NordenBladet — Edela-Soome ravipiirkonnas keelatakse üle 50 osavõtjaga üritused ja kogunemised siseruumides, teatas Edela-Soome piirkondlik valitsusasutus. Piirangud jõustuvad homsest teisipäevast, 16. novembrist ja kehtivad kuu aega. Üle 50 inimesega üritusi saab korraldada siis, kui osavõtjatelt küsitakse koroonapassi, vahendab Ilta-Sanomat.
Edela-Soome on olnud viimastel nädalatel pandeemia ulatusliku leviku faasis, olukord on viimase nädala jooksul halvenenud.
Piirangute eestmärk on tervishoiu võimekuse säilitamine ja nakatumiste jälitamise lihtsustamine.
NordenBladet – NordenBladet avaldas tänasest, 15. novembrist uue app´i, mis võimaldab meie veebilehtedel elektri hinda iga päev laivis jälgida. Toome teieni Eesti elektrihinna spikri. Jälgi elektrihindu laivis NordenBladeti rakenduse abil – leia igapäevased madalaimad ja kõrgeimad hinnad ning optimeeri oma energiakulutusi lihtsalt ja mugavalt.
Elektri hind kuvatakse NordenBladet´i esilehel (lehe paremas servas asuvas tabelis). Vaadata saab täpset elektri hinda igast täistunnist uue täistunnini. Eesti lehel (NordenBladet.ee) näete Eesti elektri hindu, soomekeelsel lehel (NordenBladet.fi) Soomes kehtivaid elektrihindu.
Elektrihinna spikker *:
đź”´ Punane – päeva kõrgeimad hinnad (20 -… euro senti kWh) (Et raha kokku hoida, pĂĽĂĽa sellel ajal vähem elektrit tarbida!)
🟡 Kollane – päeva keskmine hind (10-20 euro senti kWh)
🟢 Roheline – päeva soodsaim hind (… -10 euro senti kWh)
(tabelis näidatud hindadele lisandub käibemaks)
Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab NordPool ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast.
Reklaam:
Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool elektribörsil igaks tunniks eraldi. Igaks tunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind.
💡 NordPoolis on hinnad tunni aja võrra nihkes, NordenBladet´i LIVE tabel on kohandatud ning näitab just PRAEGUSEL HETKEL EESTIS KEHTIVAT HINDA!
(NordPooli lehel on kellaajad vaatamata piirkonna (EE) valikule CET ajavööndis. Ehk siis tund aega taga meie ajast.)
_____________________________________ TĂ„HELEPANU! * Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning iga kodutarbija liitumispunkti asukohast. Hinnaspikker on koostatud Nord Pool andmete põhjal abistaval ja hinnaturu ĂĽlevaadet lihtsustaval eesmärgil – NordenBladet ei võta vastutust teie elektritarbimise osas!
NordenBladet – Kolmapäeval, 17. novembril tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 102. sĂĽnnipäeva. SĂĽnnipäevale pĂĽhendatud programmis toimuvad nädala jooksul eriekskursioonid. Samuti näeb muuseumile pĂĽhendatud erimargi esitlust.
Muuseumi sünnipäeval, 17. novembril saab soodushinnaga kõigisse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse: Kumu kunstimuuseumisse, Kadrioru kunstimuuseumisse, Mikkeli muuseumisse, Niguliste muuseumisse ja Adamson-Ericu muuseumisse.
Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Seltsi ja Eesti Posti koostöös antakse välja Eesti kunstniku teosega sĂĽnnipäevamark, mis kuulub kunstimuuseumi kullafondi. Tänavuse, järjekorras 12. margi kujunduses on kasutatud Gustav Adolf Hippiuse teost “Eesti pruut” (1852).
Eesti Kunstimuuseumi 102. sünnipäeva mark. Autor/allikas: Eesti Post
Margi on kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus, kes on loonud ka teiste kullafondi sarja markide kujunduse. Tähtpäevaks loodud marki saab soetada muuseumi e-poest.
Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts kingib muuseumile sĂĽnnipäeva puhul Anton Starkopfi skulptuuri “Peeter Mei bĂĽst”, mida muuseum on oma kogusse soovinud. Traditsiooniliselt kuulutab selts muuseumi sĂĽnnipäeval välja ka muuseumitöötaja stipendiumi saaja. Sel aastal pälvib stipendiumi Adamson-Ericu muuseumi kuraator Kersti Koll.
Eesti Kunstimuuseum pakub sünnipäevanädalal võimalust soetada soodushinnaga muuseumi aastakaart. Kaardiga saab külastada viit muuseumi piiramatu arv kordi ning kaaslasele kehtib tasuta pääse.
Eesti Kunstimuuseum avab igal aastal umbes 20 uut näitust, samuti on pidevalt avatud seitse püsinäitust. Aastakaart annab tasuta külastusõiguse kõigile näitustele kõigis filiaalides. Lisaks saab sünnipäevanädalal Eesti Kunstimuuseumi muuseumipoodides ning e-poes soetada raamatuid soodushinnaga. Soodustus kehtib Eesti Kunstimuuseumi kirjastuse välja antud teostele.
