NordenBladet — Enamus soomlasi tahab ka pärast koroonaga seotud kaugtöö soovituse lõppemist kodutööle edasi jääda, selgub Soome majanduse foorumi EVA läbi viidud küsitlusest.
Küsitluse järgi tahab vaid viiendik soomlastest pärast kaugtöö soovituse lõppu kontorisse naasta. 65 protsenti tahaks jääda kodutööle, vahendab Helsingin Sanomat.
Kõige enam on kaugtöö jätkumise poolt need, kes pandeemia ajal põhiliselt kaugtööd tegid. Neist vaid 4 protsenti tahaks kontorisse naasta.
Töökohal töötamist aga pooldavad kõige enam need, kes ka pandeemia ajal töökohal käisid. Neist ligi 70 protsenti tahab ka edaspidi töökohal käia, kolmandik sooviks aga osalist kaugtööd.
Küsitlusele vastas ligi 2000 inimest septembri lõpus ja oktoobri algul. Soome riiklik kaugtöö soovitus lõppes oktoobri keskel.
NordenBladet — Pärast seda, kui migrante on kasutatud relvana Poola, Leedu ja Läti vastu, kaalutakse Soomeski aia ehitamist piirile Venemaaga. Vastava ettepaneku tegi parlamendi liige kai Mykkänen. Praegu on Soomes loodetud vaid tehnilise valve peale, et üle piiri tulijaid tabada. Aga massilise piiriületuse vastu selline valve ei aita.
Soome piirivalve kaalub aia ehitamist tulevikus, eriti kui hakatakse piirama varjupaigataotlejate tulekut üle piiri. Sellises olukorras on füüsiline tõke vältimatu, vahendab Helsingin Sanomat.
Kuivõrd aga Soome ja Venemaa vaheline piir on väga pikk, siis ei suudeta seda aiaga katta ilmselt mitte kunagi. Piiril on aga lõike, kus võib kaaluda aia ehitamist. Praegu analüüsitakse olukorda ja saadud kogemust Valgevene piiril.
NordenBladet —Kohtusse jõudnud vaidlus puudutas USA kodakondsusega meest ja naist, kes sõlmisid eelmise aasta juulis California osariigis kooselulepingu ning esitasid kuu aega hiljem taotlused tähtajalise elamisloa saamiseks Eestis.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis mehele elamisloa Eestis töötamiseks, kuid ei väljastatud naisele elamisluba tema juurde asumiseks, sest välismaalaste seaduse järgi on selle eelduseks abielu. Samas selgitas amet, et naisel on õigus viibida Eestis viisavabalt, taotleda elamisluba mõnel muul alusel või abielluda ja esitada siis uus elamisloa taotlus abikaasa juurde asumiseks.
Naine vaidlustas PPA otsuse halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja kohustas ametit taotlust uuesti läbi vaatama. Seejuures tunnistas halduskohus osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimalda anda tähtajalist elamisluba pererände eesmärgil, kui taotleja pole abielus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et seadus pole siiski põhiseadusega vastuolus. Riigikohus viitas oma varasemale seisukohale, et perekonnapõhiõiguse riivet õigustavad põhiseaduse preambulis väljendatud väärtused, nagu sisemise rahu kaitse ja eesti rahvuse säilimine. Neid eesmärke saab riik saavutada siis, kui tal on õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada riiki välismaalasi.
Kolleegiumi hinnangul on abielunõude eesmärk vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Seetõttu on seadusandja võimaldanud pererännet vaid neile paaridele, kelle perekonnaelu on püsiv ja tegelik. Abielunõue suurendab kohtu arvates tõenäosust, et pereelu vastab neile tingimustele.
Kaebaja väitis muu hulgas, et teda koheldakse elamisloa andmisel ebavõrdselt võrreldes samast soost registreeritud partneritega. Nende puhul on Riigikohus varem otsustanud, et abielunõue on elamisloa andmisel põhiseadusevastane.
