaias või eelkoolis. Lapsevanemate küsitluse järgi käib 97% 6–7aastastest eelkooliealistest lastest lasteaias, eelkoolis või mõlemas. Lasteaias või eelkoolis õpetatavast koolieelsest õppest jääb kõrvale 3% ehk ca 422 last. Lasteaia kohustuslikuks tegemist alates 3. eluaastast toetavad aga vaid ligikaudu pooled lapsevanemad ning võrreldes eelneva uuringuga ei ole selle toetamine oluliselt muutunud. Lasteaeda või -hoidu ei kasutanud ca 5% eelkooliealistest lastest seetõttu, et neil ei olnud sobivat kohta. Kohapuuduse probleem on suurem 1,5–3aastaste seas, kellest 7% ei kasutanud lasteaeda või -hoidu. Küsitluses esitasid KOVid plaani luua kahe aasta jooksul lasteaedadesse või -hoidudesse lisakohti 79% mahus neist lastest, kes 2020 sügisel olid koha ootel.
KOVide kulud KOVi lasteaedadele olid 2019. aastal 317 miljonit, ühe lasteaias käiva lapse keskmine lasteaiakulu oli 5340 eurot aastas. Seejuures koguti vanematelt 2019. aastal KOVi lasteaia eest 42 miljonit eurot, mis katab 13% KOVi lasteaedade kuludest. Kohatasud erinevad piirkonniti ning sellest on tingitud ka rahulolu erinevus – mida kõrgem on tasu, seda madalam on vanemate rahulolu. Kohatasuga ei ole üldse rahul ca 20% vanematest.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli Eestis 2019. a 7348 lasteaiaõpetajat ning 3950 abiõpetajat ning täiskoormusele taandatud õpetaja kohta oli rühmas keskmiselt 8 last ning abiõpetaja kohta 16 last.
Uuringu läbiviimiseks tehti päringuid riiklikesse registritesse ning küsitleti nii kohalike omavalitsuste ametnikke kui lapsevanemaid. Lapsevanemate küsitlusega koguti 3 444 0–7aastase koolis mittekäiva lapse vanemalt vastused 4 583 eelkooliealise lapse kohta. KOVide küsitlusele vastas 74 KOVi 79st. Praegune uuring on 2015. aasta sarnase uuringu jätku-uuring.
NordenBladet — Soome välisministeerium uuendab edaspidi reisisoovitusi taas riigipõhiselt. Uuendustes võetakse jätkuvalt arvesse terviseameti soovitusi koroonaviiruse pandeemia kohta ning ka riikide üldist ohutuse olukorda.
Välisministeeriumi peamine soovitus on olla eriti ettevaatlik – lisaks Euroopa Liidu ja Schengeni riikidele ka kolmandates riikides.
Teatud riikide puhul soovitab välisministeerium siiski vältida tarbetut reisimist, vältida kõiki reisimisi või lahkuda viivitamatult riigist selle riigi üldise ohutuse olukorra tõttu.
Koroonaviirus on jätkuvalt suur ülemaailmne risk reisimise ohutusele ning olukord võib erinevates riikides ja piirkondades järsult ja ettearvamatult muutuda. Juurdepääs tervishoiule võib olla piiratud, võidakse määrata karantiine ja väljas liikumine võib olla piiratud.
Reisi vastutustundlikult
Kui otsustad reisida, ole vastutustundlik ja järgi ametivõimude soovitusi ja eeskirju.
Reisi planeerides on oluline silmas pidada, et kõik maailma riigid saavad endiselt kehtestada sisenemispiiranguid oma piiridel ning tegelik turism kõikidesse riikidesse ei pruugi olla võimalik. Enne reisi tutvu sihtkoha ametiasutuste infoga, näiteks lähima saatkonna infoga selles riigis. Kontrollige alati sisenemisreegleid. Transiitriigid võivad kehtestada ka oma sisenemispiirangud.
Üha enam riike nõuab sisenemise tingimuseks negatiivset koroonatesti tulemust, tõendit koroona läbipõdemise või koroonavaktsiini saamise kohta. Enamikus riikides on tõend nõutav riigi enda keeltes või inglise keeles. Reisile mineja peab välja selgitama tõenditega seotud nõuded.
Enne reisi kontrolli ka oma reisikindlustuse kehtivust ja katvust. Praegu on eriti oluline kontrollida, kas kindlustuskaitse on piisavalt ulatuslik pandeemia korral.
Soovitav on enne reisi teha reisiteade aadressil matkustusilmoitus.fi.
NordenBladet — Suure sääskede hulga tõttu on Soomes tänavu olnud palju rohkem Pogosta haiguse ehk Sindbis-viirusnakkuse juhtumeid kui eelmisel aastal. Pogosta haigus levib sääskede kaudu juuli lõpust kuni augusti alguseni. Käesoleval aastal on tuvastatud juba 151 juhtu. Haigus levib Ida-Soomest üle terve riigi, vahendab Iltalehti.
Käesoleval, 2021. aastal on olnud juba 151 juhtu, kui eelmisel aastal oli vaid 53. Haigust on varem esinenud Soome idaosas, aga nüüd on see levinud üle terve riigi.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna andmetel võib nakatumiste arv veelgi suureneda. Kui varem olid Pogosta juhtumid sagedasemad iga 7 aasta tagant, siis nüüd on see nii kuidas juhtub.
Pogosta haiguse tunnus on sügelev nahalööve, lisaks võivad esineda palavik ja liigesevalud. Lööve ja palavik kaovad tavaliselt mõne päevaga, aga liigesevalud võivad kesta mitmeid kuid. Sageli kahtlustatakse selle haiguse puhul reumat.
Enamusele inimestest pole haigus ohtlik, aga teatud inimestel võivad olla liigesevalud tugevad ja pikaajalised. Sellisel juhul on oluline, et pandaks täpne diagnoos antikehade testiga.
Haiguse levikut võib soodustada see, et koroona tõttu viibitakse palju õues. Seetõttu on haigus sääskede kaudu rohkem levinud.
