Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas kodu maale laenu tingimused

By

-

november 14, 2021

NordenBladet — Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused. Tegemist on pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis aitab leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi. „Peamiseks probleemiks on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES,“ lausus Kruuse.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. „Kui panga antava laenu osakaal on 50%, siis oleks maksimaalne kaaslaenude summa kokku 200 000 eurot,“ ütles sihtasutuse juhatuse liige Leho Verk.

Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. „Oluline oli, et piirkonnas oleks kodu soetamiseks nõudlust, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk,“ sõnas minister Kruuse. „Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd,“ lisas ta.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Esimesed laenud loodab MES välja anda veel sellel aastal.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Koroonaga on haiglas 542 patsienti, suri viis inimest

By

Helena-Reet Ennet

-

november 14, 2021

NordenBladet – Hommikuse seisuga on haiglas 542 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on 17 võrra rohkem kui laupäeval. Neist 428 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu ehk kümne võrra enam kui laupäeval. Neist omakorda 313 ehk 73 protsenti on vaktsineerimata ja 115 ehk 27 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 35 uut haigusjuhtu. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 63-aastane mees, 67- aastane mees, 86-aastane mees, 89-aastane naine ja 92-aastane mees.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4544 testitulemust, millest 561 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 369 vaktsineerimata ja 196 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 2115 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2115. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 113 655 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 58,2 protsenti.

Kokku on Eestis surnud 1673 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Eesti: Kaitsevägi veab piirile 130 kilomeetrit tõkestustraati

By

Helena-Reet Ennet

-

november 12, 2021

NordenBladet – Kaitseminister Kalle Laaneti suunisel eelpaigutatakse piirile 130 km tõkestustraati, et olla valmis võimalikuks hübriidrünnakuks Eesti vastu. „Kaitseväel on valmisolek pioneeripataljoniga vajadusel panustada ka okasttraattõkke paigaldamisega,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

„Valgevene jätkab tahtlikku hübriidrünnaku eskaleerimist Poola ja Leedu piiril, mistõttu võtame tarvitusele vajalikud abinõud kaitsmaks Eesti riigipiiri. Lisaks eelpaigutatavale tõkestustraadile oleme koheselt koos politsei- ja piirvalveametiga (PPA) valmis panustama piiri kaitsmisel ka kaitseliitlastega, mille osas on PPA ja Kaitseliit juba alustanud läbirääkimisi,“ lisas minister Laanet.

„Igapäevaselt oleme kontaktis ka liitlastega, et koordineerida tegevusi kui olukord peaks eskaleeruma,“ ütles kaitseminister Laanet ning lisas, et alates hübriidrünnaku algusest oleme olukorda suure tähelepanuga jälginud ning olukorra lahendamisse panustanud nii tõkestustraadi saatmise, mehitamata lennuvahendite meeskondade kui ka viimati sõjaväepolitsei meeskonnaga Leetu.

Avafoto: Pexels

Turkish Airlines Iraagi ja Süüria kodanikke Minski enam ei lennuta

By

Helena-Reet Ennet

-

november 11, 2021

NordenBladet – Turkish Airlines (THY) ei luba enam Minski lendudele Süüria ja Iraagi kodanikke, erand on tehtud vaid diplomaatilise passiga reisijatele. Otsusest teatas neljapäeval Poola diplomaat, endine suursaadik Türgis Jakub Kumoch, vahendab NordenBladet.com.

Turkish Airlines teeb siiski erandi diplomaatilise passiga reisijatele nendest kahest riigist.

Lennufirma otsus tuli pärast seda, kui Turkish Airlinesi süüdistati migrantide lennutamisest Valgevenesse vaatamata kriisile Valgevene ja Poola piiril. Turkish Airlines lükkas süüdistused tagasi, märkides, et nende lennud Valgevenesse ei ole kuidagi seotud inimkaubanduse ja migrandikriisi tekitamisega.

Türgit, kus elab umbes 4 miljonit peamiselt Süüriast pärit migranti, on süüdistatud Valgevenesse suunduvate migrantide voolule kaasaaitamises. Süüdistamisele reageeris ka Türgi välisministeerium. “Türgi pole osa sellest probleemist ning me tõrjume igasuguse ürituse, mis kujutab Türgit osana probleemist,” teatas ministeerium. Ministeerium nimetas Turkish Airlinesi mustamist sihilikuks.

Kolmapäeval arutasid kriisi Poola ja Valgevene piiril ka Türgi ja Poola välisminister.

Euroopa Liidu võimalike sanktsioonide kehtestamine lennukompaniidele, mis aitavad Valgevenesse tuua EL-i riikidesse suunatavaid migrante, pani muretsema ka Vene suurima lennuettevõtte Aeroflot, mis kinnitas neljapäeval, et ei osale migrantide lennutamises Minskisse.

Avafoto: Jakub Kumoch

Loe ka:
Euroopa Liit kaalub Turkish Airlinesi ja FlyDubai keelustamist Euroopa lennujaamades

Eesti: Selgusid Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid

By

Helena-Reet Ennet

-

november 11, 2021

NordenBladet – 23. novembril kuulutatakse Tartu Ülikooli raamatukogus välja seekordne Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Nominentide hulgas on nii täiesti uusi autoreid kui ka varasemast tuttavaid nimesid.

Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit.

Arvesse tulevad ka autorid, kes varem üllitanud mitteilukirjanduslikke või draamateoseid ning need, kes varem avaldanud teistes keeltes. Käesoleval aastal antakse preemia välja 26. korda.

Žüriisse kuulusid tänavu Taavi Eelmaa (2020. aasta laureaat), Helle Maaslieb, Berit Petolai, Triin Ploom-Niitra ja Mihkel Samarüütel, hindamisel oli 33 teost. Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:

Aliis Aalmann, luulekogu “Verihaljas” (Kultuurileht)

Anna Kaare, luulekogu “InteГрация” (Kultuurileht)

Ilmar Lehtpere, luulekogu “Kodutud luuletused” (Verb)

Natalja Nekramatnaja, luulekogu “Sinine pojeng” (Tuum)

Olav Osolin, romaan “Kus lendab part” (Varrak)

Rait Piir, proosakogu “Hinged mõõgateral” (Lummur)

Ave Taavet, proosakogu “Valerahategija” (Kultuurileht)

“Ehkki arvuliselt ilmus ilukirjanduslikke esikteoseid mõne lähiaastaga võrreldes tänavu vähem, oli debüütide plejaad sisulises plaanis kirev,” kommenteeris žürii liige Triin Ploom-Niitra. “Nii luules kui ka proosas tõstsime esile mitmeid tugevaid kandidaate, ent nomineeritavaid teoseid võinuks seekord loetleda rohkemgi. Nimetamist väärib kindlasti stiilide ja rakursside paljusus, nominentide seas on nii ulmet, krimikirjandust kui ka n-ö maagilist realismi esindav laad, samuti rõõmustavalt eripalgeliste luuleminade rohkus.”

Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.

Avafoto: Betti Alver