NordenBladet — Enefit Greeni nõukogu nimetas Enefit Greeni juhatuse liikmeks Andres Maasingu. Andres Maasing asub juhatuses täitma arendusjuhi funktsiooni vastutades taastuvenergia arenduste elluviimise ja ettevõtte arendusportfelli laiendamise eest. Tema kolmeaastane ametiaeg algab 3. aprillil 2023.
Andres Maasing on energeetikavaldkonnas tegutsenud enam kui 20 aastat. Viimased neli aastat töötas ta taastuvenergia arendusdirektorina, juhtides Austraalia arendusprojekte rahvusvahelises taastuvenergia ettevõttes Cubico Sustainable Investments Limited. Tal on põhjalik kogemus suuremahuliste ja äriliselt ning finantsiliselt keerukate energiaprojektide edukas arendamises. Ta on juhtinud mitmeid kõrgel tasemel ja väga edukaid ühendamise ning omandamise tehinguid ja rahastamist.
Senine Enefit Greeni arendusjuht ja juhatuse liige Linas Sabaliauskas astus ametikohalt omal soovil tagasi möödunud aasta teises pooles.
Enefit Greeni juhatusse kuuluvad lisaks juhatuse esimees Aavo Kärmas, tootmise eest vastutav Innar Kaasik ja finantsjuht Veiko Räim.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
NordenBladet — 28.02.2023 kanti äriregistrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i kui ühendava fondi ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i kui ühendatava fondi ühinemine.
Ühinemise tulemusena sai EfTEN Real Estate Fund III AS-ist EfTEN Kinnisvarafond AS-i õigusjärglane ning EfTEN Kinnisvarafond AS kustutati äriregistrist. Ühinemise tulemusel läksid EfTEN Real Estate Fund III AS-ile üle kõik EfTEN Kinnisvarafond AS-i varad, õigused ja kohustused. Ühinemise bilansipäevaks oli 01.01.2023. Sellest kuupäevast alates on rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) tulenevalt EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud aruannetesse lisatud ka EfTEN Kinnisvarafond AS-i ning tema tütar- ja sidusettevõtete tulud, kulud, varad, kohustused ja omakapital.Ühinemisega seonduvalt kanti äriregistrisse ka fondi uus aktsiakapitali suurus 108 197 960 eurot.Samuti kanti registrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i uus ärinimi, mis ühinemise järgselt on EfTEN Real Estate Fund AS ning ärinime muutmisega seoses ka põhikirja uus redaktsioon.
Fondi poolt ühinemisega seoses avaldatud varasem teave on kättesaadav 19.09.2022, 07.12.2022, 15.12.2022 ja 14.02.2023 teadetest.
Viljar Arakas
Juhatuse liige
Tel 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee
NordenBladet — JUHTKONNA ARUANNE
Nordic Fibreboard AS konsolideeritud müügitulu oli 2022. aasta 4. kvartalis 2,03 miljonit eurot (väiksem kui 2021. aasta 4. kvartalis 2,34 miljonit eurot).
Kontserni peamine tegevusala on puitkiudplaadi tootmine ja hulgimüük, mille müügitulu 2022. aasta 4. kvartalis oli 2,02 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui 2021. aasta 4. kvartalis. Ülejäänud segmendiks on Pärnus Suur-Jõe tänaval oleva kinnisvara haldamine, mille müügitulu 2022. aasta 4. kvartalis oli 11 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis 36 tuhat eurot).
Kogu 2022. aasta konsolideeritud müügikäive oli 11,07 miljonit eurot, mis on 10% kasvu võrreldes 2021. aasta 10,10 miljoni suuruse müügituluga. Müügikasvu põhjuseks on puitkiudplaatide suurenenud müük peamistel turgudel, milleks on Soome, Taani, Eesti ja Läti. Kontserni brutomarginaal aga langes 2021. aastal olnud 33%-lt 2022. aastal 23%-le, mille peamisteks põhjusteks on puitkiudplaadi tootmise toorainete, põhiliselt hakkepuidu ja energia kallinemine.
Nordic Fibreboard AS konsolideeritud EBITDA oli 2022. aasta 4. kvartalis 661 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis 215 tuhat eurot). EBITDA kasv 2022. aasta 4. kvartalis tulenes kinnisvarahalduse segmendis kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse ümberhindlusest, suurendades EBITDA-d 697 tuhande euro võrra, ning tõstes EBITDA marginaali 2022. aasta. 4. kvartalis võrreldes 2021. aasta 4. kvartaliga 9%-lt 33%-le. Puitkiudplaadi segmendi EBITDA oli 2022. aasta 4. kvartalis negatiivne 23 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis 218 tuhat eurot), mis oli tingitud hakkepuidu kõrgematest hindadest ning aasta lõpus kahanenud nõudluse tõttu vähendatud tootmistahust. Kogu 2022. aasta konsolideeritud EBITDA oli 1,73 miljonit eurot, mis on 11% suurem kui 2021. aastal.
