Neljapäev, juuni 19, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Ettevaatust: Soomes saadab elektriarveid välja firma, mille tegevus lõppes juba juunikus

NordenBladet — Soomes saadab elektriarveid välja firma 365 Hankinta, mille tegevus lõppes juba juunikuus. Selle kohta on saadetud palju teateid konkurentsi- ja tarbijakaitseametile. Amet teatab, et ettevõtte tegevus on peatunud, välja saadetud arved alusetud ja neid ei pea tasuma, vahendab MTV.

Firmade 365 Hankinta Oy ja Fi-Nergy Voima Oy tegevus peatati juunikuus seoses negatiivse omakapitaliga. Pärast seda viidi kliendid üle teistesse firmadesse.

Firma 365 Hankinta on sellele vaatamata jätkanud klientidele arvete väljastamist ning paljud kliendid on saanud arveid veel septembrikuu jooksul. Arvetes on muu hulgas nõutud 118,80 euro suuruse teenustasu tasumist augustis alanud uue arveldusperioodi eest.

Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet rõhutab, et klientidel ei saa olla firmaga 365 Hankinta kehtivaid elektrimüügi lepinguid, millel need arved võiksid põhineda. See tähendab, et selliseid arveid ei tule tasuda.

Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet palub klientidel kirjutada kaebus arvel toodud e-posti aadressil. Kui 365 Hankinta jätkab pärast seda arvete esitamist, tuleks pöörduda konkurentsi- ja tarbijakaitseameti poole.

Arvetel on maksete saajaks märgitud Rootsi ettevõte Cargus Sol och Vind AB. Selle Rootsi firma juhatuses oleva isik on varem olnud tegevuse lõpetanud Soome firma Fi-Nergy Voima Oy juhatuses.

Enne seda, kui 365 Hankinta juunis tegevuse lõpetas, olid paljud kliendid teinud firmale ettemaksu. See raha tuleks klientidele tagastada.

 

 

Eesti: Sotsiaalministeeriumi projektikonkurss „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuste mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele“

NordenBladet — Projektikonkursi eesmärk on on hinnata 2018. a reformitud toimetulekutoetuse mõju inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule, tuua välja kitsaskohad ja koguda põhistatud ettepanekuid inimeste toimetuleku parandamiseks ja tööturuaktiivsuse suurendamiseks. Projekti tulemusena valmib ülevaatlik raport. Projekti rahastab sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest, kohaldades riigihangete seaduse teadus- ja arendusteenuse erandit.

Projektikonkurss on avatud 13. sept. kuni 13. okt. 2021 kell 17:00. Projektitaotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) keskkonnas www.etis.ee.

Projektikonkursil on oodatud osalema kõik organisatsioonid, kes vastavad menetluskorras toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Lisainfo: Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee, tel 626 9164), Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond. ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).

 

 

 

Helsingi ja Tallinna sadamates on väga erinev koroona kontroll + SIIT saad kiirteste pakkuvate ettevõtete kohta infot

NordenBladet — Soome Iltalehti testis koroona kontrolli Helsingis ja Tallinnas ning selgus, et see on väga erinev. Eestisse on uksed avatud. Tallinki Megastar jõuab Tallinna kell 12.30 ja sellele pole kedagi vastas. Keegi ei ilmuta vähimatki huvi ligi 200 reisija suhtes, kes laevalt sadama D-terminali kaudu maha tulevad ning edasi Tallinna ja mujale Eestisse liiguvad.

Kuigi Eestis on koroonapassi esitamine söögikohtades söömiseks kohustuslik, suhtutakse ka sellesse lõdvalt. Passi näitamist nõutakse vaid üksikutes kohtades.

Koroonapass tähendab Eestis sellist ametlikku tõendit, mis näitab kas vaktsineerimist, koroonatesti tegemist või haiguse läbipõdemist viimaste kuude jooksul. Eestlased kasutavad põhiliselt Euroopa koroonapassi, mille saab alla laadida veebiküljelt. Eestis on pooled täiskasvanud omale sellise passi alla laadinud.

Eestis peavad teenindusasutused küsima klientidelt koroonapassi. Kui passi ei ole, siis siseruumides viibida ei tohi. Nõuete täitmist kontrollivad terviseamet ning politsei.

