NordenBladet — Pfizeri ja Moderna koroonavaktsiinide kaitse haiglaravi nõudva haigestumise vastu kaob 120 päeva ehk 4 kuud pärast vaktsineerimist, selgub värskest USA uuringust. Teise vaktsiinidoosi tõhusus langeb 4 kuud pärast vaktsineerimist 89 protsendi pealt 75 protsendi peale. Uuring viidi läbi käesoleva aasta veebruarist septembrini, vahendab Daily Mail.
Uuring näitab teadlaste väitel seda, et pidevalt on vaja täiendavaid doose anda, eriti aga ohustatud gruppidele.
Uuring viidi USA-s läbi 1900 veteranide haigla patsiendi peal, kes olid täielikult vaktsineeritud. Uuringust tuli välja, et Moderna vaktsiini puhul oli inimestel isegi rohkem antikehasid mitu nädalat pärast vaktsineerimist kui seda Pfizeri vaktsiini puhul.
NordenBladet — Koroonahaiguse tagajärjel suri Soomes eelmisel, 2020. aastal 550 inimest. Seda on veidi vähem kui oli enesetappusid, mida registreeriti ligi 700. Kokku suri Soomes 2020. aastal ligi 55 500 inimest, seda on 1500 võrra enam kui eelneval aastal. Peamised surma põhjused olid südame- veresoonkonna haigused, kasvajad ja dementsus ning Alzheimeri tõbi, vahendab Yle.
Veresoonkonna haiguste ja kasvajate tõttu surmade arv veidi langes võrreldes varasema aastaga. Kasvajate põhjustatud surmade arv on langenud viimased kümmekond aastat ja seda lausa 30 protsenti.
Kasvajatest on kõige levinumad kopsuvähk ja kõhunäärme vähk, meestel veel eesnäärme vähk ja naistel rinnavähk.
Alkoholisurmade arv püsis samal tasemel. Surnute keskmine vanus oli veidi üle 60 eluaasta.
Grippi suri eelmisel aastal vaid 58 inimest, aasta varem oli vastav number 185. Hingamisteede haigustesse tervikuna suri 14 protsenti vähem inimesi kui aasta varem. Kokku oli see üle 200 surma vähem kui eelneval aastal.
Enesetappude arv oli ligi 700 ja see langes veidi võrreldes eelneva aastaga. See oli positiivne üllatus.
Praegu pole aga veel teada, milline on koroona pikaajaline mõju.
Kuivõrd ühiskond vananeb, siis muutub järjest olulisemaks elukvaliteet, mitte niivõrd surma põhjused. Surm saabub nii või teisiti, olulisem on see, millist elu elatakse enne seda.
Noorte puhul on peamised surma põhjused õnnetused ja enesetapud. Enesetappude arv on Soomes langenud alates 1990ndatest aastatest.
Noorte puhul on olulisel kohal ka narkosurmad. Neid registreeriti eelmisel aastal 50, aasta varem 40.
Laste surmad on Soomes järjest haruldasemad. 2020. aastal registreeriti 1-14-aastaste hulgas 58 surma, üle kümne võrra vähem kui aasta varem.
Kaotatud aastate koha pealt on enesetapud palju hullemad kui koroonasurma. Koroonasse surrakse keskmiselt 84-aastaselt, enesetappude puhul on keskmine vanus 45 eluaastat. Sellest tulenevalt on enesetapud palju suurem probleem kui koroonasurmad.
NordenBladet — Valitsus kinnitas 2022. aasta töötasu alammääraks 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot, millega alampalga suurus jõuab 40% künnisele keskmisest palgast.
„Alampalga tõus 70 euro võrra on viimase kümne aasta suurim ning oleme lähedal eesmärgile, et alampalk moodustaks vähemalt 40% keskmisest palgast. Tunnustan sotsiaalpartnereid alampalga suuruses kokkuleppe saavutamise eest. Toetan meie töötasu alammäära kujundamise traditsiooni, kus tööturu osapooled selle omavahel kokku lepivad. Alampalga järjepidev tõus on oluline, et parandada ka vähekindlustatute toimetulekut,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Töötasu alammäär tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 8. oktoobril sõlmitud kollektiivlepingule, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2022. aastal.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Eestis 2021. aasta esimesel kaheksal kuul 16 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 584 eurot, moodustades sellega 3,4% kõigist töötasu saanud töötajatest. Vahemikus 585 kuni 653 eurot kuus sai palka keskmiselt 22 400 töötajat, mis moodustab 4,5% kõigist täistööajaga töötajatest.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks tõuseb vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga.
NordenBladet —Eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste juhtidele töötasude ja hüvitiste määramist.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Isamaa fraktsiooni 9. detsembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (498 SE).Eelnõuga sätestatakse, et tulevikus määrab vallavanematele ja linnapeadele, palgalistele linnavalitsuse liikmetele palgad ja hüvitised volikogu eelmine koosseis ning sama ka volikogu esimeestele ja aseesimeestele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
NordenBladet —Vältimaks riigiasutuste omavaheliste nõuete esitamise ahela tekkimist, otsustas valitsus tänasel kabinetinõupidamisel hüvitada vaktsiinide ja ravimite asendamisega Eesti Haigekassale tekkinud kahju summas ligi 3,4 miljonit eurot.
„Terviseameti ravimite külmlao intsidendini viisid vead mitme osapoole – projekteerija, ehitaja, terviseamet ja Riigi Kinnisvara AS – tegevuses, mis annab võimaluse vastastikku kahjunõuete esitamiseks. Arvestades, et vigu esines kõigi osapoolte tegevuses, otsustas valitsus haigekassale tekkinud kahju hüvitada, et vältida riigiasutuste vahelisi nõudeid ja võimalikke kohtuvaidlusi,“ selgitas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Terviseameti 2017. aasta veebruaris valminud külmlao ruumides seiskusid tänavu juunis jahutussüsteemid, mistõttu temperatuur tõusis üle lubatud normi, põhjustades ravimite ja vaktsiinide mahakandmise. Erinevate kontrollide tulemusena on riik järeldanud, et ravimite külmlao intsidendini viisid vead mitme osapoole tegevuses.