Kontserni 2022. aasta 4. kvartali puhaskasum oli 386 tuhat eurot, mis sisaldab 24 tuhat eurot dividenditulu puitkiudplaadi segmendi 18%-lisest osalusest Trigon Property Development AS-is (TPD). 2021. aasta 4. kvartalis saadi samade TPD aktsiate ümberhindlusest kahjumit summas 27 tuhat eurot. Kogu 2022. aasta puhaskasum oli 1,23 miljonit eurot, mis sisaldab TPD aktsiatelt saadud dividenditulu 129 tuhat eurot (2021: kasum 1,20 miljonit eurot).
Kiudplaadi tootmine ja müük
2 020
2 304
11 035
9 842
Kinnisvara haldamine
11
36
39
254
KOKKU
2 031
2 339
11 074
10 096
Kasum ärisegmentide lõikes
tuh EUR
IV kv 2022
IV kv 2021
12k 2022
12k 2021
EBITDA ärisegmentide lõikes
Kiudplaadi tootmine ja müük
(23)
218
1 092
1 555
Kinnisvara haldamine
690
5
672
15
Elimineerimine
(6)
(8)
(32)
(13)
KOKKU EBITDA
661
215
1 732
1 557
Põhivara kulum ja amortisatsioon
(125)
(118)
(497)
(498)
KOKKU ÄRIKASUM/-KAHJUM
536
97
1 235
1 059
Neto finantskulud
(150)
(124)
(1)
143
PUHASKASUM/-KAHJUM
386
(27)
1 234
1 202
NORDIC FIBREBOARD LTD OÜ: kiudplaadi tootmine ja müük
Puitkiudplaadi müügitulu oli 2022. aasta 4. kvartalis 2,02 miljonit eurot (2021. aasta 4. kvartalis 2,30 miljonit eurot). Käibe vähenemise 2022. aasta 4. kvartalis tingis nõudluse vähenemine peamistel kohalikel turgudel, mis tulenes Ukraina sõjast tingitud ebakindlusest, intressimäärade tõusust ja energiahindade tõusust.
Nordic Fibreboard Ltd 2022. aasta 4. kvartali kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli negatiivne 23 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis positiivne 218 tuhat eurot). Vähenemise põhjuseks on nii ettevõtte põhitooraine, hakkepuidu, kallinenud ostuhinnad kui ka suurenenud elektrihinnad 2022. aasta teises pooles.
Puitkiudplaadi 2022 terve aasta EBITDA oli 1,09 miljonit eurot (2021. aastal 1,55 miljonit eurot).
KIUDPLAADI MÜÜGITULU GEOGRAAFILISELT
tuh EUR
tuh EUR
IV kv 2022
IV kv 2021
12k 2022
12k 2021
Euroopa Liit
1 871
1 992
10 297
8 225
Lähis-Ida
82
0
154
13
Venemaa
0
273
427
1 356
Aasia
0
23
69
147
Aafrika
0
0
0
46
Teised riigid
67
16
88
55
KOKKU
2 020
2 304
11 035
9 842
PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT: kinnisvarahaldus
Pärnu Riverside Development OÜ omab kinnisvara Pärnu linnas asukohaga Suur-Jõe tänav 48. Kinnisvaraobjektil on mõned üürnikud ning kinnisvarahaldusest saadud renditulu oli 2022. aasta 4. kvartalis 11 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis 36 tuhat eurot). Müügitulu vähenemise tingis ühe suurima üürniku lahkumine üüripinnalt 2021 aasta lõpus.
Kinnisvarahalduse 2022. aasta 4. kvartali EBITDA oli 690 tuhat eurot (2021. aasta 4. kvartalis 5 tuhat eurot). EBITDA nii suure muutuse põhjuseks on 2022. aasta lõpus Pärnus Suur-Jõe tn 48 asuva kinnisvarainvesteeringuobjekti õiglase väärtuse ümberhindlusest saadud tulu summas 697 tuhat eurot.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI JA RAHAVOOGUDE ARUANNE
Seisuga 31.12.2022 olid Nordic Fibreboard AS varad kokku 9,4 miljonit eurot (31.12.2021: 8,1 miljonit eurot). Kontserni kohustised kokku seisuga 31.12.2022 olid 4,3 miljonit eurot (31.12.2021: 4,2 miljonit eurot), milledest kontsernil võlgnevusi tarnijatele oli 0,5 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2021: 0,4 miljonit eurot) ning laenukohustisi 3,2 miljonit eurot seisuga 31.12.2022 (31.12.2021: samuti 3,2 miljonit eurot).