Ekskursioonidel saab osaleda muuseumipileti ja eelregistreerimisega.
NordenBladet – Tänavu kolmandas kvartalis oli Eestis töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16 800, pooled neist on olnud tööta alla kuue kuu, teatas statistikaamet. Statistikaameti analĂĽĂĽtiku Katriin Põlluääre sõnul liigub töötute arv stabiilselt kriisieelsete näitajate suunas.
“Pandeemiaaeg tõi juurde paarkĂĽmmend tuhat töötut, kuid viimased kvartalid näitavad nende hulga stabiilset vähenemist. Pandeemiaeelse tasemeni, kus töötuse määr kõikus nelja kuni viie protsendi vahel, on veel natuke minna, kuid oleme sellele lähedal. Iseasi, kuidas mõjutab koroonaviiruse jätkuv levik meid lähikuudel,” ĂĽtles Põlluäär.
Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,7 protsenti, mis on selle aasta madalaim. “Viimati oli näitaja nii madal eelmise aasta esimese kvartalis, kus see oli 5,1 protsenti. Samas veel aasta tagasi oli töötuse määr 7,6 protsenti,” selgitas Põlluäär.
Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 15–74-aastaste seas 657 600. “See näitab samuti liikumist kriisieelse olukorra suunas. Eelmisel aastal samal ajal oli hõivatuid 652 000,” lisas Põlluäär. Täisajaga töötas kolmandas kvartalis 87 protsenti hõivatutest, osaajaga hõivatuid oli 86 000. Osaajaga töötajatest ĂĽle poolte ehk 68 protsenti olid naised.
Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 4900, mis on viimaste aastate madalaim.
Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud.
Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Avafoto: Töötute arv kvartalite kaupa (2019-2021). Autor/allikas: Statistikaamet
NordenBladet — Soomes on vaimse tervise probleemid üha sagedasemad ja see on ka peamine töövõimetuspensionile jäämise põhjus. Kui soomlane Osku sai otsuse töövõimetuspensionile jäämise kohta, siis ta üllatus. Ta oli veetnud palju aega Nokias Pitkäniemi psühhiaatriahaiglas. Tal oli psühhoos ja ta kannatas depressiooni käes. On perioode, millest ta ei mäleta mitte midagi, vahendab Yle.
Otsus töövõimetuspensionile jäämise kohta oli üllatusele vaatamata meeldiv. Tal oleks raske olnud tööl käia. Osku oli siis 30-aastane. Pärast töövõimetuspensionile jäämist oli elu muretum. Möödunud aasta oli aga väga raske, räägib praegu 41-aastane mees.
Tampere ülikooli uuringu järgi on vaimsete probleemide esinemine Soomes piirkonniti väga erinev. 53 protsenti töövõimetuspensionile jäämise põhjustest on vaimse tervise probleemid. Neist omakorda kaks kolmandikku moodustab meeleoluhäire.
Teine peamine vaimse tervise probleem on psühhoos, mille tõttu jääb igal aastal töölt kõrvale ligi kuuendik vaimse tervise probleemidega inimestest.
Meeleoluhäired on näiteks depressioon ja bipolaarne häire. Psühhooside hulka kuulub näiteks skisofreenia.
Möödunud aastal sai Soomes vaimse tervise probleemide tõttu töövõimetuspensioni ligi 102 000 inimest. Meeleolu häirete tõttu jäädakse töövõimetuspensionile peamiselt Pirkanmaal, Põhja-Savos, Kainuus ning Põhja- ja Lõuna-Pohjanmaal. Psühhoosi tõttu jäädakse töölt kõrvale Päijät-Hämea, Põhja-Karjalas ja Põhja-Pohjanmaal.
Soomes on 25-64-aastaste vaimse tervise probleemid olnud muutumatud, aga kasv on olnud 16-24-aastaste noorte hulgas.
Vaimse tervise probleemidele aitavad kaasa sissetulekute probleemid. Näiteks Helsingi piirkonnas on palgatase parem ning vaimse tervise probleeme esineb vähem. Erand on Pirkanmaa, kus palgatase on hea, aga sellele vaatamata esineb palju vaimse tervise probleeme.
Soomlane Osku räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud varem abi oma probleemidele. Enne haigestumist õppis ta Tampere ülikoolis psühholoogiat. Ta räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud abi õppimise ajal, sest õppimisega kaasnes stress. Osku on saanud abi nii ravimitest kui ka teraapiast. Ta leiab, et ravi on olnud hea. Viimane teraapia lõppes suvel ja sellest oli kasu.
Vaatamata töövõimetuspensionile teeb Osku tööd kogemusspetsialistina. Ta osaleb koolitustel ja esineb patsientidele. Lisaks teeb ta vabatahtlikku tööd vanurite keskuses. Osku ei mõtle praegu muu töö või hariduse peale. Ta leiab, et on oma elus lisaajal. Kriisiaastatel oleks ta võinud vabalt surra. Praegu on aga elu normis vaatamata töövõimetuspensionile. Ta peab end isegi õnnelikuks.
