Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7519 POSTS 1 COMMENTS

Soome: Euroopa Liidu kodaniku registreerimine Soomes võib kesta 12-14 kuud

NordenBladet — Mobiilimängudega tegeleva Soome tarkvarafirma Supercell juht Ilkka Paananen kirjutas sotsiaalmeedias, kuidas Euroopa Liidu kodaniku registreerimine Soomes võib aega võtta 12-14 kuud. See on halb, sest ilma registreerimata ei saa avada Soome pangakontot ega sõlmida mobiiltelefoni lepingut. Vastav info 12-14 kuu pikkuse tähtaja kohta on saadud migratsiooniametist, vahendab Iltalehti.

Paananeni väitel on nii pikk periood arusaamatu Euroopa Liidu kodanike puhul, see peaks toimuma kohe. Supercelli töötaja abikaasa andis registreerimise teate sisse 5. jaanuaril. Nii tema kui Supercelli töötajast abikaasa on Euroopa Liidu kodanikud. Naisele öeldi, et dokumentide läbivaatamise aeg on 12-14 kuud.

Supercelli töötaja abikaasa vaatas järgi, et enne teda olid järjekorras 224 inimese avaldused. Järgmisel päeval oli juba 227 taotlust enne teda. Ilma registreerimata ei saa Kela toetusi ega soome keele õppimise toetust.

Supercelli andmetel võtab Euroopa Liidu kodanike registreerimine aega keskmiselt 2-3 kuud, kui varem toimus see ühe päevaga. Registreerimise venimine tähendab seda, et inimesed ei saa isikukoodi, mida on vaja näiteks Soomes pangakonto avamiseks.

Veelgi raskem on neil, kel on vaja pikendada Soomes elamisluba – selleks ei saa üldse aega. Ühel juhul ei läinud inimene kohale ja tema avaldus vaadati läbi samal päeval, teised on pidanud sõitma Tamperesse, kuna mujal pole aegu. Kui elamisluba ei pikendata enne selle aegumist, on inimestel palju probleeme. Reisida siis enam ei saa ja pangakonto võidakse sulgeda, kuna pangad jälgivad elamislubade kehtivust.

Praeguse korra kohaselt saab uut elamisluba taotleda alles siis, kui vana lõppemiseni on jäänud aega 3 kuud. Nii peavad töötajad kohe, kui 3 kuud on jäänud aegumiseni, andma sisse taotluse uue elamisloa saamiseks.

Soome tööminister Tuula Haatainen lubas, et välismaise tööjõu liikumine Soome lihtsustub. Järgmisel suvel luuakse spetsialistidele eraldi süsteem kahe nädala jooksul dokumentide korda ajamiseks.

 

Soome rohelised otsustasid, et toetavad kanepi legaliseerimist

NordenBladet — Soome roheliste üldkogu otsustas, et toetatakse kanepi legaliseerimist. Rohelised toetavad kanepi tarvitamise keelu kaotamist ja et oleks lubatud kanepi tarvitamine, omamine, kasvatamine ja müümine.

Lisaks otsustas roheliste üldkogu, et kanepi jaoks luuakse teiste lubatud joovastavate ainetega sarnane seadusandlus, sealhulgas müügi ja kasvatamisega seotud seadusandlus, vahendab MTV.

Ühtlasi pooldavad rohelised seda, et kanepi kasutamise eest määratud karistused kustutataks. Sellega on rohelised esimene Soome parlamendierakond, mis toetab kanepi legaliseerimist.
Ettepanek kanepi legaliseerimiseks võeti vastu häältega 183-181. Legaliseerimise poolt olid muu hulgas erakonna uus aseesimees Iiris Suomela ja europarlamendi saadik Alviina Alametsä.

 

 

Balti riikide ja Rootsi spiikrid rõhutasid tihedaid sidemeid läbi möödunud kolme aastakümne

NordenBladet — Rootsi parlamendis Riksdagis Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamiseks toimunud ajalooseminaril rõhutasid kõnelejad tihedaid parlamentaarseid sidemeid ja teineteist toetavaid häid suhteid.

Riigikogu esimees Jüri Ratas meenutas oma sõnavõtus, et Eesti taastatud iseseisvust ei tunnustatud kohe ning selle saavutamine nõudis nii püsivat tegutsemist kui ka kõnelusi ja rahvusvahelist üldsust tuli veenda, et Eesti omariiklus on õigustatud. „Õnneks ei jäänud me selles võitluses üksi,“ ütles Ratas ja tänas sõpru ning liitlasi toetuse eest.

Rootsi Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki uuesti 27. augustil 1991 ja oli esimene riik, kes nimetas oma suursaadiku Eestisse. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas oma lähetust Tallinnas juba üheksa päeva pärast iseseisvuse taastamist.