Nõuded ja ettemaksed olid kokku 0,6 miljonit eurot seisuga 31.12.2022 (31.12.2021: 0,9 miljonit eurot). Varud seisuga 31.12.2022 olid 1,7 miljonit eurot (31.12.2021: 0,4 miljonit eurot). Kontserni põhivarad kokku seisuga 31.12.2022 olid 7,2 miljonit eurot (31.12.2021: 6,7 miljonit eurot).
Kontserni äritegevuse tulemuseks 2022. aasta 12. kuu jooksul oli positiivne rahavoog 152 tuhat eurot (2021. aasta 12. kuud positiivne rahavoog 730 tuhat eurot).
Investeerimistegevuse tulemuseks oli 2022. aasta jooksul negatiivne rahavoog summas 129 tuhat eurot, mis peamiselt koosnes tehtud investeeringutest tootmisvaradesse summas 254 tuhat eurot ning TPD aktsiatelt saadud dividendidest summas 129 tuhat eurot (2021. aastal negatiivne rahavoog 587 tuhat eurot). Finantseerimistegevusest liikus 2022. aasta jooksul raha kontsernist välja summas 78 tuhat eurot (2021. aastal oli väljaminev rahavoog 112 tuhat eurot). 2022. aasta netorahavoo tulemuseks oli negatiivne rahavoog summas 55 tuhat eurot (2021 aastal positiivne rahavoog 31 tuhat eurot).
TULEVIKU VÄLJAVAADE
Nordic Fibreboard Ltd
2022. aasta 4. kvartalis toimunud nõudluse vähenemise tõttu otsustas ettevõte 2023. aasta alguses teostada tehases suuremaid hooldustöid, lükates seega tootmisliini taasavamise edasi kuni 20. veebruarini 2023. See andis võimaluse ka realiseerida liigne laovaru. Viimastel nädalatel, enne aruande avalikustamist, on turgudel täheldatud nõudluse kasvu, mis tuleneb üldisest makromajandusliku kindluse suurenemisest, nagu näiteks stabiilsemad energiahinnad ning inflatsiooni langus. Ettevõtte põhitooraine, hakkepuidu hinnatase näib võrreldes 2022. aasta lõpuga mõnevõrra leevenevat, samas kui suuruselt teise sisendkulu, milleks on elekter, hind on fikseeritud kõrge hinnaga. Ettevõtte elektrileping lõppes 31.12.2022 ning uus elektrileping, mis kehtib perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2024 sai sõlmitud eelmisest lepingust kõrgema hinnaga (täiendavad märkused lisatud allpool Finatsriskide jaotises).
Ettevõttel oli 2023. aasta alguses pikem hooldusperiood, mis algas 2022. aasta detsembri keskpaigas ja kestis kuni 19. veebruarini 2023, tootmist alustati uuesti 20. veebruaril. Kuna sellel perioodil toodangut ei ole, kuid hooldusperioodil tuleb arvestada tavapäraste püsikuludega, eeldab ettevõte, et 2023. aasta 1. kvartali majandustulemused on nõrgad. Sellegipoolest on tavaliselt ehitusmaterjalide turg aktiivsem kevadkuudel (st 2. kvartalis) ja praeguses faasis tundub, et see on jätkuvalt nii ka käesoleval aastal.
Pärnu Riverside Development
Jätkatakse Pärnus Suur-Jõe tn 48 oleva kinnisvara haldamist ja arendamist. Menetluses on kinnistu detailplaneering (eeldatavasti kinnitatakse sel kevadel), eesmärgiga muuta kinnistu eraelamumaaks.
FINANTSSUHTARVUD
tuh EUR
Kasumiaruanne
IV kv 2022
IV kv 2021
12k 2022
12k 2021
Müügitulu
2 031
2 339
11 074
10 096
EBITDA
661
215
1 732
1 557
EBITDA rentaablus
33%
9%
16%
15%
Ärikasum/-kahjum
536
97
1 235
1 059
Ärirentaablus
26%
4%
11%
10%
Puhaskasum/-kahjum
386
(27)
1 234
1 202
Puhasrentaablus
19%
(1%)
11%
12%
Bilanss
31.12.2022
31.12.2021
Koguvarad
9 408
8 063
Koguvarade puhasrentaablus
13%
15%
Omakapital
5 084
3 850
Omakapitali puhasrentaablus
24%
31%
Võlakordaja
46%
52%
Aktsia
31.12.2022
31.12.2021
Aktsia viimane hind (EUR)*
1,60
1,95
Puhaskasum aktsia kohta (EUR)
0,27
0,27
Hind-tulu (PE) suhtarv
5,83
7,30
Aktsia raamatupidamisväärtus (EUR)
1,13
0,86
Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe
1,42
2,28
Turukapitalisatsioon tuh EUR
7 198
8 773
Aktsiate arv tk
4 499 061
4 499 061
EBITDA = ärikasum(-kahjum) + kulumEBITDA rentaablus = EBITDA / müügituluÄrirentaablus = ärikasum(-kahjum) / müügituluPuhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / müügituluKoguvarade puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / koguvaradOmakapitali puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / omakapitalVõlakordaja = kohustised / koguvaradPuhaskasum(-kahjum) aktsia kohta = jooksva viimase 12 kuu puhaskasum(-kahjum) / aktsiate arvHind-tulu (PE) suhtarv = aktsia viimane hind / jooksva viimase 12 kuu puhaskasum(-kahjum) aktsia kohtaAktsia raamatupidamisväärtus = omakapital / aktsiate arvTuruhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia viimane hind / aktsia raamatupidamisväärtusTurukapitalisatsioon = aktsia viimane hind * aktsiate arv*http://www.nasdaqbaltic.com/
NordenBladet – Soomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Plaanitava piiritara kogupikkus saab olema umbes 200 kilomeetrit. Tööd algasid puude mahavõtmisega mõlemal pool Imatra piiripunkti. Kõigepealt kerkib kolmekilomeetrine proovitara lõik. Valitsus katsetab, kas tara peab vastu lumekoormusele ja talvekülmadele, vahendab Yle.
