Pühapäev, detsember 28, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Balti Assamblee arutab julgeolekuküsimusi

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni ja riigikaitsekomisjoni esindajad osalevad täna ning homme Riias assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil, mis keskendub Balti riikide piiriülesele koostööle ja võitlusele organiseeritud kuritegevusega.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Anti Poolamets märkis, et Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Lätile, Leedule ja Poolale on Balti riikide julgeolekut silmas pidades praegu üks olulisemaid välispoliitilisi küsimusi. „Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel toimuvale ei ole veel toimivaid lahendusi leitud. BA julgeoleku- ja kaitsekomitee kohtumisel arutatakse ühiseid lahendusi, mis tagaksid regioonis julgeoleku ja stabiilsuse,“ ütles Poolamets.

Ta lisas, et olulise teemana on kõne all ka Balti riikide koostöö võitlusel organiseeritud kuritegevusega. „Organiseeritud kuritegevust peetakse üheks peamiseks julgeolekuohuks inimestele euroliidus, pealegi kasvab piirkonnas tegutsevate organiseeritud kuritegevuse rühmituste arv. Arutame, kuidas koostööd tõhustades kuritegevusele piir panna,“ selgitas Poolamets.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa sõnas, et Riia kohtumistel on ühe teemana päevakorras plaani koostamine Balti riikide piirikontrolli tõhusaks läbiviimiseks kriisiolukordades, samuti arutatakse varajase hoiatamise korra kehtestamist Balti riikide piiride sulgemise kohta, mis vähendab koordineerimata tegevuse ohtu ja tagab piirialadel kodanike igapäevaelu jätkumise. „Samuti kuulame istungil valitsuste esindajate aruandeid BA soovituste täitmisel – teemadeks on julgeolekuohud, ühiskonna valmisolek reageerida kriisidele ja piiriülene koostöö Poolaga,“ rääkis Eesmaa.

Istungil osalevad ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma.

 

 

Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel

NordenBladet — Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul andis riigikogu täna tugeva sõnumi eakatele, et riik teeb jõupingutusi neile väärika vanaduspõlve tagamiseks.

Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.

“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.

Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Eesti: Riigikogu arutas pensioni baasosa suurendamist

NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise eelnõu, mis näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) järgi oleks pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist 44-aastase staažiga pensioni suurus ligi 611 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I). Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Võrklaev.

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt oleks pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine 20 euro võrra toimunud juba 1. jaanuarist 2022. Ettepaneku poolt oli 26 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

 

 

Eesti: Veebruaris vajab pikendamist ligi 75 000 vaktsineerimistõendit

NordenBladet — Veebruari jooksul vajab vaktsineerimistõend TEHIKu andmetel pikendamist ligikaudu 75 000 inimesel, kel viimasest vaktsineerimisest on möödas enam kui 270 päeva. Enda tervise kaitsmiseks ja tõendi pikendamiseks tuleks teha tõhustusdoos ning luua patsiendiportaalis digilugu.ee uus vaktsineerimistõend.  

  • Alates 1. veebruarist kehtivad Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides esmase vaktsineerimise tõendid üheksa kuud senise 12 kuu asemel. 1. veebruaril aegub vaktsineerimistõend 19 600 inimesel.
  • Oma tõendi kehtivust saab kontrollida veebirakendusega kontroll.digilugu.ee.
  • Vähemalt kahe doosiga vaktsineeritud läbipõdenud saavad veebruaris endale www.digilugu.ee uue märgistusega tõendi luua.
  • Tõhustusdoosi järel tehtud tõend kehtib 12 kuud ehk 365 päeva pärast tõhustustoosi tegemist.

„Inimestel, kelle tõendid lühema kehtivusaja tõttu aeguvad tasub teha tõhustusdoos, mis annab väga hea kaitse raske haigestumise eest ja võimaluse luua patsiendiportaalis digilugu.ee uus, pikema kehtivusajaga vaktsineerimistõend,“ selgitas sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala. Ta lisas, et inimestel, kelle tõhustusdoos on olnud nende teine doos, näiteks kahe doosiga vaktsineeritud läbipõdenud, tuleb alates veebruarist enda tõendit uuendada, et saada sinna viide tõhustusdoosile.