Ratas ütles oma sõnavõtus, et noor põlvkond Eestis on üles kasvanud, omamata isiklikku mälestust Nõukogude režiimist. Ta märkis, et juba 17. oktoobril saavad need Euroopa Liidu liikmesriigis Eestis sündinud noored kasutada oma hääleõigust kohalikel valimistel. „Elu kiireneb ja me mõtleme üha vähem minevikule,“ nentis Ratas. „Sellised sündmused nagu tänane seminar, aitavad meil taasühendada oma ajaloo oluliste väärsustega.“

Ajalooseminari avanud Rootsi parlamendi esimees Andreas Norlén rõhutas Rootsi tihedaid sidemeid Balti riikidega läbi möödunud kolme aastakümne. Ta ütles, et kolm Balti riiki pidid võitlema oma iseseisvuse eest ja siis uuesti selle taastamise eest. Rootsi sai tema sõnul Balti riike toetada olles esimene diplomaatilise esinduse avanud riik. Rootsi parlamendi esimees kinnitas, et parlamentidevaheline suhtlus, mis algas siis, jätkub täna ja ka tulevikus.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender, kes kohtusid Rootsi parlamendi asespiikri Lotta Jonsson Fornarvega. Asespiikri võõrustatud töölõunal meenutati 30 aasta taguseid sündmusi ning kõneldi päevaprobleemidest – COVID pandeemia ohjeldamisest ning vajadusest tulla toime võltsinfo levikuga, mis takistab ühiskondade avanemist.

Pärastlõunal toimunud väliskomisjoni ja kaitsekomisjoni ühisistungi peateemadeks olid piirkonna julgeoleku eri aspektid. Käsitleti nii traditsioonilisi kui küber- ja hübriidohte. Tõdeti vajadust toetada Idapartnerlust ja teha tihedamat koostööd samameelsete riikidega väljaspool Euroopa Liitu. Üksmeelselt leiti, et Põhja- ja Baltimade (NB8) koostööl on suur potentsiaal atlandiülestes suhetes.

Kohtutakse ka Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.

Avafoto: (Erik Peinar, Riigikogu)

 

 

Väliskomisjon: Eesti ei tohiks osaleda vastuolulisel ÜRO rassismikonverentsil

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon soovitab üksmeelselt Eesti delegatsioonil mitte osaleda 22. septembril toimuval ÜRO rassismivastasel konverentsil Durban IV, kus on varasemalt kõlanud mitmed antisemiitlikud avaldused.

„2001. aastal esimest korda toimunud konverents, mis pidi koondama rahvusvahelisi jõude võitluses rassismi, diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse vastu, on nüüdseks muutunud areeniks, kus inimõigusi rikkuvad riigid saavad esineda rassistlike seisukohtadega,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Ajalugu näitab, et üritust võidakse ära kasutada valel eesmärgil. Seega on ainuõige, et Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ei osale läheneval konverentsil ning seisab koos liitlastega vastu antisemiitlikele avaldustele,“ lisas ta.

Käesoleva aasta 22. septembril Durbanis toimuv ÜRO konverents on pühendatud 2001. aastal toimunud samateemalise konverentsi 20. aastapäevale. Konverentsil mitteosalemisest on teatanud üle kümne Euroopa Liidu riigi, samuti Ühendkuningriik ning Ameerika Ühendriigid.

Väliskomisjon sai tänasel istungil ülevaate ka Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena ning Eesti prioriteetidest algaval ÜRO 76. Peaassambleel. Eesti tegevust ja prioriteete tutvustasid Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna 2. büroo direktor Kristi Torim.

 

Soomes tulevad 23. jaanuaril esimesed piirkondlikud valimised

NordenBladet — Soome piirkondlikud valimised toimuvad pühapäeval, 23. jaanuaril 2022. Valimisringkond on hoolekandepiirkond ja valimistel valitakse hoolekandepiirkondade piirkondlike volikogude liikmed ja asendusliikmed. Helsingis piirkondlikke valimisi ei toimu. Eelhääletamise aeg on Soomes 12.-18. jaanuar 2022 ja välismaal 12.-15. jaanuar 2022.

Mida piirkondlikel valimistel valitakse?
Hoolekandepiirkonnad moodustatakse peamiselt praeguse maakondade jaotuse alusel, kuid Uusimaal on neli hoolekandepiirkonda. Hoolekandepiirkonnad on iseseisvad ja kõrgeimat otsustusõigust teostab piirkondlik volikogu. Piirkondlik volikogu otsustab sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenistuse korraldamise hoolekandepiirkonnas alates 2023. aastast. Piirkondliku volikogu liikmed ja asendusliikmed valitakse jaanuaris toimuvatel piirkondlikel valimistel. Valijad hääletavad kandidaatide poolt oma hoolekandepiirkonnas ja tulemus arvutatakse iga hoolekandepiirkonna kohta.

Esimesed piirkondlikud valimised toimuvad eraldi valimistena, kuid alates 2025. aastast toimuvad need samaaegselt kohalike omavalitsuste valimistega.

Helsingi inimesed ei hääleta 2022. aasta piirkondlikel valimistel, sest Helsingi linn ei ole eraldi hoolekandepiirkond ega kuulu ühtegi teise hoolekandepiirkonda. Kuid eelhääletamine ja hääletusprotseduur viiakse Helsingis läbi nende jaoks, kellel on õigus hääletada muudes hoolekandepiirkondades.

Valimiste korraldamisel arvestatakse epideemia olukorraga
Justiitsministeerium ning terviseamet valmistavad ette koroonaperioodil nõutavaid meetmeid ning võtavad valimiste korraldamisel arvesse epideemilise olukorra arengut.

Kohalikud valimised viidi 2021. aasta juunis läbi turvaliselt vastavalt justiitsministeeriumi ning terviseameti juhistele. Valimisjaoskondades kehtestati mitmesugused korraldused, et tagada epideemia olukorrast hoolimata ohutu hääletamine.

Valimised toimuvad jaanuaris 2022 vastavalt epideemia olukorra ajal kehtivale korrale. Valimistel on hääleõiguslikud kõik need, kes hääletavad kohalikel valimistel ehk lisaks kodanikele ka püsielanikud.