Märtsis algab tee ehitus ja piirdeaia ehitamine, seejärel paigaldatakse tehniline seiresüsteem. Imatra tara peaks valmis saama juuni lõpuks, kolmekilomeetrine lõik läheb maksma umbes kuus miljonit eurot.
Rajatava tara äärde ehitatakse tee, mida mööda saavad liikuda piirivalvurid. Samuti hakatakse teed kasutama hooldustöödeks. Lisaks ehitavad võimud veel spetsiaalsed väravad, et metsloomad saaksid jätkata piiri ületamist.
NordenBladet — Helsingi politsei viib läbi eeluurimist juhtumi osas, kus ettevõtte tegevjuhilt peteti välja umbes 100 000 eurot. Politsei teatas sellest pressiteate vahendusel. Politsei teatel oli tegevdirektor saanud „firma peadirektorilt” võltsitud Whatsappi sõnumi, mille alusel ta tegi isikliku garantiimakse enda pangakontolt, vahendab Iltalehti.
Tegemist oli umbes 100 000 euro suuruse garantiiga ettevõtte nimel tehtud ostule.
Kui tegevjuht sai aru, et tegemist on pettusega, püüdis ta rahavoogu peatada.
See on tüüpiline nn tegevjuhi pettus, selline, millega politsei tihti tegeleb. Ohver saab usaldusväärse üksuse nimel sõnumi, milles palutakse arve tasuda või raha üle kanda.
Sõnumid võivad näida ehtsad ja tunduda usaldusväärsed, ütleb uurimise juht, kriminaalinspektor Jukkapekka Risu.
Politsei teatel tegutsevad petturid enamasti välismaalt ning raha suunatakse samuti välismaistele pangakontodele.
Kahtlustatavad võivad pettuses abistamiseks kasutada näiteks e-posti või kiirsõnumit või helistada telefoninumbritelt, mis näivad usaldusväärsed.
Petturil võib olla ettevõtte personali kohta teavet, mis võib olla saadud avatud allikatest, näiteks veebilehtedelt.
Tegemist on rahvusvahelise, professionaalse ja organiseeritud kuritegevusega. Viimase kolme kuu jooksul on Helsingis uurimise all olnud kolm sarnast juhtumit, kus koondkahju on 750 000 euro ringis, ütleb kriminaalinspektor Risu.
Aasta alguses asus politsei uurima kahtlustatavat jämedat kelmust, milles pettur esines ettevõtte tegevjuhina. Ettevõtte finantsdirektor tegi väidetava tegevjuhi tungival nõudmisel väljamakse umbes 40 000 eurot.
Suhtlemine toimus meili teel ning kahtlused tekkisid siis, kui nn tegevjuht enam sõnumitele ei vastanud.
Politsei hinnangul saab tegevjuhi pettust lisaks kelmusele uurida identiteedivargusena ja andmekuriteona.
Eelmise, 2022. aasta lõpus teatati politseile juhtumist, kus ettevõtte Soome juhilt peteti välja 600 000 eurot.
Pettur esines meilides ja telefonis ettevõtte tegevjuhina, samuti sai kannatanu kinnituskõne väidetavalt teiselt firma töötajalt. Juhtumit uuritakse kui jämedat kelmust ja identiteedivargust.
Politsei soovitab alati telefoni teel või silmast silma kontrollida, kas maksetaotlus on ehtne.
Telefoni teel kinnitamine eeldab, et telefoninumber on juba teada. Petturid võivad luua ka võltsitud veebisaite, ütleb uurimisdirektor Risu.
