NordenBladet — Valitsus otsustas heaks kiita ja edasi riigikogusse saata õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse raamistik doktoriõppe reformile. Eelnõu eesmärk on kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimine tõhusamaks ja kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv nii akadeemilises sektoris kui kogu Eesti ühiskonnas.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul vajame rohkem doktoriõppes saadud teadmiste ja oskustega inimesi, et tulla toime Eesti ees seisvate väljakutsetega ning tuua ühiskonda rohkem teaduspõhisust. „Meie doktorandide positsioon teadlaskarjääris muutub selgemaks,“ ütles Kersna. „Doktorandidele tagatakse ülikoolis või teadus- ja arendusasutuses nooremteaduri ametikoht. Doktoranditoetus asendub töötasuga ning laienevad sotsiaalsed garantiid, nagu iga-aastane tasustatud puhkus ja võimalus saada haigushüvitist. Muudatuste kujundamisel lähtume sellest, et doktoriõppe läbimise võimalused oleksid mitmekesised ning arvestaksid doktorantide taustaga.“
Doktorandil võib olla tööleping oma doktoritööga seotud valdkonnas ka mõne muu tööandja juures, näiteks eraettevõttes või avaliku sektori asutuses. Sellist ülikooliväliste partneritega koostöös tehtavat doktorantuuri nimetatakse teadmussiirde doktorantuuriks. Sel juhul valmib doktoritöö ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades ning doktorant jätkab töötamist partnerasutuses. Teadmussiirde doktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette doktorikraadiga tippspetsialiste töömaailmale väljaspool akadeemilist sektorit ning edendada ülikoolide ja ettevõtete koostööd.
Säilitatakse ka võimalus, kus doktorant teadustöö tegemiseks töölepingut ei sõlmi. See on mõeldud neile inimestele, kes näevad doktorantuuris peamiselt isiklikku huvi ja arenguvõimalust. Nad läbivad doktoriõpingud muu põhitöö kõrvalt ja kelle uurimistöö ei sobi ülikooli ja ettevõtte koostööl põhineva doktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga või kui doktorant ei soovi sellist lepingut sõlmida. Siis on doktorant üliõpilase staatuses, täites õppekava vastavalt individuaalplaanile, aga seni kehtinud doktoranditoetuse saamise õiguseta.
Sama eelnõuga muudetakse õppelaenu tingimusi õppuritele soodsamaks. Krediidiasutusel ja laenusaajal on võimalik leppida kokku intressi määras, mis pole suurem kui kuue kuu euribor + kolm protsenti aastas, ning intressi ülempiiriks jääb viis protsenti aastas. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, praegu tuleb seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Kahe käendaja asemel piisab edaspidi ühest.
Eelnõuga muudetakse ka vajaduspõhise õppetoetuse tingimusi. Kolmandatest riikidest õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalastel kaob õigus saada vajaduspõhist õppetoetust.
Praeguse kava kohaselt jõustuvad muudatused alates 2022. aasta 1. septembrist.