Kellel koroonapassi pole, saavad mõnes asutuses teha kohapeal koroona kiirtesti, mille hind on paar eurot. Tulemus selgub kümne minuti jooksul. Kiirteste pakkuvate ettevõtete kohta on info üleval veebis aadressil ilmapassita.ee.

Eestis on koroona olukord taas muutumas väga hulluks. Näiteks käesoleva nädala neljapäeval oli nakatumiste arv Eestis ja Soomes enam-vähem sama: Eestis 467 ja Soomes 486. Elanikke on Soomes aga üle nelja korra rohkem.

Eestis on vaktsineeritus jäänud Soomest maha. Eestis on suur vaktsineerimisvastaste hulk, samuti pole ametivõimud tasemel, näiteks käesoleval nädalal pani ameti maha terviseameti juht Üllar Lanno. Viimane piisk oli asjaolu, et terviseameti külmladudes riknes 68 000 koroonavaktsiini doosi.

Tallinnast Helsingisse tagasi sõites polnud Tallinki Megastaril maskikandmise kohustust. Maskid on ees vaid kümnendikul reisijatest.

Helsingi Länsisatama terminalis aga on reisijatel vastas paarikümnest inimesest koosnev koroonameeskond, kes kontrollib kõigi tulijate koroona-andmeid. Kohal on ka piirivalvurid, kes kontrollivad reisijate dokumente pisteliselt.

Suhtumises koroonasse on Soome lahe eri pooltel suur erinevus.

 

Eesti: Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.

Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

 

Soome: Euroopa Liidu kodaniku registreerimine Soomes võib kesta 12-14 kuud

NordenBladet — Mobiilimängudega tegeleva Soome tarkvarafirma Supercell juht Ilkka Paananen kirjutas sotsiaalmeedias, kuidas Euroopa Liidu kodaniku registreerimine Soomes võib aega võtta 12-14 kuud. See on halb, sest ilma registreerimata ei saa avada Soome pangakontot ega sõlmida mobiiltelefoni lepingut. Vastav info 12-14 kuu pikkuse tähtaja kohta on saadud migratsiooniametist, vahendab Iltalehti.

Paananeni väitel on nii pikk periood arusaamatu Euroopa Liidu kodanike puhul, see peaks toimuma kohe. Supercelli töötaja abikaasa andis registreerimise teate sisse 5. jaanuaril. Nii tema kui Supercelli töötajast abikaasa on Euroopa Liidu kodanikud. Naisele öeldi, et dokumentide läbivaatamise aeg on 12-14 kuud.

Supercelli töötaja abikaasa vaatas järgi, et enne teda olid järjekorras 224 inimese avaldused. Järgmisel päeval oli juba 227 taotlust enne teda. Ilma registreerimata ei saa Kela toetusi ega soome keele õppimise toetust.

Supercelli andmetel võtab Euroopa Liidu kodanike registreerimine aega keskmiselt 2-3 kuud, kui varem toimus see ühe päevaga. Registreerimise venimine tähendab seda, et inimesed ei saa isikukoodi, mida on vaja näiteks Soomes pangakonto avamiseks.

Veelgi raskem on neil, kel on vaja pikendada Soomes elamisluba – selleks ei saa üldse aega. Ühel juhul ei läinud inimene kohale ja tema avaldus vaadati läbi samal päeval, teised on pidanud sõitma Tamperesse, kuna mujal pole aegu. Kui elamisluba ei pikendata enne selle aegumist, on inimestel palju probleeme. Reisida siis enam ei saa ja pangakonto võidakse sulgeda, kuna pangad jälgivad elamislubade kehtivust.

Praeguse korra kohaselt saab uut elamisluba taotleda alles siis, kui vana lõppemiseni on jäänud aega 3 kuud. Nii peavad töötajad kohe, kui 3 kuud on jäänud aegumiseni, andma sisse taotluse uue elamisloa saamiseks.

Soome tööminister Tuula Haatainen lubas, et välismaise tööjõu liikumine Soome lihtsustub. Järgmisel suvel luuakse spetsialistidele eraldi süsteem kahe nädala jooksul dokumentide korda ajamiseks.