Kolleegium märkis, et samast soost paaridel pole võimalik Eestis abielu tingimust täita ja selline nõue muudaks neil siin pereelu elamise sisuliselt võimatuks. Selles osas jäi Riigikohus juba 2009. aastal võetud seisukoha juurde, et elamisloa taotlemisel võib abielunõue osutuda ebaproportsionaalseks, kui abielu sõlmimiseks on koos elavatest inimestest sõltumatu õiguslik takistus – näiteks puudub ühel elukaaslasel võimalus saada abielulahutust. Kaebaja puhul selliseid takistusi ei esine.
Lisaks juhtis kolleegium tähelepanu sellele, et kaebaja sõlmis kooselulepingu kõigest kuu aega enne elamisloa taotluse esitamist ja koos elukaaslasega Eestisse asumist. Seega ei puudutanud praegune juhtum siin juba pikemat aega pereelu elanud välismaalasi, vaid inimesi, kes soovisid kolida Eestisse ja asuda siin pereelu elama.
Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et kuna välismaalastest elukaaslastel peab elamisloa saamiseks olema niikuinii tihe majanduslik ja psühholoogiline side ning nende perekond peab olema tegelik ja püsiv, siis ei ole ülemäärane nõuda neilt oma suhte vormistamist kooselu asemel abieluna, et täita Eesti seadusandja poolt oluliseks peetud tingimus riiki asumiseks.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ raames välja avatud taotlusvooru „Dialoogsüsteemi mudelite võrdlev analüüs ning detsentraliseeritud õppe meetodi rakendamine“
Dialoogsüsteemidele sarnanevad lahendused on viimastel aastatel leidnud järjest rohkem kasutust nii era- kui avalikus sektoris, kus üheks võimalikuks eesmärgiks on kliendisuhtluse parendamine ja automatiseerimine. Selliste dialoogsüsteemide loomine eeldab erinevat lähenemist nii teenuste kui ka konkreetsemate kasutuskontekstide puhul, mistõttu on algetapis oluline arvestada, kuidas dialoogsüsteemi erinevad võimalikud mudelid toimivad.
Juba toimivate dialoogsüsteemide kõrvalsaaduseks on dialoogilised andmed, mida on võimalik kasvõi süsteemi enda kvaliteedi tõstmiseks efektiivselt ära kasutada. Paraku puudub hästitöötav süsteem, kuidas neid suuri andmehulki hallata ning töödelda efektiivselt ja turvaliselt.
Projekti eesmärk on koostada võrdlev analüüs erinevatest dialoogsüsteemi mudelitest ja nende toimimisest põhinedes olemasolevatele avaliku sektori asutuste dialoogi andmetele. Üheks eesmärgiks on teada saada, millised mudelid (minimaalselt viis) ja kui hästi eri (suhtlus)kontekstides toimivad ning kuidas oleks võimalik mudelite toimivust parandada. Sealhulgas tuleks kaardistada edasised tegevused, kuidas mudelite toimivust saaks parandada.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ raames välja avatud taotlusvooru „Andmepõhised humanitaaria pilootprojektid“, mille eesmärk on kasvatada andmemahukat teadus- ja arendustööd keele ja kultuuri alal.
Oodatavalt katavad pilootprojektides kasutatavad andmestikud eri valdkondi ja meediumeid (keel, pilt, heli, audiovisuaalne materjal, liikuvusandmed). Need võivad pärineda nii avalikust kui ka erasektorist, nt Vikipeediast, E-varamust, kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava projektidest, varasematest keele ja kultuuri TA-projektidest jm.
Projekti tulemus või väljund on andmete ja teadusliku analüüsi kombinatsioon, mis on avalikult kättesaadav.
Taotlusvooru kaudu toetatakse kuni 5 projekti, mille kestvus on maksimaalselt 1 aasta ja mille maht on kuni 50 000 eurot.
Toetust saavad taotleda avaliku-, era- ja kolmanda sektori asutused. Eriti oodatud on andmeteaduslikke projekte esitama noorteadlased. Taotlusi hindab programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ nõukogu, kaasates vajadusel väliseid eksperte.
Taotlus tuleb esitada ETISe kaudu, kus kirjeldatakse projekti plaan vastavalt taotlusvooru eesmärkidele, sh projekti täitjad, eelarve ja ajakava. Taotluse esitamise tähtaeg on 6. detsember 2021.