Tõendite tehnilise lahenduse looja TEHIK on praeguseks teavitanud juba ligi 200 000 inimest, kes peaksid oma vaktsineerimistõendit uuendama. „Kui seni teavitasime inimesi, kelle vaktsineerimistõendid ei sobinud enam reisimiseks, siis veebruari keskpaigast hakkame tõendite aegumise kohta infot saatma kõigile. Selleks, et teavitus kohale jõuaks, on oluline, et inimesel oleks eesti.ee lehel sisestatud aadress suunatud isiklikule e-postile,“ selgitas TEHIKu tervisetalituse juht Tõnis Jaagus. Edaspidi saavad inimesed personaalse teavituse kõigepealt 30 päeva ja siis kaks päeva enne COVIDi tõendi kehtivuse kaotamist.

Tõendi kehtivust saab arvutada alates viimasest vaktsineerimise kuupäevast. Samuti saab kehtivuse kohta infot vaktsineeri.ee veebilehel oleva kalkulaatoriga ning skaneerides tõendil olevat QR-koodi aadressil kontroll.digilugu.ee. Ka haigekassa saadab vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas.

Kuidas tõendit uuendada?

  • Sisene patsiendiportaali digilugu.ee ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga
  • Vajuta vasakul rohelisele nupule „ELi digitaalsed COVIDi tõendid“
  • Vajuta nupule „Alusta ELi digitaalse COVIDi tõendi loomist“
  • Vali lehe all rippmenüüst tõend (ELi digitaalne COVIDi immuniseerimise tõend) ja vajuta nuppu „Edasi“
  • Salvesta või prindi tõend.

COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi saab teha ette registreerides oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Lisaks on avatud etteregistreerimiseta vaktsineerimispunktid kaubanduskeskustes, kus on võimalik vaktsineerida ka nädalavahetusel ja õhtuti. Kõikide vaktsineerimispunktide nimekirja ja lahtiolekuajad üle Eesti leiab veebilehelt www.vaktsineeri.ee. Vaktsineerimispunktide otsingu abil leiab endale kõige sobivama vaktsineerimiskoha nii asukoha, kellaaja kui ka registreerimistüübi (etteregistreerimata või registreerimisega) järgi.

Eesti eksperdid soovitavad tõhustusdoosi kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kolm kuud AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul ja kaks kuud Jansseni vaktsiini puhul.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Helsingi lasteaiad on jõudnud koroona tõttu kriisi, lapsi hoiavad raamatukogutöötajad

NordenBladet — Helsingi lasteaiad on jõudnud koroona ulatusliku leviku tõttu kriisi, kuna lasteaedade töötajad on haiged ja neid asendama saadetakse raamatukogude töötajaid. Helsingi linn saadab töötajaid raamatukogudest ja mujalt, et asendada haigestunud lasteiaiatöötajaid. Kokku on Helsingis kuni 20 sellist lasteaeda, kus olukord on töötajate puuduse tõttu kriitiline.

Asendustöötajad saadetakse lasteaedadesse võimalikult ruttu, arvatavalt juba järgmisel nädalal, vahendab Helsingin Sanomat.

Samamoodi talitati Helsingis ka koroonakriisi algul 2020. aasta kevadel. Siis suunati lasteaedade töötajaid algul hooldustööle, kuna lasteaiad olid suletud. Kui lapsed tulid lasteaedadesse tagasi, siis suunati sinna töötajaid kultuuri ja vaba aja valdkonnast.

Lisaks on Helsingis suletud 10 lastemängukeskust ja neist on töötajaid suunatud samuti lasteaedadesse.
Iga lasteaia kohta oleks vaja lisaks vähemalt ühte töötajat.

Varem on Soome haridustöötajate ametiühing prognoosinud, et lasteaiad ja koolid võivad minna kinni, kui töötajad jäävad haigeks.

Avafoto on illustreeriv. Foto: Pexels